SlideShare a Scribd company logo
1 of 20
MAJANDUSE ALUSED
    2012/2013
     11.KLASS
  Majanduse olemus
Majandus – ”osake igapäevaelust”
                   Alfred Marshall (1842-1924)
      traktorid
                                              teravilakombinaat
väetised    viljaelevaatorid
                               transport
      Talunikud


                                                          leivatehas




                                                            pakend(kilekott)

                                    kauplus
Majanduse olemus
Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib,
 kuidas nappide ressursside tingimustes
 rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi.
Majandusteadus on uurimus inimestest, kes
 toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja
 teenuseid, mida nad soovivad.
Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda,
 kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide
 ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi.
Majandus on …
• Majandus on riigi ( ettevõtte, majapidamise
  jm. üksuse) ressursside juhtimine, pidades
  silmas nende tootlikkust.

• Majanduses luuakse, jaotatakse, vahetatakse,
  ja tarbitakse rikkusi.
Mis on rikkus
• Rikkus on teatud ajahetkel omatav kaupade
  hulk.
• Rikkuse 4 tunnust:
1. Kasulikkus
2. Piiratud pakkumine
3. Rahaline väärtus
4. Omandiõigus peab olema vahetatav
Majandus on …
• Majandus on süsteem, mis tuleneb
  valikutest, mida me teeme kui
  tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või
  juhid ja valitsusametnikud.
EHK:
Majandus on valikute / otsuste protsess
Maslow’ vajaduste hierarhia

                   ENESE-
                 VÄLJENDUS-
                  VAJADUS

                 ESTEETILISD
                 VAJADUSED
           KOGNITIIVSED VAJADUSED
            ENESEST LUGUPIDAMISE
                  VAJADUS
        KUULUVUS- JA ARMASTUSVAJADUS

             TURVALISUSVAJADUS

        FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED
Vajaduste ja nende rahuldamise ahel
       7. Vajadused
       On rahuldatud         6. Kaubad tehakse
                             Tarbijale kättesaadavaks


                                  5. Liikumine vahetusprotsessi

1. Vajadus - leib
                                        4. Kaubad ja teenused

      2. Loodusressursid,
      Tööjõud, kapital         3. Tootmine

           TOOTMINE ON PROTSESS, MIS ÜHENDAB MAJANDUS-
           RESSURSID NII, ET MÜÜGILE ANTAKSE KAUBAD JA TEENUSED
Kaup ja teenus
• Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja
  katsuda ning mida tarbitakse peale toote
  valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti.
• Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning
  mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus,
  torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu
  eest tehtav töö.
Ressursid
• Ressursid on põhielemendid, mida
  kasutatakse kaupade ja teenuste
  loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk.

• Tootmisressursid ehk tootmistegurid on
  loodusvarad, inimressurss, kapital (ja
  ettevõtlikkus)
Ressursiliigid
• Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene
  oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.

• Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja
  vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja
  teenuste loomiseks.

• Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed
  kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks.

• Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja
  juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja
  juhtimiseks.
Nappus
NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID
Alternatiivkulu (loobumiskulu) on suurima
  väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes
  loobuti.
Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse
  pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka
  teist.
Majanduslik mõtlemine
“Majandusteadus on meetod, mõistuse
  tööriist, mõtlemistehnika…” (J. M. Keynes)

Majandusliku mõtlemise põhiideed:
1. Nappus sunnib inimesi valima
2. Kõik valikud hõlmavad alternatiive
3. Inimesed püüavad teha häid valikuid
4. Inimesed reageerivad stiimulitele

Stiimulid on positiivsed tasud mingi valiku tegemise või
    kindlal viisil käitumise eest.
Negatiivsed stiimulid – trahvid, karistused jm.
5. Inimesed saavad vabatahtlikust vahetusest kasu.
   Kaubavahetus on millegi vahetamine millegi muu vastu –
     millegi ostmine ja müümine.
   Vabatahtlik vahetus on turumajanduse alus.



6. Valikud suunatakse tulevikku
7. Meie valikud sõltuvad ka teiste inimest valikutest

Piirprintsiibist lähtudes tehakse kompromiss
   piirtulude ja –kulude vahel punktis, mis
   suurendab meie heaolu.
Otsused, mida teevad ettevõtted
Kasum on tootmise stiimul. Ettevõtluse peamine
   eesmärk on teenida kasumit.

Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on üldse
   võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid
   ressursse.
Majanduse põhivalikud

• Mida toota? (tooted, teenused, kui
 palju?)

• Kuidas toota?
• Kellele toota? (kes neid tarbivad)
Turg on korraldus, mis võimaldab ostjatel ja
müüjatel teha vahetustehinguid.

Turumajandus kasutab tootmise
organiseerimiseks ja koordineerimiseks
vabatahtlikku vahetust.

Koos moodustavad tarbijad, ettevõtted ja
riik meie majandussüsteemi.
Makroökonoomika ja
           mikroökonoomika
• Makroökonoomika on õpetus turu üldisest
  tasakaalust ehk majandusest tervikuna.

• Mikroökonoomika uurib üksiktarbjaid ja
  ettevõtjaid.
Kokkuvõte
• Majandusteadus on õpetus inimestest, kes toodavad ja
  vahetavad, et saada saavitud tooteid ja teenuseid.

• Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on
  ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada.

• Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad
  pooled.

• Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove, kuna ei ole
  piisavalt ressursse: kapitali, inimressursse, loodusvarasid.
• Sellest tulenevalt teeme valikuid, et ressursse kõige
  paremini kasutada.

• Igal valikul on alternatiivkulu – parim võimalus, millest on
  valiku tegemisel loobutud.

• Kompromiss on see, kui tarbijad ja tootjad loobuvad sageli
  ühest asjast, et saada rohkem teist.

• Valikud, mida teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate ja
  valitsusametnikena, moodustavad majanduse.

• Põhivalikuteks on: Mida toota, Kuidas toota? Kellele toota?

• Sõltume turgudest – turumajandus.

More Related Content

What's hot

What's hot (20)

Eesti Vabadussõda
Eesti VabadussõdaEesti Vabadussõda
Eesti Vabadussõda
 
Heaoluriik
HeaoluriikHeaoluriik
Heaoluriik
 
Maailm kahe maailmasõja vahel
Maailm kahe maailmasõja vahelMaailm kahe maailmasõja vahel
Maailm kahe maailmasõja vahel
 
Demokraatia
DemokraatiaDemokraatia
Demokraatia
 
13. poliitiline ideoloogia
13. poliitiline ideoloogia13. poliitiline ideoloogia
13. poliitiline ideoloogia
 
11. klass - Vaba ettevõtlus ehk turumajandus
11. klass - Vaba ettevõtlus ehk turumajandus11. klass - Vaba ettevõtlus ehk turumajandus
11. klass - Vaba ettevõtlus ehk turumajandus
 
Maailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõdaMaailm pärast ii maailmasõda
Maailm pärast ii maailmasõda
 
Esimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjedEsimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjed
 
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõdaEsimene maailmasõda
Esimene maailmasõda
 
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
Euroopa riigid ja rahvad. Absolutism.
 
9. heaoluriik
9. heaoluriik9. heaoluriik
9. heaoluriik
 
Riigieelarve
RiigieelarveRiigieelarve
Riigieelarve
 
Pariisi rahukonverentsist põhikoolile
Pariisi rahukonverentsist põhikoolilePariisi rahukonverentsist põhikoolile
Pariisi rahukonverentsist põhikoolile
 
Eesti Ii MaailmasõJa Ajal
Eesti Ii MaailmasõJa AjalEesti Ii MaailmasõJa Ajal
Eesti Ii MaailmasõJa Ajal
 
Riigieelarve
RiigieelarveRiigieelarve
Riigieelarve
 
Külm sõda
Külm sõdaKülm sõda
Külm sõda
 
Valgusüntees
ValgusünteesValgusüntees
Valgusüntees
 
Kuuba kriis(hannes)
Kuuba kriis(hannes)Kuuba kriis(hannes)
Kuuba kriis(hannes)
 
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaHeaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
 
S6jakollete kuj 30ndail 9
S6jakollete kuj 30ndail 9S6jakollete kuj 30ndail 9
S6jakollete kuj 30ndail 9
 

More from Kylvi

5. tund turu tasakaal ja hind
5. tund turu tasakaal ja hind5. tund turu tasakaal ja hind
5. tund turu tasakaal ja hindKylvi
 
4. tund pakkunime
4. tund pakkunime4. tund pakkunime
4. tund pakkunimeKylvi
 
3. tund nõudlus
3. tund nõudlus3. tund nõudlus
3. tund nõudlusKylvi
 
3. tund nõudlus
3. tund nõudlus3. tund nõudlus
3. tund nõudlusKylvi
 
3. tund nõudlus
3. tund nõudlus3. tund nõudlus
3. tund nõudlusKylvi
 
2. tund majandusõpe maj süsteemid
2. tund majandusõpe maj süsteemid2. tund majandusõpe maj süsteemid
2. tund majandusõpe maj süsteemidKylvi
 

More from Kylvi (6)

5. tund turu tasakaal ja hind
5. tund turu tasakaal ja hind5. tund turu tasakaal ja hind
5. tund turu tasakaal ja hind
 
4. tund pakkunime
4. tund pakkunime4. tund pakkunime
4. tund pakkunime
 
3. tund nõudlus
3. tund nõudlus3. tund nõudlus
3. tund nõudlus
 
3. tund nõudlus
3. tund nõudlus3. tund nõudlus
3. tund nõudlus
 
3. tund nõudlus
3. tund nõudlus3. tund nõudlus
3. tund nõudlus
 
2. tund majandusõpe maj süsteemid
2. tund majandusõpe maj süsteemid2. tund majandusõpe maj süsteemid
2. tund majandusõpe maj süsteemid
 

1 tund majandusõpe 1, maj olemus

  • 1. MAJANDUSE ALUSED 2012/2013 11.KLASS Majanduse olemus
  • 2. Majandus – ”osake igapäevaelust” Alfred Marshall (1842-1924) traktorid teravilakombinaat väetised viljaelevaatorid transport Talunikud leivatehas pakend(kilekott) kauplus
  • 3. Majanduse olemus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Majandusteadus on uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Ühiskonnateadus, mis kirjeldab ja analüüsib seda, kuidas ühiskond teeb valikuid oma nappide ressursside hulgast, et rahuldada oma vajadusi.
  • 4. Majandus on … • Majandus on riigi ( ettevõtte, majapidamise jm. üksuse) ressursside juhtimine, pidades silmas nende tootlikkust. • Majanduses luuakse, jaotatakse, vahetatakse, ja tarbitakse rikkusi.
  • 5. Mis on rikkus • Rikkus on teatud ajahetkel omatav kaupade hulk. • Rikkuse 4 tunnust: 1. Kasulikkus 2. Piiratud pakkumine 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav
  • 6. Majandus on … • Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõtte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. EHK: Majandus on valikute / otsuste protsess
  • 7. Maslow’ vajaduste hierarhia ENESE- VÄLJENDUS- VAJADUS ESTEETILISD VAJADUSED KOGNITIIVSED VAJADUSED ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS KUULUVUS- JA ARMASTUSVAJADUS TURVALISUSVAJADUS FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED
  • 8. Vajaduste ja nende rahuldamise ahel 7. Vajadused On rahuldatud 6. Kaubad tehakse Tarbijale kättesaadavaks 5. Liikumine vahetusprotsessi 1. Vajadus - leib 4. Kaubad ja teenused 2. Loodusressursid, Tööjõud, kapital 3. Tootmine TOOTMINE ON PROTSESS, MIS ÜHENDAB MAJANDUS- RESSURSID NII, ET MÜÜGILE ANTAKSE KAUBAD JA TEENUSED
  • 9. Kaup ja teenus • Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. • Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö.
  • 10. Ressursid • Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. • Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad, inimressurss, kapital (ja ettevõtlikkus)
  • 11. Ressursiliigid • Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. • Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. • Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. • Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks.
  • 12. Nappus NAPPUS = VAJADUSED > SAADAVAD RESSURSID Alternatiivkulu (loobumiskulu) on suurima väärtusega alternatiiv, millest valikut tehes loobuti. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist.
  • 13. Majanduslik mõtlemine “Majandusteadus on meetod, mõistuse tööriist, mõtlemistehnika…” (J. M. Keynes) Majandusliku mõtlemise põhiideed: 1. Nappus sunnib inimesi valima 2. Kõik valikud hõlmavad alternatiive 3. Inimesed püüavad teha häid valikuid 4. Inimesed reageerivad stiimulitele Stiimulid on positiivsed tasud mingi valiku tegemise või kindlal viisil käitumise eest. Negatiivsed stiimulid – trahvid, karistused jm.
  • 14. 5. Inimesed saavad vabatahtlikust vahetusest kasu. Kaubavahetus on millegi vahetamine millegi muu vastu – millegi ostmine ja müümine. Vabatahtlik vahetus on turumajanduse alus. 6. Valikud suunatakse tulevikku 7. Meie valikud sõltuvad ka teiste inimest valikutest Piirprintsiibist lähtudes tehakse kompromiss piirtulude ja –kulude vahel punktis, mis suurendab meie heaolu.
  • 15. Otsused, mida teevad ettevõtted Kasum on tootmise stiimul. Ettevõtluse peamine eesmärk on teenida kasumit. Tootmisvõimaluste piir näitab, kui palju on üldse võimalik toota, kasutades kõiki olemasolevaid ressursse.
  • 16. Majanduse põhivalikud • Mida toota? (tooted, teenused, kui palju?) • Kuidas toota? • Kellele toota? (kes neid tarbivad)
  • 17. Turg on korraldus, mis võimaldab ostjatel ja müüjatel teha vahetustehinguid. Turumajandus kasutab tootmise organiseerimiseks ja koordineerimiseks vabatahtlikku vahetust. Koos moodustavad tarbijad, ettevõtted ja riik meie majandussüsteemi.
  • 18. Makroökonoomika ja mikroökonoomika • Makroökonoomika on õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna. • Mikroökonoomika uurib üksiktarbjaid ja ettevõtjaid.
  • 19. Kokkuvõte • Majandusteadus on õpetus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada saavitud tooteid ja teenuseid. • Turud võimaldavad ettevõtetel ja üksikisikutel, kes on ressursside omanikud, neid vabatahtlikult vahetada. • Vabatahtliku vahetuse süsteemis saavad kasu mõlemad pooled. • Nappus on võimetus rahuldada kõikide soove, kuna ei ole piisavalt ressursse: kapitali, inimressursse, loodusvarasid.
  • 20. • Sellest tulenevalt teeme valikuid, et ressursse kõige paremini kasutada. • Igal valikul on alternatiivkulu – parim võimalus, millest on valiku tegemisel loobutud. • Kompromiss on see, kui tarbijad ja tootjad loobuvad sageli ühest asjast, et saada rohkem teist. • Valikud, mida teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate ja valitsusametnikena, moodustavad majanduse. • Põhivalikuteks on: Mida toota, Kuidas toota? Kellele toota? • Sõltume turgudest – turumajandus.