2016. aasta
riigieelarve eelnõu
2016. aasta riigieelarve – vastutustundlik eelarve
• Eesti julgeoleku tugevdamine
• Majanduskasvu edendamine
• Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine
• Lastega perede toimetuleku parandamine, laste
sündi soodustava keskkonna loomine
• Riigi ja kohaliku halduse reformimine ning
ääremaastumise leevendamine
Suurem pilt
•Majanduskasv ulatub 2,6%ni
•Inflatsioon 2%
•Keskmine palk tõuseb 4,5% 1096 euroni,
- sh valitsussektori üldine palgafondi kasv on 0% ning prioriteetsetel sektoritel 4%
•Keskmine pension tõuseb 5,7% ca 396 euroni
•Riigieelarve tulude kasv on 3%, sh maksutulude kasv 5%
•Riigieelarve kulude kasv on 4,2%
Nominaalne eelarve on tasakaalulähedane,
struktuurne positsioon püsib ülejäägis
0.8% 0.0%
-0.1%
-6%
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
-600
-500
-400
-300
-200
-100
0
100
200
300
400
500
600
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016
RE
% SKPstmln €
KOV Sotsiaalkindlustusfondid
Keskvalitsus Nominaalne eelarvepositsioon (parem skaala)
Struktuurne eelarvepositsioon (parem skaala)
Riigieelarve tulud ja tulude kasv
8 577,4
8 837,6
3.0%
0%
3%
6%
9%
12%
15%
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE
Riigieelarve maksutulud Edasiantavad maksutulud Mittemaksulised tulud kasv v.e.a (parem skaala)
Maksukoormus ulatub 33,4%ni SKPst
Tööjõumaksude osakaal langeb 0,3%
33,2 33,4
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE
Tööjõumaksud Kapitalimaksud Tarbimismaksud
%
Tööjõu maksukiilu muutus 2016: Maksuvaba
tulu tõusust võidavad enam madalapalgalised,
lastega peresid aitab ka lastetoetuse tõus
35%
37%
39%
41%
Üksik lasteta inimene, kes teenib 50–
250% töölise keskmisest palgast
2015 2016
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
Abielus paar, 2 last, üks vanem
teenib
50–250% töölise keskmisest palgast
2015 2016
Aastal 2016 kaetakse negatiivne rahavoog
reservidest
-1,2%
-12
-9
-6
-3
0
3
6
9
12
15
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016*
Keskvalitsus (EFSF-ta) Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused
EFSF Netovarad(+)/-võlg(-)
VõlgReservid
Peamised maksumuudatused
•Tubakaaktsiisi tõstmine 8% alates 1.06.2016
•Alkoholiaktsiisi tõstmine 15% alates 1.02.2016
•Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil 1.02.2016
•Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus
•Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225€-le kuus
•Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32€-lt 50€-le
erasektoris 1.01.2016
•Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse
soodustuse kaotamine sh B kat autokoolid) alates 1.01.2016
•Füüsilise isiku tulumaksu maha arvatava ülempiiri vähendamine
1920€lt 1200€le alates 1.01.2016
•Üüritulu maksustamine 80% tulust alates 1.01.2016
Maksupettuste vähenemisega seotud tulud
•Töötamise registriga kaasnevad täiendavad tulud ca 12 mln (juuli
2014-juuni 2015).
•KMD INF 2016 prognoositav mõju ca 90 mln.
2016 RE kulud
2016. aasta riigieelarve kulude kasv 358 mln ehk 4%
• Investeeringuid kokku 488 mln eurot, sh riigiasutustele 284 mln
eurot ja investeeringutoetusi 200 mln eurot.
•Tööjõu- ja majandamiskulud 1,46 mld eurot, kasv 52 mln eurot
ehk 3,7%.
•toetused 4,41 mld eurot, millest suurim riiklik
pensionikindlustus, antud realt makstakse lisaks ka toetusi sh
ülikoolidele, sihtasutustele jne
Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2016. aasta
riigieelarve kogumahust ca 30% ehk 2 681 335 592 eurot, sh:
sotsiaalkindlustustoetused 1 982 647 053, kasv 123 360 126 eurot;
sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 656 858 278,
kasv 50 272 112 eurot;
sotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele 41 830 261, kasv 4 243 545
eurot.
Suuremad kasvud
• riiklik pension 88,9 mln eurot;
• ravikindlustuseks 51,8 mln eurot;
• kaitsekulud 37,1 mln eurot ja liitlaste infra 10
mln
• Teedeehitus 30 mln
• Piiriehituseks 20 mln
• Peretoetused kasvavad 16,1 miljonit eurot
• vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot võrreldes
tänavusega.
• EL eesistumise ja EV 100 ettevalmistus ca 10
mln eurot
RES finantsplaani lisandus 152 mln ehk 1,7%
2016 RES
2016 RE
(eelnõu)
Muutus
(mln
EUR)
Muutus
(%)
Valitsemisaladkokku 8 770,5 8 922,4 151,89 1,7%
VV, ilma HTM, SOM toetusfondita, kuid koos teehoiu
KOV toetusfondiga
98,8 158,7 59,87 60,6%
Riigikogu Kantselei 22,5 22,7 0,17 0,7%
Presidendi Kantselei 4,2 4,3 0,18 4,3%
Riigikontroll 5,0 5,2 0,20 4,0%
Õiguskantsler 2,2 2,3 0,05 2,1%
Riigikohus 5,3 5,4 0,04 0,7%
Riigikantselei 8,0 18,8 10,80 135,6%
Haridus- ja Teadusministeerium, sh VV
haridustoetused (KOV)
748,8 778,7 29,91 4,0%
Justiitsministeerium 128,0 136,5 8,52 6,7%
Kaitseministeerium 440,4 450,7 10,33 2,3%
Keskkonnaministeerium 110,9 115,0 4,13 3,7%
Kultuuriministeerium 195,1 210,2 15,13 7,8%
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 662,8 663,4 0,64 0,1%
Maaeluministeerium 331,5 362,1 30,57 9,2%
Rahandusministeerium * 679,4 781,4 102,01 15,0%
Siseministeerium * 440,0 373,1 -66,89 -15,2%
Sotsiaalministeerium, sh VV sotsiaaltoetused 3562,7 3585,6 22,85 0,6%
Välisministeerium 59,1 61,7 2,59 4,4%
* 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond
Rahandusministeeriumiga.
2015 RE
Osakaal 2015
REst (%)
2016 RE
(eelnõu)
Osakaal 2016
REst
(eelnõust) (%)
Muutus
2016 RE
(eelnõu)
/2015 RE,
(mln EUR)
Muutus 2016
RE (eelnõu)
/2015 RE,
(%)
Riigieelarve kokku 8 564,6 8 922,4 357,8 4,2%
VV, ilma HTM ja SOM toetusfondita 118,9 1,4% 158,7 1,9% 39,8 33,4%
Riigikogu Kantselei 26,0 0,30% 22,7 0,26% -3,4 -12,9%
Presidendi Kantselei 4,1 0,05% 4,3 0,05% 0,2 5,2%
Riigikontroll 5,0 0,06% 5,2 0,06% 0,2 3,4%
Õiguskantsler 2,2 0,03% 2,3 0,03% 0,0 1,4%
Riigikohus 5,2 0,06% 5,4 0,06% 0,1 2,1%
Riigikantselei 10,4 0,12% 18,8 0,22% 8,4 80,9%
Haridus- ja Teadusministeerium, sh VV
haridustoetused (KOV)
802,2 9,4% 778,7 9,1% -23,5 -2,9%
Justiitsministeerium 130,8 1,5% 136,5 1,6% 5,8 4,4%
Kaitseministeerium 412,0 4,8% 450,7 5,3% 38,7 9,4%
Keskkonnaministeerium 217,2 2,5% 115,0 1,3% -102,2 -47,0%
Kultuuriministeerium 211,6 2,5% 210,2 2,5% -1,3 -0,6%
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 593,1 6,9% 663,4 7,7% 70,3 11,9%
Maaeluministeerium 362,1 4,2% 362,1 4,2% 0,0 0,0%
Rahandusministeerium* 631,1 7,4% 781,4 9,1% 150,2 23,8%
Siseministeerium* 457,7 5,3% 373,1 4,3% -84,6 -18,5%
Sotsiaalministeerium, sh VV sotsiaaltoetused 3412,4 39,8% 3585,6 41,8% 173,2 5,1%
Välisministeerium 62,0 0,7% 61,7 0,7% -0,3 -0,4%
* 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.
Enim panustame sotsiaalse kaitsesse, tervishoidu,
majandusse ja haridusse
2015
2016 RE
(eelnõu)
osakaal
SKP-st
2015.a
osakaal
RE %
2016.a
osakaal
RE %
KULUD KOKKU 8 578 8 922 41,6%
Üldised valitsussektori
teenused
1 468 1 621 7,6% 17,1% 18,2%
Riigikaitse 386 424 2,0% 4,5% 4,7%
Avalik kord ja julgeolek 424 445 2,1% 4,9% 5,0%
Majandus 1 039 1 057 4,9% 12,1% 11,8%
Keskkonnakaitse 274 173 0,8% 3,2% 1,9%
Tervishoid 1 116 1 117 5,2% 13,0% 12,5%
Vabaaeg, kultuur ja
religioon
231 229 1,1% 2,7% 2,6%
Haridus 813 783 3,7% 9,5% 8,8%
Sotsiaalne kaitse 2 864 3 073 14,3% 33,4% 34,4%
Investeeringud kinnisvarasse
• HTM: Rahvusarhiivi uus arhiivihoone;
• SIM: Piusa kordon, Pärnu politsei ja päästeameti
ühishoone, Vändra ja Vastseliina komandod;
• JUM: uus Tallinna vangla, uus Tallinna kohtumaja;
• KUM: Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, Nukuteatri
hoovimaja rajamine, Lennusadama administratiivhoone,
tee ja kommunikatsioonid;
• SOM: Terviseameti uus büroo ja laborikompleks;
• Riigikontrolli büroohoone Toompeal;
Valitsussektori
hõive ja palgad
Valitsussektor = keskvalitsus + KOV +
sotsiaalkindlustusfondid
• Valitsussektoris töötab 119 100 inimest. Nende seas
on nii ametnikke kui ka töölepingulisi töötajaid.
Ametnikke on 20 510, s.h. 3269 KOV ametnikku ja
8839 eriteenistuse ametnikku.
• 2015 - 2016 töötajate arvu vähendamine hõlmab
keskvalitsust ja sotsiaalkindlustusfonde (s.o. 56 500).
KOV-e vaadatakse eraldi haldusreformi raames.
Riigipuu
Ülesanne (1)
• Hoida valitsussektori töötajate osakaal tööealisse
elanikkonda vähemalt tänasel tasemel.
• 2014. aastal oli valitsussektori töötajate osakaal
tööealisest elanikkonnast (15–74) 12%.
• Demograafilised trendid näitavad, et Eesti tööealine
elanikkond väheneb järgneva 5 aasta jooksul aastas
keskmiselt 0,7%, samas suuruses peab vähenema ka
valitussektor, s.o. keskmiselt 700 töötajat aastas.
Ülesanne (2)
• Töötajate arvu vähendamise juhtimiseks leppis
Valitsus 2016-2019 riigi eelarvestrateegias kokku
töötajatega seotud kulutuste vähendamise 13
miljoni euro võrra aastas, s.o. kokku 52 miljonit
vähem võrreldes 2015 baaseelarvega.
• Võttes aluseks keskvalitsuse keskmise palga,
tähendab see, et palga konkurentsivõime
säilitamiseks peab valitsussektori töötajaskond
järgneva 5 aasta jooksul vähenema u 700 inimese
võrra aastas, s.o. kokku u 3500 inimest.
Töötajate arvu ja tööjõukulude
vähendamise põhimõtted (1)
1) Eesmärk ei ole töötajate arvu mehaaniline kärbe,
vaid valitsussektori töö sisuline
ümberkorraldamine.
2) Efektiivsust ja 13 mln säästu ei pea saavutama
ainult inimeste arvu vähendamise kaudu 
inimeste arvu vähendamise üldine trend on
oluline, kuid sama oluline on saavutada efektiivsus
ka muudes kuludes.
Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise
põhimõtted (2)
3) Mõnes valdkonnas on inimeste arvu kasv vajalik,
s.t. mõnes teises valdkonnas tuleb vähendada
selle võrra suuremas mahus.
4) Pikaajaliste valdkondlike arendustegevuste ja
sisuliste reformide ettevalmistamisel tuleb
analüüsida inimressursivajadust  see on
edaspidi sisendiks töötajate arvu ja tööjõukulude
vähendamise ettepanekutele.
Töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise
põhimõtted (3)
• 2015–2016 vähendamise ettepanekute tegemisel võeti
aluseks ministeeriumide haldusalades 2010–2015
toimunud muutused töötajate arvus ning töö
korralduses.
• 2017. aastal ja edaspidi esitavad ministeeriumid
ülevaate kavandatavatest reformidest ja nende mõjust
töötajate arvule ja tööjõukuludele oma haldusala kohta
kevadel järgneva 4 aasta eelarve strateegia
koostamisel.
Indikatiivsed vähenemise numbrid 2015–2016
* PSI-de töötajate arvu baasiks on 01.06.2015 asemel 2014. aasta keskmine
** Riigikantselei töötajate arvu vähendamise baasiks on 1.06.2015 töötajate arv ilma EL eesistumise ja EV100 ettevalmistava personalita
*** Metoodika: lineaarse võrrandi 2 muutujat: 1) 2010-2015 (01.06) töötajate arvu puhasmuutuse %; 2) 01.06.2015 töötajate arv.
Valemi selgitus: 0% muutust tähendab -1,54% vähendamist, iga täiendav muutuse %-i täispunkt kahanemist või kasvu tähendab
vastavalt +/-0,09% täiendavat muutust.
Valitsussektori keskmise palga kasv oli 2014.a
Eesti keskmise palga kasvust 2% kiirem
Valitsussektori keskmine kuupalk ja selle suhe
Eesti keskmisesse kuupalka
Valitsussektor kokku
807 €
1 205 €
1 232 €
997 €
1 005 €
0 250 500 750 1 000 1 250 1 500
Kohaliku omavalitsuse üksused
Keskvalitsus
Sotsiaalkindlustusfondid
VALITSUSSEKTOR KOKKU
Eesti keskmine
23%
19%
-6%
-2%
4% 5%
9% 8%
-10%
0%
10%
20%
30%
0 €
250 €
500 €
750 €
1 000 €
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Keskminekuupalk Muutus võrreldes eelmiseaastaga (ps)
Keskmine kuupalk 2014
1,12
1,17 1,21 1,19 1,17 1,15 1,15 1,17 1,20
0,80
1,10
1,40
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Keskvalitsus
1,51 1,53 1,58
1,38
1,28 1,24 1,23 1,22 1,23
0,80
1,20
1,60
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Sotsiaalkindlustusfondid
0,81 0,81
0,85 0,85
0,81 0,79 0,78 0,79 0,80
0,50
0,80
1,10
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kohaliku omavalitsuse üksused
Valitsussektori keskmine kuupalk
Riigieelarvelise palgafondi otsused
2011–2015
Aasta Kõiki puudutav
otsus
Erinev otsus
2011 Üldist otsust
palgakasvuks ei olnud
1) KOV haridustoetus õpetajate alampalga määrade tõstmiseks 8% – 5,8
mln eurot
2) Sisejulgeolek (võimalik palgakasv) – 5,5 mln
2012 Üldist otsust
palgakasvuks ei olnud
Kriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmine, elupäästevõimekuse
suurendamine ning politsei ja pääste infosüsteemide töökindluse tagamine
5,85 mln (võimalik palgakasv)
2013 4,4% palgafondi kasv Lisaks:
1) Politseiametnikud ja päästeteenistujad (SIM) – 2,5 mln
2) Kohtuametnikud: tugistruktuuri väljaarendamine (JUM) – 2,5 mln
3) Kultuuritöötajad (KUM) – 600 tuh
2014 5,1% palgafondi kasv 1,5% lisaks:
1) Arstid, kiirabi ja hoolekandeteenused (SOM, JUM vanglad)
2) Kultuuritöötajad – KUM, PÕM (muuseumid), KEM (muuseum)
3) Õpetajad ja Rahvusarhiiv (HTM)
2015 3,0% palgafondi kasv 1,5% lisaks:
1) Kultuuritöötajad (KUM), PÕM (muuseumid), KEM (muuseum)
2) Õpetajad (HTM)
3) Sotsiaalhoolekanne, arstid, kiirabi (SOM, JUM vanglad)
4) Siseturvalisuse valdkonna töötajad (SIM, JUM, RAM)
Palgafond 2016
• Üldist palgafondi suurenemist ei tule. Palgakasv on
võimalik väheneva töötajaskonna arvelt.
• Vabariigi Valitsus näeb riigieelarves ette õpetajate
ning kultuuri-, sisejulgeoleku- ja sotsiaalhoolekande
töötajate palgafondi suurenemise 4% võrra.
Täname väga!

2016. aasta riigieelarve eelnõu

  • 1.
  • 2.
    2016. aasta riigieelarve– vastutustundlik eelarve • Eesti julgeoleku tugevdamine • Majanduskasvu edendamine • Madalapalgaliste toimetuleku suurendamine • Lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi soodustava keskkonna loomine • Riigi ja kohaliku halduse reformimine ning ääremaastumise leevendamine
  • 3.
    Suurem pilt •Majanduskasv ulatub2,6%ni •Inflatsioon 2% •Keskmine palk tõuseb 4,5% 1096 euroni, - sh valitsussektori üldine palgafondi kasv on 0% ning prioriteetsetel sektoritel 4% •Keskmine pension tõuseb 5,7% ca 396 euroni •Riigieelarve tulude kasv on 3%, sh maksutulude kasv 5% •Riigieelarve kulude kasv on 4,2%
  • 4.
    Nominaalne eelarve ontasakaalulähedane, struktuurne positsioon püsib ülejäägis 0.8% 0.0% -0.1% -6% -5% -4% -3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% -600 -500 -400 -300 -200 -100 0 100 200 300 400 500 600 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE % SKPstmln € KOV Sotsiaalkindlustusfondid Keskvalitsus Nominaalne eelarvepositsioon (parem skaala) Struktuurne eelarvepositsioon (parem skaala)
  • 5.
    Riigieelarve tulud jatulude kasv 8 577,4 8 837,6 3.0% 0% 3% 6% 9% 12% 15% 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE Riigieelarve maksutulud Edasiantavad maksutulud Mittemaksulised tulud kasv v.e.a (parem skaala)
  • 6.
    Maksukoormus ulatub 33,4%niSKPst Tööjõumaksude osakaal langeb 0,3% 33,2 33,4 0 5 10 15 20 25 30 35 40 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016 RE Tööjõumaksud Kapitalimaksud Tarbimismaksud %
  • 7.
    Tööjõu maksukiilu muutus2016: Maksuvaba tulu tõusust võidavad enam madalapalgalised, lastega peresid aitab ka lastetoetuse tõus 35% 37% 39% 41% Üksik lasteta inimene, kes teenib 50– 250% töölise keskmisest palgast 2015 2016 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% Abielus paar, 2 last, üks vanem teenib 50–250% töölise keskmisest palgast 2015 2016
  • 8.
    Aastal 2016 kaetaksenegatiivne rahavoog reservidest -1,2% -12 -9 -6 -3 0 3 6 9 12 15 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015* 2016* Keskvalitsus (EFSF-ta) Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused EFSF Netovarad(+)/-võlg(-) VõlgReservid
  • 9.
    Peamised maksumuudatused •Tubakaaktsiisi tõstmine8% alates 1.06.2016 •Alkoholiaktsiisi tõstmine 15% alates 1.02.2016 •Kütuseaktsiisi tõstmine 14% diislikütusel ja 10% bensiinil 1.02.2016 •Maksuvaba tulu tõstmine 170 euroni kuus •Pensionide maksuvaba tulu tõstmine 225€-le kuus •Päevaraha maksuvabastuse piirmäära tõstmine 32€-lt 50€-le erasektoris 1.01.2016 •Koolituskulude mahaarvamise piiramine (täiskasvanute huvihariduse soodustuse kaotamine sh B kat autokoolid) alates 1.01.2016 •Füüsilise isiku tulumaksu maha arvatava ülempiiri vähendamine 1920€lt 1200€le alates 1.01.2016 •Üüritulu maksustamine 80% tulust alates 1.01.2016
  • 10.
    Maksupettuste vähenemisega seotudtulud •Töötamise registriga kaasnevad täiendavad tulud ca 12 mln (juuli 2014-juuni 2015). •KMD INF 2016 prognoositav mõju ca 90 mln.
  • 11.
  • 12.
    2016. aasta riigieelarvekulude kasv 358 mln ehk 4% • Investeeringuid kokku 488 mln eurot, sh riigiasutustele 284 mln eurot ja investeeringutoetusi 200 mln eurot. •Tööjõu- ja majandamiskulud 1,46 mld eurot, kasv 52 mln eurot ehk 3,7%. •toetused 4,41 mld eurot, millest suurim riiklik pensionikindlustus, antud realt makstakse lisaks ka toetusi sh ülikoolidele, sihtasutustele jne Sotsiaal- ja muud toetused füüsilistele isikutele moodustavad 2016. aasta riigieelarve kogumahust ca 30% ehk 2 681 335 592 eurot, sh: sotsiaalkindlustustoetused 1 982 647 053, kasv 123 360 126 eurot; sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 656 858 278, kasv 50 272 112 eurot; sotsiaaltoetused avaliku sektori töövõtjatele 41 830 261, kasv 4 243 545 eurot.
  • 13.
    Suuremad kasvud • riiklikpension 88,9 mln eurot; • ravikindlustuseks 51,8 mln eurot; • kaitsekulud 37,1 mln eurot ja liitlaste infra 10 mln • Teedeehitus 30 mln • Piiriehituseks 20 mln • Peretoetused kasvavad 16,1 miljonit eurot • vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot võrreldes tänavusega. • EL eesistumise ja EV 100 ettevalmistus ca 10 mln eurot
  • 14.
    RES finantsplaani lisandus152 mln ehk 1,7% 2016 RES 2016 RE (eelnõu) Muutus (mln EUR) Muutus (%) Valitsemisaladkokku 8 770,5 8 922,4 151,89 1,7% VV, ilma HTM, SOM toetusfondita, kuid koos teehoiu KOV toetusfondiga 98,8 158,7 59,87 60,6% Riigikogu Kantselei 22,5 22,7 0,17 0,7% Presidendi Kantselei 4,2 4,3 0,18 4,3% Riigikontroll 5,0 5,2 0,20 4,0% Õiguskantsler 2,2 2,3 0,05 2,1% Riigikohus 5,3 5,4 0,04 0,7% Riigikantselei 8,0 18,8 10,80 135,6% Haridus- ja Teadusministeerium, sh VV haridustoetused (KOV) 748,8 778,7 29,91 4,0% Justiitsministeerium 128,0 136,5 8,52 6,7% Kaitseministeerium 440,4 450,7 10,33 2,3% Keskkonnaministeerium 110,9 115,0 4,13 3,7% Kultuuriministeerium 195,1 210,2 15,13 7,8% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 662,8 663,4 0,64 0,1% Maaeluministeerium 331,5 362,1 30,57 9,2% Rahandusministeerium * 679,4 781,4 102,01 15,0% Siseministeerium * 440,0 373,1 -66,89 -15,2% Sotsiaalministeerium, sh VV sotsiaaltoetused 3562,7 3585,6 22,85 0,6% Välisministeerium 59,1 61,7 2,59 4,4% * 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.
  • 15.
    2015 RE Osakaal 2015 REst(%) 2016 RE (eelnõu) Osakaal 2016 REst (eelnõust) (%) Muutus 2016 RE (eelnõu) /2015 RE, (mln EUR) Muutus 2016 RE (eelnõu) /2015 RE, (%) Riigieelarve kokku 8 564,6 8 922,4 357,8 4,2% VV, ilma HTM ja SOM toetusfondita 118,9 1,4% 158,7 1,9% 39,8 33,4% Riigikogu Kantselei 26,0 0,30% 22,7 0,26% -3,4 -12,9% Presidendi Kantselei 4,1 0,05% 4,3 0,05% 0,2 5,2% Riigikontroll 5,0 0,06% 5,2 0,06% 0,2 3,4% Õiguskantsler 2,2 0,03% 2,3 0,03% 0,0 1,4% Riigikohus 5,2 0,06% 5,4 0,06% 0,1 2,1% Riigikantselei 10,4 0,12% 18,8 0,22% 8,4 80,9% Haridus- ja Teadusministeerium, sh VV haridustoetused (KOV) 802,2 9,4% 778,7 9,1% -23,5 -2,9% Justiitsministeerium 130,8 1,5% 136,5 1,6% 5,8 4,4% Kaitseministeerium 412,0 4,8% 450,7 5,3% 38,7 9,4% Keskkonnaministeerium 217,2 2,5% 115,0 1,3% -102,2 -47,0% Kultuuriministeerium 211,6 2,5% 210,2 2,5% -1,3 -0,6% Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 593,1 6,9% 663,4 7,7% 70,3 11,9% Maaeluministeerium 362,1 4,2% 362,1 4,2% 0,0 0,0% Rahandusministeerium* 631,1 7,4% 781,4 9,1% 150,2 23,8% Siseministeerium* 457,7 5,3% 373,1 4,3% -84,6 -18,5% Sotsiaalministeerium, sh VV sotsiaaltoetused 3412,4 39,8% 3585,6 41,8% 173,2 5,1% Välisministeerium 62,0 0,7% 61,7 0,7% -0,3 -0,4% * 2015.a septembris liideti Siseministeeriumi regionaalvaldkond Rahandusministeeriumiga.
  • 16.
    Enim panustame sotsiaalsekaitsesse, tervishoidu, majandusse ja haridusse 2015 2016 RE (eelnõu) osakaal SKP-st 2015.a osakaal RE % 2016.a osakaal RE % KULUD KOKKU 8 578 8 922 41,6% Üldised valitsussektori teenused 1 468 1 621 7,6% 17,1% 18,2% Riigikaitse 386 424 2,0% 4,5% 4,7% Avalik kord ja julgeolek 424 445 2,1% 4,9% 5,0% Majandus 1 039 1 057 4,9% 12,1% 11,8% Keskkonnakaitse 274 173 0,8% 3,2% 1,9% Tervishoid 1 116 1 117 5,2% 13,0% 12,5% Vabaaeg, kultuur ja religioon 231 229 1,1% 2,7% 2,6% Haridus 813 783 3,7% 9,5% 8,8% Sotsiaalne kaitse 2 864 3 073 14,3% 33,4% 34,4%
  • 17.
    Investeeringud kinnisvarasse • HTM:Rahvusarhiivi uus arhiivihoone; • SIM: Piusa kordon, Pärnu politsei ja päästeameti ühishoone, Vändra ja Vastseliina komandod; • JUM: uus Tallinna vangla, uus Tallinna kohtumaja; • KUM: Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, Nukuteatri hoovimaja rajamine, Lennusadama administratiivhoone, tee ja kommunikatsioonid; • SOM: Terviseameti uus büroo ja laborikompleks; • Riigikontrolli büroohoone Toompeal;
  • 18.
  • 19.
    Valitsussektor = keskvalitsus+ KOV + sotsiaalkindlustusfondid • Valitsussektoris töötab 119 100 inimest. Nende seas on nii ametnikke kui ka töölepingulisi töötajaid. Ametnikke on 20 510, s.h. 3269 KOV ametnikku ja 8839 eriteenistuse ametnikku. • 2015 - 2016 töötajate arvu vähendamine hõlmab keskvalitsust ja sotsiaalkindlustusfonde (s.o. 56 500). KOV-e vaadatakse eraldi haldusreformi raames.
  • 20.
  • 21.
    Ülesanne (1) • Hoidavalitsussektori töötajate osakaal tööealisse elanikkonda vähemalt tänasel tasemel. • 2014. aastal oli valitsussektori töötajate osakaal tööealisest elanikkonnast (15–74) 12%. • Demograafilised trendid näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb järgneva 5 aasta jooksul aastas keskmiselt 0,7%, samas suuruses peab vähenema ka valitussektor, s.o. keskmiselt 700 töötajat aastas.
  • 22.
    Ülesanne (2) • Töötajatearvu vähendamise juhtimiseks leppis Valitsus 2016-2019 riigi eelarvestrateegias kokku töötajatega seotud kulutuste vähendamise 13 miljoni euro võrra aastas, s.o. kokku 52 miljonit vähem võrreldes 2015 baaseelarvega. • Võttes aluseks keskvalitsuse keskmise palga, tähendab see, et palga konkurentsivõime säilitamiseks peab valitsussektori töötajaskond järgneva 5 aasta jooksul vähenema u 700 inimese võrra aastas, s.o. kokku u 3500 inimest.
  • 23.
    Töötajate arvu jatööjõukulude vähendamise põhimõtted (1) 1) Eesmärk ei ole töötajate arvu mehaaniline kärbe, vaid valitsussektori töö sisuline ümberkorraldamine. 2) Efektiivsust ja 13 mln säästu ei pea saavutama ainult inimeste arvu vähendamise kaudu  inimeste arvu vähendamise üldine trend on oluline, kuid sama oluline on saavutada efektiivsus ka muudes kuludes.
  • 24.
    Töötajate arvu jatööjõukulude vähendamise põhimõtted (2) 3) Mõnes valdkonnas on inimeste arvu kasv vajalik, s.t. mõnes teises valdkonnas tuleb vähendada selle võrra suuremas mahus. 4) Pikaajaliste valdkondlike arendustegevuste ja sisuliste reformide ettevalmistamisel tuleb analüüsida inimressursivajadust  see on edaspidi sisendiks töötajate arvu ja tööjõukulude vähendamise ettepanekutele.
  • 25.
    Töötajate arvu jatööjõukulude vähendamise põhimõtted (3) • 2015–2016 vähendamise ettepanekute tegemisel võeti aluseks ministeeriumide haldusalades 2010–2015 toimunud muutused töötajate arvus ning töö korralduses. • 2017. aastal ja edaspidi esitavad ministeeriumid ülevaate kavandatavatest reformidest ja nende mõjust töötajate arvule ja tööjõukuludele oma haldusala kohta kevadel järgneva 4 aasta eelarve strateegia koostamisel.
  • 26.
    Indikatiivsed vähenemise numbrid2015–2016 * PSI-de töötajate arvu baasiks on 01.06.2015 asemel 2014. aasta keskmine ** Riigikantselei töötajate arvu vähendamise baasiks on 1.06.2015 töötajate arv ilma EL eesistumise ja EV100 ettevalmistava personalita *** Metoodika: lineaarse võrrandi 2 muutujat: 1) 2010-2015 (01.06) töötajate arvu puhasmuutuse %; 2) 01.06.2015 töötajate arv. Valemi selgitus: 0% muutust tähendab -1,54% vähendamist, iga täiendav muutuse %-i täispunkt kahanemist või kasvu tähendab vastavalt +/-0,09% täiendavat muutust.
  • 27.
    Valitsussektori keskmise palgakasv oli 2014.a Eesti keskmise palga kasvust 2% kiirem
  • 28.
    Valitsussektori keskmine kuupalkja selle suhe Eesti keskmisesse kuupalka Valitsussektor kokku 807 € 1 205 € 1 232 € 997 € 1 005 € 0 250 500 750 1 000 1 250 1 500 Kohaliku omavalitsuse üksused Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid VALITSUSSEKTOR KOKKU Eesti keskmine 23% 19% -6% -2% 4% 5% 9% 8% -10% 0% 10% 20% 30% 0 € 250 € 500 € 750 € 1 000 € 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Keskminekuupalk Muutus võrreldes eelmiseaastaga (ps) Keskmine kuupalk 2014 1,12 1,17 1,21 1,19 1,17 1,15 1,15 1,17 1,20 0,80 1,10 1,40 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Keskvalitsus 1,51 1,53 1,58 1,38 1,28 1,24 1,23 1,22 1,23 0,80 1,20 1,60 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Sotsiaalkindlustusfondid 0,81 0,81 0,85 0,85 0,81 0,79 0,78 0,79 0,80 0,50 0,80 1,10 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Kohaliku omavalitsuse üksused Valitsussektori keskmine kuupalk
  • 29.
    Riigieelarvelise palgafondi otsused 2011–2015 AastaKõiki puudutav otsus Erinev otsus 2011 Üldist otsust palgakasvuks ei olnud 1) KOV haridustoetus õpetajate alampalga määrade tõstmiseks 8% – 5,8 mln eurot 2) Sisejulgeolek (võimalik palgakasv) – 5,5 mln 2012 Üldist otsust palgakasvuks ei olnud Kriminaalpolitsei menetlusvõimekuse tõstmine, elupäästevõimekuse suurendamine ning politsei ja pääste infosüsteemide töökindluse tagamine 5,85 mln (võimalik palgakasv) 2013 4,4% palgafondi kasv Lisaks: 1) Politseiametnikud ja päästeteenistujad (SIM) – 2,5 mln 2) Kohtuametnikud: tugistruktuuri väljaarendamine (JUM) – 2,5 mln 3) Kultuuritöötajad (KUM) – 600 tuh 2014 5,1% palgafondi kasv 1,5% lisaks: 1) Arstid, kiirabi ja hoolekandeteenused (SOM, JUM vanglad) 2) Kultuuritöötajad – KUM, PÕM (muuseumid), KEM (muuseum) 3) Õpetajad ja Rahvusarhiiv (HTM) 2015 3,0% palgafondi kasv 1,5% lisaks: 1) Kultuuritöötajad (KUM), PÕM (muuseumid), KEM (muuseum) 2) Õpetajad (HTM) 3) Sotsiaalhoolekanne, arstid, kiirabi (SOM, JUM vanglad) 4) Siseturvalisuse valdkonna töötajad (SIM, JUM, RAM)
  • 30.
    Palgafond 2016 • Üldistpalgafondi suurenemist ei tule. Palgakasv on võimalik väheneva töötajaskonna arvelt. • Vabariigi Valitsus näeb riigieelarves ette õpetajate ning kultuuri-, sisejulgeoleku- ja sotsiaalhoolekande töötajate palgafondi suurenemise 4% võrra.
  • 31.

Editor's Notes

  • #9 2016 fin tehingud 132,65mln (EE 100, Elering 32, Rail Baltic 0,65)