1. Piia Kirsimäe 10B

2. kreeklaste kunstielu on seotud nende
 Kogu
religioonidega ja müütidega.
 Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid
ning skulptuuris kujutati enamasti just jumalaid.
 Jumaliku perekonda kuulus 12 jumalat, kes elasid
Olümpose mäel

3.  Kreeka kunsti arengus võib eristada 3 ajastut:
1. Arhailine e. vana aeg 7-6 saj. eKr.
2. Klassikaline e. õitseaeg 5-4 saj. eKr.
3. Hiline e. hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr.
Kunstiliikidest on olulisimad:

1. Arhitektuur
2. Skulptuur
3. Maalikunst

4.  Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli
templiehitus.
 Ehitusmaterjaliks oli
marmor, detailid ühendati
omavahel
metallklambtitega.
Tempel koosnes akendeta

ruumist, kus asus
jumalakuju, ning hoone
ümber ühes või kahes reas
sammastest.
seisvaist

5.  Templi välisvaates
3 osa:
võib eristada
1. Tempel seisab
platvormil, mis
on maapinnast 2-3
astme kõrgusel
Platvormilt kerkib
2.
sammastik
Sammastikule toetub
3.
talastik koos
katusega

6.  Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili:
 Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja
kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud
kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta.

7.  Joonia- pärit 5. saj.
Väike-Aasiast ehk
Iooniast, seda iseloomustab
kergus ja elegants, sammas
on sihvakam ja tihedamate
kannelüüridega, kapiteelil
meenutab oinasarvi.

8.  Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab
dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab
hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik.

9.  Hera tempel
 Parthenon

10. •Erechteioni tempel
Nike tempel
•Võidujumalanna

11.  Zeusi altar Pergamonis
 Zeusi altari reljeef

12.  Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli
marmor ja pronks.
 Peamiseks kujutamisobjektiks oli inimene.
 Figuure kujutati peamiselt alasti, sest alastiolekut peeti
jumalatele meelepäraseks.

13.  Skulptuur oli küllaltki
• Kuros
primitiivne ja kohmakas.
 Kehade proportsioonid
olid ebaloomulikud ja
poosid kõnelevad
Egiptuse kunsti mõjust.
 Skulptuuri iseloomustab
sirge, tardunud seisang
ja tihedalt vastu
külgisurutud käed.

14.  Figuurid muutuvad vabaks.
 Kujutatakse ka keerukamaid liikumist.
 Näoilmed on tõsisemad ja rahulikumad.
 Kujutatakse peamiselt
sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid.
 Kuulsamad skulptorid on
Polykleitos, Myron, Praxiteles.

15. •Hermes
Kettaheitja
•
dionysosega
•Kaapija

16. •Samothrake •Laokooni grupp
 Suurepärane
Nike
tehnika.
 Suurte mõõtmetega
figuurid
 Keerukamad ja
dramaatilised
poosid.
 Teosed muutuvad
emotsionaalsemaks.
• Milose Veenus

17.  Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt
vaasimaali põhjal.
 Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud:
1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida
kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja
transportimiseks.
2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu.Hüdrial on
kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja
kolmandat valamisel.
3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning
maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati
veini.

18. •Amfora
•Krateer
•Hüdria

19.  Mustafiguuriline  Punasefiguuriline
vaasimaal – kujutised vaasimaal – tagapind
kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid
savinõu heledale pinnale. punased.

20.  Akropol