November 2019

1. Eesti makromajandus
November 2019
Urmas Simson

2. © Swedbank
Public
Information class
allikas: Eesti Pank
Kodumajapidamiste eluasemelaenud
Laenude jääk ja igakuine käive

3. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Kodumajapidamiste laenud ja hoiused 2002-2019
• September 2019 (YoY muutused):
residentidest ettevõtete laenud +4,3%, residentidest eraisikute laenud +6,7%
residentidest ettevõtete hoiused +6,7%, residentidest eraisikute hoiused +10,2%
HOIUSED KASVAVAD ENDISELT KIIREMINI KUI LAENUD!
See on eelkõige seotud sellega, et kaupade ja teenuste eksport on suurem kui import.
Residentide hoiuste kasv on 10a jooksul (dets 2008-dets 2018) olnud ettevõtete puhul +108%, eraisikutel +109%.
Samal perioodil (Dets 2008-dets 2018) kasvas tarbijahinnaindeks +22%.

4. © Swedbank
Public
Information class allikas:Maa-amet
Korteritehingute statistika 2018a
Vanad 71%, uued 29% tehingute arvust
Uute osakaal kõigist tehingutest Lasnamäel 32%, Kesklinnas 28%, Põhja-Tallinnas 30%.
Keskmine uue korteri hind Lasnamäel 118tuh eur, Kesklinnas 195tuh eur, Põhja-Tallinnas 178tuh eur.
Keskmine uue korteri suurus Lasnamäel 64m2, Kesklinnas 74m2, Põhja-Tallinnas 74m2.

5. © Swedbank
Public
Information class allikas: Tõnu Toompark
Tallinna/Harjumaa uute korterite müük ja laovaru 2012-2019

6. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Jooksevkonto 2009-2018
• 2018: jooksevkonto +486 mEUR (+1,9% SKP-st), kapitalikonto +309 mEUR (+1,2% SKP-st).
• 6m 2019: jooksevkonto ülejääk +176 mEUR, kapitalikonto ülejääk +202 mEUR. Aasta varem olid sama perioodi numbrid
vastavalt +349 mEUR ja +80 mEUR. Jooksevkonto numbrid on tavaliselt üsna sesoonsed, suurimad ülejäägid tulevad
nendes kvartalites, kus on turismi kõrghooaeg.
• Maksebilansi seis on üks tugevamaid argumente, miks Eesti majanduse tervist võib pidada heaks. Ootamatud
negatiivsed välismõjud peavad olema väga suured, et suurt pilti destabiliseerida.

7. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööhõive ja tööpuuduse määr 2001-2019
• II kv 2019 tööhõive 668 tuhat
II kv 2019 tööpuuduse määr 5,1%
Hõive on täna tugev, kuid ilmselgelt ei tule kõik ettevõtted kiire palgakasvuga toime. Suur palgakasv peab kas raugema või hakkame nägema
kõrgemat tööpuuduse määra. See oleks ülipositiivne stsenaarium kui 2020a lõpus oleks tööpuudus endiselt alla 7% (hõive üle 640tuh).
• Demograafia toob uued probleemid.
29-31a vanad - 20tuh inimest igas aastas
19-20a vanad – 11tuh inimest igas aastas
8-11a vanad – 15tuh inimest igas aastas
590 590
603 602
616
652
658 656
594
568
603
615
621 625
641 645
659
665 665
500
520
540
560
580
600
620
640
660
680
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
H1
Employmentin Estonia
(thousandpeople)
13,0
11,2
10,3 10,1
8,0
5,9
4,6
5,5
13,5
16,7
12,3
10,0
8,6
7,4
6,2 6,8
5,8 5,4 4,9
0,0
2,0
4,0
6,0
8,0
10,0
12,0
14,0
16,0
18,0
UnemploymentinEstonia,%

8. © Swedbank
Public
Information class
allikas: Eesti Statistikaamet
Keskmine brutokuupalk ja tööjõukulud majanduses 2000-2019
• Keskmine brutokuupalk jätkas 2019a 1.pooles kiiret kasvu ja ulatus
2.kvartalis 1419 euroni kuus (+7,4% YoY).
• 2018a alguse maksureform ei ole brutopalga kasvu pidurdanud.
Madalapalgaliste netosissetulekud on kiiresti kasvanud.
• Keskmine kuupalk ületas 1000 euro taseme 2014a-l, viimase 4a
jooksul on keskmine palk kasvanud +30%. Kulude kasvu surve
ettevõtetele on olnud tugev. Ettevõtete puhvrid halbade üllatuste jaoks
vähenenud.
• Tööjõukulud majanduses ulatusid 2019.a 1 poolaastal 6,83 mld
euroni (+11,0% YoY).
• Viimase 4 aastaga on tööjõukulud majanduses kasvanud enam
kui 40% võrra
• Kui 2019-2020a tööjõukulud majanduses suureneks 2a
kokkuvõttes +10%, siis see oleks ülipositiivne stsenaarium.
Lisaks palgakasvu pidurdumisele on kindlasti keeruline hõivet nii
kõrgel hoida.
314 352 393 430 466 516
601
725
825
784 792
839 887 949
1 005 1 065
1 146 1 221
1 310 1 341
1 419
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Q1
2019
Q2
Keskmine brutokuupalk, EUR
3,1 3,4 3,9 4,3
4,9
5,9
7,4
8,2
7,1 7,0
7,5
8,1
8,6
9,3
9,8
10,4
11,4
12,6
14,0
0
2
4
6
8
10
12
14
16
Tööjõukulud majanduses, mld EUR

9. © Swedbank
Public
Information class
EL-i riikide SKP reaalkasv 2018a
Allikas: Eurostat 9
• EL-i ja Eurotsooni suurimad riigid on väga madala
kasvuga.
– Hispaania +2,5%
– Prantsusmaa +1,5%
– Saksamaa +1,5%
– Suurbritannia +1,4%
– Itaalia +0,8%
• Üle 3%-lise reaalkasvuga olid 2018. aastal vaid
Ida-Euroopa riigid ja väikesed Lääne-Euroopa
riigid (Iirimaa, Malta, Küpros, Luxemburg).

10. © Swedbank
Public
Information class
SKP
2019a I poole SKP reaalkasv oli +4,2% YoY, nominaalkasv +8,6% YoY
• 2019a 1.poolaastal moodustas SKP jooksevhindades
13,6 mld eurot (+8,6% YoY). Kui selline kasvutempo
jätkub ka 2.poolaastal, on 2019a oodatav nominaalne
SKP 28,3 mld eurot.
• Viimase 5a SKP nominaalkasv +36,8%
• Suurimad 5a kasvud üle 1mld euro sektorite hulgas:
- info ja side +59%
- kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus +59%
- ehitus +49%
• Väikseimad 5a kasvud üle 1mld euro sektorite hulgas:
– veondus ja laondus +11%
– hulgi- ja jaekaubandus +28%
– töötlev tööstus +33%
• Nominaalset majanduskasvu vedanud sektorid 2018a
– Ehitus +272 mEUR ehk +18,7% YoY
– Tööstus +222 mEUR ehk +6,9% YoY
– Kinnisvara +192 mEUR ehk +9,3% YoY
– Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus +191 mEUR ehk +16,7% YoY
– Info ja side +146 mEUR ehk +12,2% YoY
allikas: Eesti Statistikaamet
7,0
7,8
8,7
9,8
11,3
13,6
16,4 16,6
14,2 14,9
16,8
18,1
19,0
20,2 20,8
21,7
23,8
26,0
28,3
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
30,0
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019F
Nominal GDP (BEUR)
6,0
6,8
7,6
6,8
9,5 9,7
7,6
-5,1
-14,4
2,7
7,4
3,1
1,3
3,0
1,8
2,6
5,7
4,8 4,2
-15,0
-10,0
-5,0
0,0
5,0
10,0
15,0
YoY change of real GDP, %

11. © Swedbank
Public
Information class
Ehitus
2018a ehituskäive ja -mahud tegid uue rekordi
• 2018a püstitati nii ehituskäibe kui ka ehitusmahtude osas viimase 25a rekordtase.
• 2019a 1.pooles on toimunud stabiliseerumine:
– 2019a 6 kuu „omal jõul Eestis tehtud ehitustööde“ käive oli 1,26 mld eurot (+0,5% YoY). Kui liita juurde ka välismaal
tehtud ehitustööd, siis oli ehitustööde käive 1,39 mld eurot.
– 2018a ehitustööde käive koos väliturgudega oli 3,0 mld eurot. Hooned 2mld eurot, rajatised 1mld eurot.
• 2019a ootame, et ehitusturu käive kukub 9% võrra 2,6 mld euroni. Tuleb arvestada, et statistikat mõjutab ka suuremate
objektide jagunemine mitme aasta vahel.
allikas: Eesti Statistikaamet
Ehitusmahuindeks (2015=100)
0,6
0,8
1,0
1,1
1,5
2,0
2,5
2,2
1,4
1,1
1,5
1,9
2,0 2,0
1,8 1,8
2,4
2,9
2,6
27,8%
14,8%
34,3%
-36,5%
30,6%
-7,9%
27,6%
-9,4%
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019F
Omal jõultehtud ehitustööd, mld EUR ja YoY muutus
Ehitustööd mld EUR YoY muutus
I kv II kv III kv IV kv
Aastane
muutus, %
2007 106 141 163 140 10,7%
2008 98 129 127 108 -15,9%
2009 65 89 88 78 -31,0%
2010 42 74 88 74 -13,4%
2011 54 80 113 103 26,2%
2012 68 104 128 111 17,9%
2013 73 110 135 108 3,2%
2014 71 105 125 115 -2,1%
2015 72 102 118 108 -3,8%
2016 77 105 121 116 4,8%
2017 91 131 156 147 25,2%
2018 117 160 190 161 19,8%
2019 114 159 -1,6%

12. © Swedbank
Public
Information class
Kaupade ekspordi struktuur 2018a
Allikas: Eesti Statistikaamet 12

13. © Swedbank
Public
Information class
allikas: Eesti Statistikaamet
Kaupade eksport ja import 2010-2019
Kaubandusdefitsiit on olnud 2012-2018a stabiilne (1,5-2,0mld euro vahel)
2019a 6k kaupade eksport oli 7,3 mld eurot (+4,6% YoY) ja import 8,1
mld eurot (+1,7% YoY).
Suurimad ekspordi kasvud 2019 6 kuud:
- mehaanilised masinad ja seadmed +85 mEUR
- transpordivahendid (sõidukid, lennukid, laevad jm) +49 mEUR
- metallid ja metalltooted +35 mEUR
- optilised, foto-, kinematograafia-, meditsiini- jm seadmed +28 mEUR
- mööbel, madratsid, padjad +28 mEUR
- looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääriskivid ja -metallid +27 mEUR
Suurimad ekspordi vähenemised 2019 6 kuud:
- mineraalsed tooted -20 mEUR
- paber ja papp, paberi ja papi tooted ja jäätmed -13 mEUR
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
12 000
14 000
16 000
18 000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019F
Export & import of goods, MEUR
Export Import
mEUR Export Import Balance
Export
growth
2005 6 202 8 229 -2 028 30%
2006 7 719 10 711 -2 992 24%
2007 8 034 11 439 -3 406 4%
2008 8 470 10 896 -2 426 5%
2009 6 487 7 270 -783 -23%
2010 8 743 9 268 -525 35%
2011 12 003 12 727 -723 37%
2012 12 521 14 097 -1 575 4%
2013 12 288 13 903 -1 614 -2%
2014 12 006 13 788 -1 782 -2%
2015 11 575 13 097 -1 521 -4%
2016 11 897 13 515 -1 618 3%
2017 12 874 14 771 -1 897 8%
2018 14 429 16 204 -1 774 12%
2019F 15 095 16 471 -1 377 5%
Alumine tabel uuendamata

14. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Pank
Teenuste eksport ja import 2000-2019
Teenuste 2018a eksport 6,6mld eurot
Olulisemad eksporditud teenused 6k 2019a (YoY muutus):
- Veoteenused 963milj eurot (+2,7%)
- Reisiteenused 722milj eurot (-0,3%)
- Telekomi-, arvuti- ja infoteenused 400milj eurot (+9,9%)
- Ehitus 187milj eurot (-4,6%)
Need teenused andsid 71% kogu teenuste ekspordist. Veel on olemas näiteks töötlemisteenused, hooldus ja remont, finantsteenused
jne.

15. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tööstustoodangu mahud 2001-2019
• 2018a kasvasid tööstustoodangu mahud +4,1%.
• 2019a 7 kuuga on mahud kasvanud +0,5% YoY,
kui võtta välja elektritootmine ja mäetööstus, siis
oleks kasv olnud +4,5% YoY.
• Tugevad sektorid 7k 2019a, YoY
– Kütteõlid +24,7% (2017a +18%, 2018a +34%)
– Elektroonika, arvutid +23,6% (2018a +21%)
– Farmaatsiatooted +22,2% (2017a -25%, 2018a -4%)
– Metallitootmine +13,5% (2018a -3%)
– Muud mittemetalsed tooted +8,0% (2017a +16%, 2018a 0%)
• Nõrgad sektorid 7k 2019a, YoY
- Elektrienergia, aur, kuum vesi -22,3% (2018a +11%)
- Mäetööstus -17,8% (2018a -4%)
- Paber, pabertooted -6,3% (2018a -1%)
- Tekstiilitooted -6,2% (2018a -10%)
- Rõivatootmine -4,9% (2018a -1%)
93,5
70,0
80,0
90,0
100,0
110,0
120,0
130,0
07.12 01.13 07.13 01.14 07.14 01.15 07.15 01.16 07.16 01.17 07.17 01.18 07.18 01.19 07.19
Industrial production volume index 2012-2019
(2015=100)
109 118
132
144
160
177 188
178
136
167 200
203
212
221 221 227
237
246 248
9,02%
9,4%
-5,0%
-23,7%
22,9%
1,2%
0,1%
4,3% 4,1%
0,5%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
0
50
100
150
200
250
300
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019F
Industrial production volumes, YoY change

16. © Swedbank
Public
Information class
allikas:Eesti Statistikaamet
Jaekaubanduse mahud 2008-2019

17. © Swedbank
Public
Information class
allikas:Eesti Statistikaamet
Jaekaubanduse mahud 2008-2019

18. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Majutatud turistid 2004-2019
• Majutatud turistid 9 kuud 2019a:
KOKKU 2,959milj (+5,3% YoY)
Välismaalased 1,775 milj (+4,7% YoY)
Kohalikud 1,184milj (+6,4% YoY)
• Majutatud päritolumaade lõikes 9k 2019a
KOKKU 2,959milj, +5% YoY
- Eesti 1,184milj, +6% YoY
- Soome 619tuh, -5% YoY
- Venemaa 191tuh, +4% YoY
- Saksamaa 142tuh, +13% YoY
- Läti 137tuh, +14% YoY
- Leedu 63tuh, +23% YoY
- Rootsi 62tuh, +11% YoY
- Suurbritannia 56tuh, +14% YoY
- Aasia kokku 83tuh, +7% YoY
28% 30%
37% 41% 40% 36% 35% 34% 34% 35% 36% 38% 38% 39% 40% 41%
72%
70%
63%
59% 60%
64%
65%
66% 66%
65% 64% 62%
62%
61% 60%
59%
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
3 500
4 000
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019F
Majutatud turistide arv (tuhandetes)
Local tourists Foreign tourists
1922
2981
3748
35913545
3325
31123087
28402726
2402
2147
237823432259
2073

19. © Swedbank
Public
Information class Allikas: www.fin.ee 19
Riigieelarve laekumised 2018a
mld eurot 2015 2018 Muutus
sots maks 2,392 3,060 0,668
k/m 1,858 2,330 0,472
kütuseaktsiis 0,432 0,543 0,111
alkoholiaktsiis 0,222 0,232 0,010
tubakaaktsiis 0,183 0,200 0,017
füüsilise isiku tulumaks 0,330 0,311 -0,019
jur isiku tulumaks 0,424 0,518 0,094
…
KOKKU MAKSUTULUD 5,940 7,307 1,367

20. © Swedbank
Public
Information class allikas: Eesti Statistikaamet
Tarbijahinnaindeks
Tarbijahindade aastane tõus ületas 2017-2018a 3% piiri, 2019a tulemus on isegi üllatuslikult madal
Keskmine THI aastane muutus YoY
2011: +5,0%
2012: +3,9%
2013: +2,8%
2014: -0,1%
2015: -0,5%
2016: +0,1%
2017: +3,4%
2018: +3,4%
10k 2019: +2,4% YoY
1997=100
Oktoober 2019a = 215,44
• Toorainete (kütus, metallid) hinnatõus oli kiire
2016-2018a, kuid peatus Q2-Q4 2018a. See
oli üllatus, kuid hea uudis Eesti majandusele.
• Toorainete liigkiire hinnatõus oleks olnud
suureks riskiks. Rahulikum tõus on
positiivne. On põhjust arvata, et toorainete
hinnatõus pikemas perspektiivis jätkub.
-3%
0%
3%
6%
9%
12%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
YoY growthof CPI index
140
150
160
170
180
190
200
210
220
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Consumer Price index (CPI)
Total Food &non-alcoholic beverages Clothes & footwear Transport

21. © Swedbank
Public
Information class
Põhilised sõnumid 2019a septembris
• Majandus töötab täiel võimsusel (kõrge SKP kasv, kõrge tööhõive, kõrge palgakasv). Senine majanduse struktuur on
ammendunud. Edasine kiire kasv on võimalik vaid läbi struktuurimuudatuste. Ehk siis keegi lõpetab, et kõrgema
lisandväärtuse looja saaks ressursse.
• Palgaralli on riske kasvatanud. Keskmine palk 4a-ga +30%, tööjõukulud majanduses +44%. Kohaliku tööjõu baasil ei
ole hõivatute kasvuks enam ruumi. Ühe ettevõtte probleemid on teise jaoks päästerõngaks. Negatiivsed uudised üksikute
ettevõtete kohta on paratamatus.
• Maksejõuetuste tase ettevõtete hulgas 2019a kindlasti tõuseb (sisuliselt nullilähedastelt tasemetelt). Mingeid
sektoritepõhiseid suuri mullistumisi ei näe. Pigem on tugev surve kõikide sektorite nõrgimatel ettevõtetel.
• TÖÖJÕUTURG ON SUURTE MUUTUSTE EEL. Kui tööpuudus püsib lähema 3 aasta jooksul alla 7%, siis oleks see
ootamatult tugev tulemus. Pigem on põhjust arvata, et tööjõuturu muutumine ei ole nii sujuv protsess.
Positiivsust sisendavad näitajad (mis minu silmis välistavad 2008-2010a kriisi ulatuse):
 kaupade ja teenuste eksport ületas importi 915milj eurot aastas, 2019a I poolel +527milj eurot. Väikesed
tagasilöögid ekspordis ei tähenda veel defitsiiti. Toorainete hinnatõus suurendaks impordiarvet. Küsimus on eelkõige
selles, kui hästi eksportöörid vastu peavad.
 ettevõtete ja kodumajapidamiste laenukasv ei ületa SKP nominaalkasvu. Majanduskasv ei toetu oluliselt võla
kasvule.