Parandatud vorm.

1. Rootsi aegKairi Laak

3. Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine.

4. Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus.

6. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest.

7. Kohalike küsimuste lahendamine.Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid keskmiselt iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevaseid küsimusi.

9. Talupoegade kuritegude uurimine.

10. Süüdlaste karistamine.Meeskohtud(Eesti- ja Saaremaal) ja maakohtud(Liivimaal) arutasid maakonna elanike(v.a. aadlike) süüasju. Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus lahendati suuremad kuriteod. Viimane sõna jäi Rootsi kuningale!

11. Rootsi riigivõim ja balti aadel Alad, mis olid Rootsi võimu alla tulnud vabatahtlikult, said leebema suhtumise osaliseks. Johan Skytte- 1629. aastal Riias ametisse seatud kindralkuberner, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. 1632. aastal tulid Rootsis võimule aristikraadid. 1634. Aastal kutsuti tagasi Skytte ja lõppes katse Liivimaa rootsistada. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, mis iseloomustab siinsete rüütelkondade poolt endile kätte võidetud õigusi ja vabadusi.

13. soomlased

14. lätlasedRahvaarv kasvas kiiresti, 1695. aastaks oli üle 350 000 inimese.

15. Reduktsioon Reduktsioon- erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. Reduktsiooni algatas 1660. aastal Rootsi troonile saanud Karl XI, kuna oli vaja kiirest täita riigikassat. 1680. aastal laiendati reduktsiooni ka Eesti- ja Liivimaale ning see tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu. Tänu sellele hakkas kuningas võtma tagasi ka neid maid, mis olid erakätesse läinud enne Rootsi aega. Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 30%. Peale seda kasvasid riigitulud märgatavalt. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle. Johann Reinhold Patkul- haritud, kuid jõhkra iseloomuga Liivimaa aadlipositsiooni juht avaldas pahameelt Rootsi riigivõimu vastu. Seetõttu mõisteti ta surma koos tema varanduste konfiskeerimisega.

16. Talurahva olukord Reduktsioon muutis talurahva olukorda oluliselt. 1645. aastal kinnitati Põhja-Eestis sunnismaisus ja pärisorjus. Pärisorjus pärusmõisates süvenes, kuid riigimõisates paranes. Mõisnike võim talupoegade üle kitsenes ja nii said talupojad vaid kuninga alamateks. Reduktsiooniga kaasnes ka maade põhjalik hindamine ja kaardidtamine. Vakuraamatutesse pandi kirja kõik talupoegade kohustused ja võlad. Liivimaal määrati sillakohtunike asemele ametisse kreisifoogtid. Talupojad said õiguse kaevata mõisarentnike ja –valitsejate peale, kui need seadusi rikkusid.

17. Põllumajandus XVII-XX sajandil oli Eestis üle 1000 mõisa. Mõisnikud panid rõhku teravilja kasvatamisele, kuna see andis suurt kasumit. Kõige enam kasvatati rukist. Põllud jagati siiludeks ja tööloomadeks olid härjad. Kuna mõisates peeti loomi vähem, oli talupõldudel saagikus suurem. Vastukaaluks laiendas mõis külvipinda, kuna seda haris talupoeg. Kui enne Liivi sõda oli talupõlde 4x rohkem kui mõisapõlde, siis XVII sajandi lõpuks oli see suhe 1:2,5. See tõi kaasa talupoegade teokoormise suurenemise.

20. Mõisavooris

21. Osa talu põllu –ja käsitöötoodangu mõisnikele andmine.

22. Ei tohtinud küttida põtru, metssigu ja metskitsi.

24. Narva majanduslik õitseng(taheti muuta Rootsi teiseks pealinnaks), Tartu majanduslik langus.

25. Riik hakkas linnadele ettekirjutusi tegema- linnade iseseisvus langes(v.a. Tallinn).

26. Raha vermiti Liivimaal nüüd ainult Riias.

27. Linlased moodustasid vaid 6% Eesti elanikkonnast.

28. Narva liigub palju Hollandi ja Briti kaupmehi.

30. Pihkva – Vatseliina – Marienburg – Riia

32. Tööndus Oluliseks tegevusalaks jäi käsitöö. Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpselt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski.

33. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Piiskop Joachim Jhering suutis lutheri kiriku Eestis kindlustada. Ka Liivimaale loodi konsistoorium. Vaimulikkonna ees seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer. Lutheri kirik aitas kaasa “rootsistumisele” ja aitas vastu seista uute usuvoolude tulekule. Rootsi võimu ajal muutus lutheri usk valitsevaks usuks Eestis.

34. Lutheri kirik Eestis, võitlus väärusuga Kiriku aineline olukord paranes: Paranes pastorite haridustase(enamus oli ülikooliharidusega) Jutlusi peeti ka eesti keeles Talurahva suhtumine kirikusse paranes Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse vöörmündrid ja see lähendas talupoegi kirikule. Kuid muinasusundist võõrandamine ei olnud kerge, seega hävitasid pastorid sõdade ajajärgul ohverdamispaiku. 1642. aastal toimus suur talurahva rahutus Pühajõe mäss. Läbi hakati viima nõiaprotsesse, mille käigus pidi teada saama, kas tegemist on nõiaga või mitte; nõid tapeti(tuleriit, mõõk) Viimane selline surmanuhtlus viidi Eestis läbi 1699. aastal.

35. Bengt Gottfried Forselius Sündis 1660. aasta paiku Harjumaal. Valdas hästi eesti ja saksa keelt. Õppis Tallina Gümnaasiumis ja Saksamaal ülikoolis. Asus talupoisse tasuta õpetama. Kui 1684. aastal Piiskopmõisa seminar asutati, õpetas ta oma koolis ainsana välja koolmeistreid ja köstreid. Õpiaeg kestis 2 aastat. Õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist. 1686. aastal ilmus tema enda koostatud aabits. 1688. aastal määrati ta Stockholmis Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel hukkus ta Läänemere sügistormis. Koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse.

36. Eestikeelne kirjasõna Olulist tähtsust omas piibli tõlkimine rahvuskeelde. Piibli tõlkimine eeldas väga head eesti keele oskust. Raskusi tekitas eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti keeleks. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli veel saksa keele reeglistikuga. Forselius tegi ettepaneku kasutada foneetilist kirjaviisi, kuid see ei leidnud toetamist. 1686. aastal vaieldi kirjaviisi üle piiblikonverentsidel, kuid üksmeelele ei jõutud. 1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, kus olid põhjaeesti õigekirja reeglid. 1686. aastal anti välja ka lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkis Andreas Virginius.

37. Tartu ülikool Poola aegne hoogne koolielu sundis ka Rootsi võime pingutama. Johan Skytte eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. Aasta hiljem esitas Skytte kuningale palve muuta gümnaasium ülikooliks, mida järgmise aasta juunis ka tehti. Ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632ja teda nimetati Academia Gustavianaks. Öeldi, et ülikooli võivad õppima asuda kõik, kuid talupoegadel seda võimalust siiski ei olnud. Ülikool tegutses Tartus 1656. aastani. 1690. aastal avati see uuesti ja 1699. aastal kolis see Pärnu. Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees 1710. aastal lõpetas ülikool oma töö.

38. Õppetöö Tartu ülikoolis Oli 4 teaduskonda: Filosoofiateaduskond Usuteaduskond Õigusteaduskond Arstiteaduskond Õpiaeg kestis 9 aastat. Õppekeeleks oli ladina keel. Ülikooli astumiseks ei olnud vaja eelnevalt lõpetada mingit kindlat tüüpi kooli. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Eduka õppetöö puhul oli võimalik saada stipendiumi. Tartu ülikoolis õppis palju rootslasi, soomlasi ja sakslasi. Eestlastest õppis seal Johannes Freyer.

39. Põhjasõda (1700-1721) Põhjused: Taani, Poola, Venemaa liit Rootsi vastu. Rootsi soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. Poola soov saada tagasi oma kaotatud alad. Taani soov saada ülemvõim Läänemerel. Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ja saada tagasi kaotatud alad.

40. Sõja käik 1700. a Sõda algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui August II Saksi väed Riiat ründasid, ent edutult. 1700. aasta suvel vallutas Taani rootslaste valdusi Saksamaal, kuid Rootsi väed sundisid Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla, oktoobris asuti linna pommitama. Samal ajal tungis Boriss Šeremetjev ratsaväega Virumaale, seda armutult laastades. Kui Rootsi vägi Pärnust Rakverre liikus, oli neil venelastega mitu kokkupõrget, kuid rootslased lõid kõik kiiresti minema. 19. novembril Narvas Vene kindlusliinide juures oli rootslastel venelastega lahing, mille nad võitsid, saades endale vaenlaste lahinguvarustuse. Talve hakul jäid rootslased Laiusele talvituma ja 1701. aastal lahkusid nad Eestist.

41. Võitlused Eestis 1701- 1704. 1701. aastal tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri; Esimesel korral sunniti nad taganema, kuid teisel korral Erastvere mõisa juures saavutasid nad esimese olulise võidu. 1702. aastal said rootslased venelastelt lüüa Hummuli mõisa juures. 1703. aastal rüüstasid venelased kogu idapoolset Eestit. 1704. aasta mais sattus Rootsi lahingukorda seatud laevastik Kastre juures venelaste seatud lõksu ja nii kaotasid nad ka selle lahingu. 1704. aasta juunis alustas Peeter I Narva ja Tartu piiramist. 12. juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus. 9. augustil vallutati tormijooksuga ka Narva.

42. Võitlused Eestis 1708- 1710 1708. aastal toimus Vinni mõisas võitlus, kus rootslased jällegi lüüa said. 1708. aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud Venemaale. 1708. aasta suvel lasti õhku peaaegu kogu Tartu linn. 1709. aastal Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustati rootslaste vägi täielikult. 1710. aastal kapituleerus Riia, Kuressaare, Pärnu ning Tallinn. 29. septembril 1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsioonile, millega Rootsi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid.

43. Sõja lõpp Rootsi sõjaväes levima hakanud katk hävitas astatel 1710- 1711 üle poole sõjas ellujäänud talurahvast. Tallinnas suri katku ¾ elanikest. Rahvaarv langes 120000- 140000 inimeseni. Peale Tallinna langemist kestis Põhjasõda veel kümmekond aastat. 1720. aastal langes ka rootslaste merevägi. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Rootsi sai sõjas hõivanud Soome alad ja 2 miljonit taalrit kahjutasu. Samuti sai ta õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50000 rubla eest teravilja.