1. HINDAMISJUHEND (25 punkti)
2 punkti töö struktuur vastab arutluse nõuetele:
0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktu-
reeritud;
1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub
tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kok-
kuvõte);
2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus,
teemaarendus, kokkuvõte)
7 punkti töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad:
1p ajaline määratlus;
1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang);
5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale:
1p teema element
1p teema element
1p teema element
1p teema element
1p teema element
6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine:
0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst
1p töö on kirjeldava laadiga jutustus
2p probleem on käsitletud
3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned
4p alateemad on avatud tasakaalustatult
5p arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed
6pprobleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused
4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia:
0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased
1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused
2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid
3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks
4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus
4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused:
0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased
1p oma arvamus (ilma põhjenduseta)
2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused
3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega
4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon
2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil:
0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead
1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms.)
2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne
Kõige olulisem arutluse hindamisel oli teemakohasus. Kui arutlus ei vastanud teemale, jäeti kõik teised
kriteeriumid arvestamata ja töö hinnati 0 punktiga.

2. Ülesanne: Loe läbi järgnev näide 2003/2004 aasta eksamitööst ning põhjenda vastavalt
hindamisjuhendile, mitme punktiga hindaksid sina seda arutlust.
Mil moel mõjutas ristiusk Eesti vaimuelu keskajal?
13. sajandi alguses toimus kristliku maailma ekspansioon ka Liivimaale. Katoliku Euroopas
paavstilt õnnistuse saanud ristisõda oli vahendiks, et hävitada siinsetel aladel valitsev paganlus.
Läänemere idakallas oli veel viimaseid muistse usu kantse. Lisaks jumalikule ülesandele oldi huvitatud
siinsetest maadest, haritava maa pindala tuli laiendada, et kasvavat Lääne-Euroopa rahvastikku ära toita.
1208-1227 on Eesti ajalukku läinud vabadusvõitlusena iseseisvust ohustavate võõrvallutajate vastu, kus
eestlaste olulisel määral nõrgemad sõjalised jõud ei suutnud vastu panna raudrüütlite ridadele, mis
katoliku maailmast pidevalt täiendust said. Sunnitud oldi alla andma ning tunnistama täiesti uue ajastu
algust nii ühiskondlikus, poliitilises elus kui vaimuelus.
Ristiusk toob eestlastele kaasa uue maailmapildi, jumala ja mõtteviisi. Tule ja mõõgaga
pealesurutud kristlusega tasapisi lepitakse, kuigi päris omaks siiski ei võeta. Ristiusk hakkab välja
tõrjuma eestlaste paganlikke jumalaid. Paljuski aitab sellele kaasa kaotus Jüriöö ülestõusuga. Tekib
omapärane segu paganlikest ja kristlikest elementidest. Kunagine haldjatekultus kantakse nüüd paljuski
üle kristlikele pühakutele, kellelt oodatakse nüüd nii vilja-kui karjaõnne. Populaarsed on näiteks Tõnni-
vakad. Samuti ühendatakse kristlik kalender ja nimepäevad kindla kombestikuga ja iidsete
traditsioonidega. Rahvakalendri väljakujunemine. Ristiusk toob muutused eestlaste mõtlemisse.
Kristlusele on ju omane hea ja kurja, jumaliku ja paganliku, vale ja õige, taeva ja põrgu selge
vahetegemine, mis eestlastele on esialgu võõras. Paljuski selle tagajärjeks võib pidada ka eestlaste
rahvausundi süngemaks muutumist. Ka seal astuvad välja uue tumedad jõud, pisuhänd näiteks.
Ristiusu suurimaks teeneks võib ilmselt pidada hariduse ja kirjasõna arendamist. Juba vallutussõja
ajal püüdsid sakslased eesti poistest pantvange preestriteks õpetada. Hakatakse ka koole looma,
toomkapiitlite juures koolid. Kõrgema hariduse saamiseks tuleb minna Euroopasse. Samuti asutatakse
linna ehk ladinakoole, mis on õpetuse sisult veidi ilmalikumad. Ladina keele kõrval õpetatakse ka
kirjutamist, arvutamist, lugemist. Esile kerkib 16. sajandi alguses ka küsimus kõrgema ladinakooli
asutamisest Eestisse, kuid see jääb reformatsiooni tõttu katki. Ka mitmed eestlased pääsesid nendesse
koolidesse.
Olulist rolli eestlaste vaimuelu mõjutajatena mängisid kloostrid. Eestisse jäävad kõik suuremad
mungaordud: tsistertslased, augustiinlased, frantsisklased, dominikaanid. Kloostrid olid lihtrahvale
kirikust lähedasemad, sümpaatiat äratasid kerjusmungad, kes eesti keelt püüdsid õppida. Kohaliku keele
valdamine oli näiteks dominiiklastel üks esmaseid nõudeid. Kloostrite juures asutati koole, kus just paljud
lihtrahva hulgast õpetust said. Kloostrites asusid ka raamatukogud. Tänu kloostritele rajati esimesed
vesiveskid, viljapuuaiad. Kloostrid abistasid, ravisid ka haigeid. Nii jõudsid eestlasteni mitmed
meditsiinialased teadmised.
Eriti suur mõju eesti kirjasõna arengule on reformatsioonil. 16. sajandi 20-ndatel aastatel ka Eesti
pinnale jõudnud luteri usu üks peamisi nõudeid on emakeelne jumalasõna. Selle poole hakati küll esimesi
samme astuma juba varem (teada on nn Kulla-maa käsikiri), kuid nüüd kerkib esile piibli tõlkimise
küsimus. 1525. a. on teada esimene eestikeelne raamat. 1535. a. loetakse aga Eesti raamatu sünnipäevaks,
ilmub Wanradt-Koelli katekismus. Tõlkimise küsimus toob endaga kaasa eesti kirjakeele arengu. Olulisel
kohal eesti ajaloos on Balthasar Russowi kroonika.
Ristiusk mõjutab oluliselt ka kunsti, arhitektuuri arengut. Vallutuste järel saabuvad Eestisse ka
peamiselt saksa päritolu ehitusmeistrid, kiviraidurid. Eesti saab osaks Euroopa kulturist. Kerkivad linnad,
luuakse mitmeid tänapäeval olulisi arhitektuuriobjekte. Ehitatakse kirikuid. Esile tõusevad mitmed
kunstnikud. Huvitav oleks mõtiskleda teemal, milliseks oleks kujunenud eestlaste vaimuelu ja ühiskonna
areng, kui võõrvallutajaid ega ristiusku 13. sajandil poleks tulnud. Julgen igatahes arvata, et kokkuvõttes
ristiusk on siiski rohkem toonud kas kui kahju. Õigupoolest on kristluse mõju eesti kultuuri ja vaimuelu
kujunemisele raske ülehinnata, sai Eesti ju osaks Euroopa kultuurist, arenes eesti keel, kirjandus, haridus.
Nii ei tohiks enam tänapäeval kahelda, kuhu Eesti kuulub või kuuluma peaks.. Keskajal juba kuulus Eesti
tänu ristiusu tõhusale toimele Euroopasse.