SlideShare a Scribd company logo
Mikroökonoomika                                                                                                                              03.09.2002



1.Majanduse olemus
Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahendavad, et saada soovitud kaupu.

1. majanduslik käitumine;
2. alternatiivkulud;
3. majanduse 3 põhiküsimust;
4. majandussüsteemid;
5. piir- ja kahanevuse printsiip.



1.1Majanduslik käitumine

Majanduslik edukus on oskus hoida tulud ja kulud tasakaalus. See pole otseselt seotud rikkuse
hulgaga.

Majanduslikku käitumist mõjutavad tegurid:
1. vajadused on lõputud;
2. võimalused on piiratud.

Edukas on see, kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel.

Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki:
1. üksikinimest;
2. perekonda;
3. ettevõtet;
4. riiki.

Keegi ei saa kulutada rohke, kui teenib.


1.2Alternatiivkulud

Mida ostaksid 100 kr eest? See võiks maksta umbes täpselt 100 kr. Kirjuta vastus allolevale
reale.
...........................................................................................................................................................

Alternatiivne kulu - teise toote kasutamisest saamatajäänud kasu.

Alternatiivsetest variantidest tuleb valida parim. Tuleb uurida, kuidas valik mõjutab saadavat
kasu.

Näiteks mida teha 1000 krooniga:

1.   kulutada;
2.   laenata sõbrale;
3.   panna panka tähtajalisele hoiusele;
4.   osta tööriist ja hakata seda rentima.

Kahjuks ei käitu inimene otsuste langetamisel alati ratsionaalselt.

Kas oled kunagi ostnud midagi kasutut?...........................................................................................


Audentese Gümnaasium                                              Martin Sillaots                                                                      1/4
Mikroökonoomika                                                                                                            03.09.2002




1.2.1Võimaliku tarbimise piir

Sul on 100 kr. Soovid kogu raha eest osta Coca Colat ja Chipse.
Üks Coca maksab umbes 10 kr, pakk krõpse 20 kr:

1. Kui osta kogu raha eest Cocat, siis saab 10 pudelit.                                                       Coca           Chips
2. Kui osta 8 Cocat, saaks osta ka ühe paki krõpse.                                                              10               0
                                                                                                                   8              1
...
                                                                                                                   6              2
6. Kui osta 5 pakki krõpse, siis Coca jaoks raha ei jää.                                                           4              3
                                                                                                                   2              4
Iga täiendava krõpsupaki ostmiseks tuleb loobuda 2 Cocast.                                                         0              5

Andmed on kantud kõrval asuvasse tabelisse. Tabelist on
koostatud graafik. Coca ja Chipside vahelist seost kirjeldab
sirge. See seos on allpool avaldatav ka valemina.
                                                                                      Võimaliku tarbimise piir
Chips = - 0,5 Coca + 5                                                                             y = -0,5x + 5
                                                                              6
Valemi üldkuju                                                                5
                                                                              4

                                                                      Chips
y = ax + b                                                                    3
                                                                              2
Kas on võimalik osta:                                                         1
3 pakki krõpse ja 2 pudelit Cocat?                                            0
3 Cocat ja 4 pakki Chipse?                                                        0   1    2   3    4   5    6     7   8     9   10 11
2 Cocat ja 2 pakki Chipse?
                                                                                                        Coca


1.2.2Ülesanne – ettevõtte tootmispiir

Ettevõte toodab kahte toodet:
1. tool omahinnaga 50 kr;
2. laud omahinnaga 100 kr.

Tootmiseelarve suurus on 1000 kr.

1.   Täida allolev tabel ja koosta ettevõtte tootmispiiri graafik.

Toolid       Lauad                     11
                                       10
                                        9
                                        8
                                        7
                               Lauad




                                        6
                                        5
                                        4
                                        3
                                        2
                                        1
                                        0
                                            0   2        4       6    8       10          12   14       16       18    20        22
                                                                                  Toolid



Audentese Gümnaasium                                Martin Sillaots                                                               2/4
Mikroökonoomika                                                                                                                          03.09.2002



2. Peale joonise koostamist leia graafikult järgmised punktid ja vali neile sobivad nimed
   (ühenda joonega):

1. 20 tooli ja 0 lauda             ◦             ◦ toodetakse mõlemaid
2. 0 tooli ja 10 lauda             ◦             ◦ eelistatakse ühte toodet
3. 12 tooli ja 4 lauda             ◦             ◦ ületootmine
4. 6 tooli ja 5 lauda              ◦             ◦ alatootmine
5. 10 tooli ja 8 lauda             ◦


1.3Majanduse 3 põhiküsimust

1. Mida toota?
2. Kuidas toota?
3. Kellele toota?

Nendele küsimustele tuleb pidevalt vastata üksikisiku, ettevõtte ja ka riigi tasandil.


1.3.1Ettevõte

Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad.
Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast.
Kellele? Kes on kliendid?

Näide:
Mida – ehitusteenuse pakkumine.
Kuidas – kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat?
Kellele – suuremad ehitusfirmad, eraisikud.


1.3.2Riik

Mida? Tarbekaupade, tootmise ja tootmisvahendite vahekord?
Kuidas? Turu mõjutamine maksude ja soodustuste abil?
Kellele? Kellele kaup toodetakse, kuidas rikkus jaotub?


1.3.3Ülesanne

Vasta kolmele majanduse põhiküsimusele isiklikul tasandil:

Mida?.................................................................................................................................................

Kuidas?..............................................................................................................................................

Kellele?..............................................................................................................................................




Audentese Gümnaasium                                            Martin Sillaots                                                                   3/4
Mikroökonoomika                                                                                                     03.09.2002




1.4Majandussüsteemid

1.   Tavamajandus – tugineb tavadel ja traditsioonidel. Kasutatakse algelisi ja muutumatuid
     tootmismeetodeid.
     Näiteks naturaalmajandus.

2.   Käsumajandus – tootmine tugineb valitsuse käskudel. Enamasti on majandus totalitaarse
     riigikorra ideede teostamise vahend.
     Näiteks plaanimajandus
     Millises riigis on tänapäeval käsumajandus?...............................................................................

3.   Turumajandus – kaupu vahetatakse vabalt kokkulepitud hindade alusel. Ettevõtete vahel
     tugev konkurents. Nõrgem tõrjutakse välja. Tugevam võidab. Majandustegevus baseerub
     eraomandil.

4.   Segamajandus – traditsioonid, tururegulatsioon, valitsuse regulatsioon.


1.5Piirprintsiip

Tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini. Sellest edasi pole mõtet enam toota
või tarbida, sest tulu hakkab vähenema.

Näiteks ostad kolm 10 kroonist jäätist. Kas neljanda jäätise ostmine on järgmise 10 kr kulutamist
väärt? Ehk ajab neljas jäätis südame pahaks? Võib olla pole võimalik jäätiseid ohutult tarbida.
Need sulavad enne söömist või külmikusse jõudmist.


1.6Kahanevuse printsiip

Iga järgmise ühiku tarbimisest saadav kasu on väiksem võrreldes eelmise ühiku tarbimisest
saadud kasuga.

Näide
1. Sööd esimese jäätise. Päris hea. Oled rahul. Kirjeldame rahulolu graafikul tulbaga.
2. Sööd teise jäätise. On ka hea, kuid lisandunud rahulolu on väiksem võrreldes esimese
   korraga.
3. Sööd kolmanda. Aitab.
4. Neljandast jäätisest hakkab paha.
5. Viienda söömisel läheb veel halvemaks.




                                                                   1     2     3     4      5



     1     2      3     4     5

Iga järgmise jäätise söömisest saadav rahulolu.              Lisandunud rahulolude võrdlus.


Audentese Gümnaasium                                  Martin Sillaots                                                      4/4

More Related Content

What's hot

Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioonVana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioonNatalja Dovgan
 
Klassikaline geneetika
Klassikaline geneetikaKlassikaline geneetika
Klassikaline geneetika
Kristel Mäekask
 
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemedEluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Kristel Mäekask
 
Paljunemine
Paljunemine Paljunemine
Paljunemine
Kristel Mäekask
 
1 tund majandusõpe 1, maj olemus
1  tund majandusõpe 1, maj olemus1  tund majandusõpe 1, maj olemus
1 tund majandusõpe 1, maj olemusKylvi
 
Noorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg EestisNoorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg Eestis
Dagmar Seljamäe
 
Vana Kreeka Kunst
Vana  Kreeka KunstVana  Kreeka Kunst
Vana Kreeka Kunstpiiak
 
Eksponent- ja logaritmfunktsioon
Eksponent- ja logaritmfunktsioonEksponent- ja logaritmfunktsioon
Eksponent- ja logaritmfunktsioonma62le
 
Mvv(liivimaa ristisõda)
Mvv(liivimaa ristisõda)Mvv(liivimaa ristisõda)
Mvv(liivimaa ristisõda)kristel84
 
Rakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemineRakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemine
Kristel Mäekask
 
3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingaminebiodigi
 
Eluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatikaEluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatika
Kristel Mäekask
 
Mikroevolutsioon
MikroevolutsioonMikroevolutsioon
Mikroevolutsioon
Kristel Mäekask
 
Eesti muinasaeg
Eesti muinasaegEesti muinasaeg
Eesti muinasaeg
Natalja Dovgan
 
Mitoos
MitoosMitoos
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Sigrid Pirnipuu
 
Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
Helina Reino
 
Postembrüogenees
PostembrüogeneesPostembrüogenees
Postembrüogenees
Kristel Mäekask
 
Ringjoone pikkus ja ringi pindala.
Ringjoone pikkus ja ringi pindala.Ringjoone pikkus ja ringi pindala.
Ringjoone pikkus ja ringi pindala.viktorialepp
 
Teaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetodTeaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetod
Kristel Mäekask
 

What's hot (20)

Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioonVana-Kreeka mütoloogia ja religioon
Vana-Kreeka mütoloogia ja religioon
 
Klassikaline geneetika
Klassikaline geneetikaKlassikaline geneetika
Klassikaline geneetika
 
Eluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemedEluslooduse organiseerituse tasemed
Eluslooduse organiseerituse tasemed
 
Paljunemine
Paljunemine Paljunemine
Paljunemine
 
1 tund majandusõpe 1, maj olemus
1  tund majandusõpe 1, maj olemus1  tund majandusõpe 1, maj olemus
1 tund majandusõpe 1, maj olemus
 
Noorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg EestisNoorem kiviaeg Eestis
Noorem kiviaeg Eestis
 
Vana Kreeka Kunst
Vana  Kreeka KunstVana  Kreeka Kunst
Vana Kreeka Kunst
 
Eksponent- ja logaritmfunktsioon
Eksponent- ja logaritmfunktsioonEksponent- ja logaritmfunktsioon
Eksponent- ja logaritmfunktsioon
 
Mvv(liivimaa ristisõda)
Mvv(liivimaa ristisõda)Mvv(liivimaa ristisõda)
Mvv(liivimaa ristisõda)
 
Rakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemineRakuteooria kujunemine
Rakuteooria kujunemine
 
3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine3.hingamine rakuhingamine
3.hingamine rakuhingamine
 
Eluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatikaEluslooduse süstemaatika
Eluslooduse süstemaatika
 
Mikroevolutsioon
MikroevolutsioonMikroevolutsioon
Mikroevolutsioon
 
Eesti muinasaeg
Eesti muinasaegEesti muinasaeg
Eesti muinasaeg
 
Mitoos
MitoosMitoos
Mitoos
 
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
 
Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
 
Postembrüogenees
PostembrüogeneesPostembrüogenees
Postembrüogenees
 
Ringjoone pikkus ja ringi pindala.
Ringjoone pikkus ja ringi pindala.Ringjoone pikkus ja ringi pindala.
Ringjoone pikkus ja ringi pindala.
 
Teaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetodTeaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetod
 

Viewers also liked

7. swot äriplaanis
7. swot äriplaanis7. swot äriplaanis
7. swot äriplaanis
opetajaarno
 
I Ettevõtlus ja majandus
I Ettevõtlus ja majandusI Ettevõtlus ja majandus
I Ettevõtlus ja majandus
opetajaarno
 
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitikaMajandus ja poliitika
Majandus ja poliitikaleydy12
 
Riikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemidRiikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemidSille Tekku
 

Viewers also liked (6)

1. majandus
1. majandus1. majandus
1. majandus
 
Majanduse olemuse test
Majanduse olemuse testMajanduse olemuse test
Majanduse olemuse test
 
7. swot äriplaanis
7. swot äriplaanis7. swot äriplaanis
7. swot äriplaanis
 
I Ettevõtlus ja majandus
I Ettevõtlus ja majandusI Ettevõtlus ja majandus
I Ettevõtlus ja majandus
 
Majandus ja poliitika
Majandus ja poliitikaMajandus ja poliitika
Majandus ja poliitika
 
Riikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemidRiikide majandussüsteemid
Riikide majandussüsteemid
 

More from Martin Sillaots

eAdventureEN
eAdventureENeAdventureEN
eAdventureEN
Martin Sillaots
 
Documents
DocumentsDocuments
Documents
Martin Sillaots
 
Game Monetisation and Marketing
Game Monetisation and MarketingGame Monetisation and Marketing
Game Monetisation and Marketing
Martin Sillaots
 
Prototyping
PrototypingPrototyping
Prototyping
Martin Sillaots
 
User Interface
User InterfaceUser Interface
User Interface
Martin Sillaots
 
Level Design
Level DesignLevel Design
Level Design
Martin Sillaots
 
Story
StoryStory
Characters
CharactersCharacters
Characters
Martin Sillaots
 
Game World
Game WorldGame World
Game World
Martin Sillaots
 
Game Balancing
Game BalancingGame Balancing
Game Balancing
Martin Sillaots
 
Core Mechanics
Core MechanicsCore Mechanics
Core Mechanics
Martin Sillaots
 
Gameplay
GameplayGameplay
Gameplay
Martin Sillaots
 
Game Concept
Game ConceptGame Concept
Game Concept
Martin Sillaots
 
Game Idea
Game IdeaGame Idea
Game Idea
Martin Sillaots
 
Game Design Process
Game Design ProcessGame Design Process
Game Design Process
Martin Sillaots
 
Game Elements
Game ElementsGame Elements
Game Elements
Martin Sillaots
 
Introduction to Game Design
Introduction to Game DesignIntroduction to Game Design
Introduction to Game Design
Martin Sillaots
 
Project Closing
Project ClosingProject Closing
Project Closing
Martin Sillaots
 
Project Control
Project ControlProject Control
Project Control
Martin Sillaots
 
Project Execution
Project ExecutionProject Execution
Project Execution
Martin Sillaots
 

More from Martin Sillaots (20)

eAdventureEN
eAdventureENeAdventureEN
eAdventureEN
 
Documents
DocumentsDocuments
Documents
 
Game Monetisation and Marketing
Game Monetisation and MarketingGame Monetisation and Marketing
Game Monetisation and Marketing
 
Prototyping
PrototypingPrototyping
Prototyping
 
User Interface
User InterfaceUser Interface
User Interface
 
Level Design
Level DesignLevel Design
Level Design
 
Story
StoryStory
Story
 
Characters
CharactersCharacters
Characters
 
Game World
Game WorldGame World
Game World
 
Game Balancing
Game BalancingGame Balancing
Game Balancing
 
Core Mechanics
Core MechanicsCore Mechanics
Core Mechanics
 
Gameplay
GameplayGameplay
Gameplay
 
Game Concept
Game ConceptGame Concept
Game Concept
 
Game Idea
Game IdeaGame Idea
Game Idea
 
Game Design Process
Game Design ProcessGame Design Process
Game Design Process
 
Game Elements
Game ElementsGame Elements
Game Elements
 
Introduction to Game Design
Introduction to Game DesignIntroduction to Game Design
Introduction to Game Design
 
Project Closing
Project ClosingProject Closing
Project Closing
 
Project Control
Project ControlProject Control
Project Control
 
Project Execution
Project ExecutionProject Execution
Project Execution
 

Majanduse olemus

  • 1. Mikroökonoomika 03.09.2002 1.Majanduse olemus Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahendavad, et saada soovitud kaupu. 1. majanduslik käitumine; 2. alternatiivkulud; 3. majanduse 3 põhiküsimust; 4. majandussüsteemid; 5. piir- ja kahanevuse printsiip. 1.1Majanduslik käitumine Majanduslik edukus on oskus hoida tulud ja kulud tasakaalus. See pole otseselt seotud rikkuse hulgaga. Majanduslikku käitumist mõjutavad tegurid: 1. vajadused on lõputud; 2. võimalused on piiratud. Edukas on see, kes suudab säilitada tasakaalu lõputute soovide ja piiratud vahendite vahel. Lõputud soovid ja piiratud võimalused mõjutavad kõiki: 1. üksikinimest; 2. perekonda; 3. ettevõtet; 4. riiki. Keegi ei saa kulutada rohke, kui teenib. 1.2Alternatiivkulud Mida ostaksid 100 kr eest? See võiks maksta umbes täpselt 100 kr. Kirjuta vastus allolevale reale. ........................................................................................................................................................... Alternatiivne kulu - teise toote kasutamisest saamatajäänud kasu. Alternatiivsetest variantidest tuleb valida parim. Tuleb uurida, kuidas valik mõjutab saadavat kasu. Näiteks mida teha 1000 krooniga: 1. kulutada; 2. laenata sõbrale; 3. panna panka tähtajalisele hoiusele; 4. osta tööriist ja hakata seda rentima. Kahjuks ei käitu inimene otsuste langetamisel alati ratsionaalselt. Kas oled kunagi ostnud midagi kasutut?........................................................................................... Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 1/4
  • 2. Mikroökonoomika 03.09.2002 1.2.1Võimaliku tarbimise piir Sul on 100 kr. Soovid kogu raha eest osta Coca Colat ja Chipse. Üks Coca maksab umbes 10 kr, pakk krõpse 20 kr: 1. Kui osta kogu raha eest Cocat, siis saab 10 pudelit. Coca Chips 2. Kui osta 8 Cocat, saaks osta ka ühe paki krõpse. 10 0 8 1 ... 6 2 6. Kui osta 5 pakki krõpse, siis Coca jaoks raha ei jää. 4 3 2 4 Iga täiendava krõpsupaki ostmiseks tuleb loobuda 2 Cocast. 0 5 Andmed on kantud kõrval asuvasse tabelisse. Tabelist on koostatud graafik. Coca ja Chipside vahelist seost kirjeldab sirge. See seos on allpool avaldatav ka valemina. Võimaliku tarbimise piir Chips = - 0,5 Coca + 5 y = -0,5x + 5 6 Valemi üldkuju 5 4 Chips y = ax + b 3 2 Kas on võimalik osta: 1 3 pakki krõpse ja 2 pudelit Cocat? 0 3 Cocat ja 4 pakki Chipse? 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 2 Cocat ja 2 pakki Chipse? Coca 1.2.2Ülesanne – ettevõtte tootmispiir Ettevõte toodab kahte toodet: 1. tool omahinnaga 50 kr; 2. laud omahinnaga 100 kr. Tootmiseelarve suurus on 1000 kr. 1. Täida allolev tabel ja koosta ettevõtte tootmispiiri graafik. Toolid Lauad 11 10 9 8 7 Lauad 6 5 4 3 2 1 0 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 Toolid Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 2/4
  • 3. Mikroökonoomika 03.09.2002 2. Peale joonise koostamist leia graafikult järgmised punktid ja vali neile sobivad nimed (ühenda joonega): 1. 20 tooli ja 0 lauda ◦ ◦ toodetakse mõlemaid 2. 0 tooli ja 10 lauda ◦ ◦ eelistatakse ühte toodet 3. 12 tooli ja 4 lauda ◦ ◦ ületootmine 4. 6 tooli ja 5 lauda ◦ ◦ alatootmine 5. 10 tooli ja 8 lauda ◦ 1.3Majanduse 3 põhiküsimust 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Nendele küsimustele tuleb pidevalt vastata üksikisiku, ettevõtte ja ka riigi tasandil. 1.3.1Ettevõte Mida? Toota kaupu ja pakkuda teenuseid, mida tarbijad vajavad. Kuidas? Milliseid vahendeid tootmises kasutada. Valimisel lähtuda võimalustest, hinnast, ajast. Kellele? Kes on kliendid? Näide: Mida – ehitusteenuse pakkumine. Kuidas – kas kasutada inimtööjõudu või tehnikat? Kellele – suuremad ehitusfirmad, eraisikud. 1.3.2Riik Mida? Tarbekaupade, tootmise ja tootmisvahendite vahekord? Kuidas? Turu mõjutamine maksude ja soodustuste abil? Kellele? Kellele kaup toodetakse, kuidas rikkus jaotub? 1.3.3Ülesanne Vasta kolmele majanduse põhiküsimusele isiklikul tasandil: Mida?................................................................................................................................................. Kuidas?.............................................................................................................................................. Kellele?.............................................................................................................................................. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 3/4
  • 4. Mikroökonoomika 03.09.2002 1.4Majandussüsteemid 1. Tavamajandus – tugineb tavadel ja traditsioonidel. Kasutatakse algelisi ja muutumatuid tootmismeetodeid. Näiteks naturaalmajandus. 2. Käsumajandus – tootmine tugineb valitsuse käskudel. Enamasti on majandus totalitaarse riigikorra ideede teostamise vahend. Näiteks plaanimajandus Millises riigis on tänapäeval käsumajandus?............................................................................... 3. Turumajandus – kaupu vahetatakse vabalt kokkulepitud hindade alusel. Ettevõtete vahel tugev konkurents. Nõrgem tõrjutakse välja. Tugevam võidab. Majandustegevus baseerub eraomandil. 4. Segamajandus – traditsioonid, tururegulatsioon, valitsuse regulatsioon. 1.5Piirprintsiip Tulu millegi tootmisest või tarbimisest kasvab teatud piirini. Sellest edasi pole mõtet enam toota või tarbida, sest tulu hakkab vähenema. Näiteks ostad kolm 10 kroonist jäätist. Kas neljanda jäätise ostmine on järgmise 10 kr kulutamist väärt? Ehk ajab neljas jäätis südame pahaks? Võib olla pole võimalik jäätiseid ohutult tarbida. Need sulavad enne söömist või külmikusse jõudmist. 1.6Kahanevuse printsiip Iga järgmise ühiku tarbimisest saadav kasu on väiksem võrreldes eelmise ühiku tarbimisest saadud kasuga. Näide 1. Sööd esimese jäätise. Päris hea. Oled rahul. Kirjeldame rahulolu graafikul tulbaga. 2. Sööd teise jäätise. On ka hea, kuid lisandunud rahulolu on väiksem võrreldes esimese korraga. 3. Sööd kolmanda. Aitab. 4. Neljandast jäätisest hakkab paha. 5. Viienda söömisel läheb veel halvemaks. 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 Iga järgmise jäätise söömisest saadav rahulolu. Lisandunud rahulolude võrdlus. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 4/4