Õpilasesitlus neoliitikumist

1. Noorem kiviaeg e neoliitikum – u 7000
kuni 2500 a eKr
• Alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a.eKr
• Neoliitikumi sisse arvatakse ka vaseaeg, eneoliitikum

2. Keraamika
Võeti kasutusele savinõud
Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur
Laiemalt levis ka kivilihvimise oskus
Kammilaadsete esemetega kaunistatud savinõud
Kasutusele tuli nöörkeraamika
Eestis võib eristada kolme keraamikapiirkonda: Põhja-Eesti, Kagu-Eesti ja
saared

3. Kammkeraamika
Tüüpilise kammkeraamika nõud valmistati nii nagu Narva keraamikagi savilintidest, kuid nüüd
olid need palju laiemad
Potid olid ikka suured, ümmarguse suuga ning terava alaosaga. Poti ülemisse serva tehti sageli
paksendus
Savisse segati kivipurdu, liiva või ka purunenud nõude tükikesi
Tüüpilise kammkeraamika peamisteks kaunistusteks olid hambulise esemega kammilaadsed
vajutised ning lohuread, mis sageli vaheldusid kogu nõu pinnal, mõnikord isegi veel sisekülje
ülaosas. Kasutati veel ka erinevaid täkkeid ja sooni
Kammiga on moodustatud geomeetrilisi kujundeid. Mõnel juhul on nõul ka piltkujutis – veelind
Hilise kammkeraamika ajal kujunesid välja piirkondlikud erinevused savinõude valmistamises ja
ornamendis. Kammivajutised moodustavad järjest keerukamaid kujundeid, lohud esinevad lisaks
ridadele ka üksikult, rohkem kasutatakse täkkeid ja muid erinevaid süvendeid

4. Kammkeraamika

5. Narva kultuuri savinõud
5003 eKr levis Eestisse pottsepis lõuna poolt
Uute oskuste peamisteks edasikandjateks olid ilmselt naaberkogukondadesse abiellunud naised, sest nõude
valmistamine oli arvatavasti naiste töö. Naabritelt võeti üle tehnoloogia, kuid nõude täpne kuju ja eriti
kaunistused kujunesid eri piirkondades isesugusteks
Üldkujult ja valmistusviisilt on nõud igal pool sarnased: kitsad savilindid on üksteise peale pandud, et teha
üsna suured ümara suuga ja teravatipulise põhjaga savinõud
Savi sisse segati olenevalt piirkonnast näiteks teokarpide, taimede või kivide tükke
Mandri-Eestis valmistati suurte pottide kõrval ka väiksemaid piklike kausikesi, mida võidi kasutada näiteks
taldriku, kopsiku või rasvalambi alusena. Toorest savist tehtud nõud kõigepealt kuivatati ja siis põletati maa
sees olevatesse aukudesse tehtud lõketes või lihtsalt maa peal olevates lõketes
Pottides keedeti või lihtsalt hoiti toiduaineid
Mõranenud nõusid on parandatud, mis näitab, et nõud olid üsna väärtuslikud

6. Savinõud

7. Nöörkeraamika
3003 eKr
Nöörkeraamika nõud olid esialgu peekrikujulised, S-kujulise ja õhukese seinaga, millel oli lame
või veidi ümar põhi ning kaela ümber mõigas
Savisse oli segatud peent liiva
 Nõude ülaosa oli kaunistatud iseloomuliku taimenööri jäljendist ornamendiga. Nöör keriti nõule
kui savi oli veel pehme
Leitud on ka hiljem rohkem levinud tekstiilivajutisega nõusid

8. Nöörkeraamika

9. Venekirved
3004 eKr
Paadikujulised lihvitud ja varreauguga kivikirved on nöörkeraamika kultuuri silmapaistvaimad
käsitööesemed ning nende järgi kutsutakse kultuuri ka venekirveste kultuuriks
Eestist on leitud ligi kakssada venekirvest. Mõned on leitud asulatest ja matuste juurest, kuid
enamik juhuleidudena
Iseloomulik tunnus on piki kirvest jooksev rant, mis ilmselt imiteerib vaskkirve valuvormist
jäänud jälge
Levinumad on Eestis Karlova tüüpi kivikirved, mis on ka kõige kaunimalt välja voolitud
Hiljem valmistati teravakannalisi ja teravovaalseid kivikirveid, mis olid vähem detailirikkad

10. Venekirves

11. Eesti esimesed asulad
Kunda Lammasmäel, Lääne-Virumaal
Pulli Sindi lähedal, Pärnumaal

12. Viljelusmajandus
Nooremal kiviajal toimus inimkonna arengus murrang - üleminek
viljelusmajandusele
Inimesed ei sõltunud nüüd ainult loodusest vaid kasvatasid ise endale toitu
Näljahädad jäid harvemaks, suremus vähenes, eluiga pikenes
Inimesed jäid esimest korda paikseks
Hakkas tekkima ebavõrdsus
Viljelusmajandus ja karjakasvatus, sellest tulevad: käsitöö, religioon ja kunsti
arenemine

13. Maaviljeluse algus Eestis
Kammkeraamika kultuuride ilmselt olulisim uuendus oli kultuurtaimede
kasvatamise alustamine ja sellega maaviljelusele aluse panemine Eestis
Esialgu oli viljakasvatus küttimise ja koriluse kõrval väikese tähtsusega
Kuna enamik õietolmuleide pärinevad saartelt ja rannikult, on võimalik, et vilja
ja teadmisi nende kasvatamise kohta võidi saada Skandinaaviast või Kesk-
Euroopa põhjaosas
Kaer jõudis Eestisse umbes 4000 eKr, oder 3900 eKr ja nisu umbes 3500 eKr

14. Küttimine, kalapüük ja korilus
4007 eKr
Püügimajandus saavutas kammkeraamika kultuurides seni kõrgeima arengutaseme. Nii merest kui ka
sisevetelt püüti palju erinevaid liike kalu
Hiljem maaviljeluse levides kadusid paljud teadmised metsiku looduse kohta ja ühes sellega senised
jahi- ja kalapüügioskused
Jahiloomade ring laienes. Kõige enam püüti põtru, ürgveiseid, kopraid ning metssigu. Nende kõrval
aga ka metshobuseid, hunte, kitsi, jäneseid ja karusid
 Peamiseks jahirelvaks sai vibu
Eesti vanim koduloom koer oli kammkeraamika kultuuride ajal juba laialt levinud. Koer oli abiks
jahipidamisel ning teda rakendati lohistusveoki või kelgu ette
Koriluse hulka kuulus lisaks taimede, juurikate, marjade, seente ja pähklite kogumisele ka
linnumunade ning jõe- ja rannakarpide korjamine