MIKRO EVOLUTSIOON Koostas:  Kristel Mäekask
Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on  populatsioon . Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele.
Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni  geenifondi . Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse  populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi muutumatuna.
Mikroevolutsioon On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: Mutatsioonilisest muutlikkusest  Kombinatiivne muutlikkus Geenivoolust  Geneetilisest triivist Looduslikust valikust Loe, mida väidab Hardy-Weinbergi seadus (õpik lk 68-69)!
Mutatsiooniline muutlikkus Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik  mutatsioonidest  fenotüübis  ei  avaldu . Need, mis avalduvad  on  enamasti  kahjulikud , kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone .
Geenmutatsioonid äädikakärbsel ( Drosophila Melanogaster )   Normaalne äädikakärbes Muundunud tiibadega äädikakärbsed Muutunud kehavärvusega äädikakärbsed
Geenmutatsioonid äädikakärbsel  Normaalne äädikakärbes Muutunud silmavärviga äädikakärbsed Muundunud peakujuga äädikakärbsed
Kombinatiivne muutlikkus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. m eioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine
Geenivool Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm).
Geenitriiv Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused, reostused jm.
Väikestes populatsioonides võivad mõned geenialleelid kaduma minna.
Generatsioon 1 p  (R sagedus)  = 0,7 q  (r sagedus)  = 0,3 Generatsioon 2 p = 0,5 q = 0,5 Generatsioon 3 p = 1 q = 0
Pudelikaelaefekt Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.
aa AA või Aa
Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende  geneetilistest ja elutingimuste  iseärasustest.
Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased (konkurents) teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Euroopa ja ameerika naarits
Olelusvõitlus  e llujäämise ja paljunemise sõltuvust ne id  takistavatest asjaoludest –   Darwin . Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus :  kaitsevärvus ,  suurem viljakus ,  vastupidavus   haigustele , reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või   kliimatiliste tingimustele ,  kohastumine ).
Loodusliku valiku vormid Stabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 15 generatsiooni Looduslik valik tehiskeskkonnas:
Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimused on suhtel i selt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud  organisme on hakatud nimetama  “elavateks fossiilideks”  - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria).
Latimeria menadoensis
http://www.livescience.com/imageoftheday/siod_060616.html   Laonastes aenigmamus
Video:  http://mypetjawa.mu.nu/archives/186231.php
Ginkgo biloba
Suunav valik Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel  patogeensetel  bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid.
Tööstuslik melanism T umedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma.
Lõhestav valik Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist  tütarliikideks. http://wps.prenhall.com/esm_freeman_biosci_1/0,6452,499573-,00.html
 
Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk  kohastumused  konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse  kohastumiseks . Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks.
Kohastumine Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast.
Kohastumused siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus , mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel.
http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/colt/disguise/index.html   http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/colt/defense/index.html
Kohastumused füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg
Kõrbetaimedel ja loomadel esineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik , kelle  nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber . Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/eco/desert/index.html
Kasutatud materjal: http:// hrw . com / science / si - science / biology / genetics / monkeymatchmaking / gened . html   http:// visionlab . bio . unc .edu/ rearrangement . ptml   http:// www . exploratorium .edu/ exhibits /mutant_ flies /mutant_ flies . html   http://www. sanparks .org/gallery/albums/ kgala _ ps /giraffes. jpg http://www. creationscience .com/ onlinebook / webpictures /faces. jpg http://www. imaze .co. uk /images/ imagemain _sperm_egg.gif   http://www. acriticaldecision .org/links/heartland-page-3.html   http://animals. timduru .org/ dirlist /elephant/afwld016- SouthAfricanElephants -Herd-Moving. jpg   http://www. rlrouse .com/ pic -of-the-day/forest-fire. jpg   http://www. ebc . ee / loengud / evol /evol97_3.html   http://www. brooklyn . cuny . edu / bc / ahp /LAD/C21/C21_Bottleneck.html   http://evolution. berkeley . edu / evosite /evo101/ IVMicroevolution . shtml   http://www.itameriportaali.fi/et/galleria/et_EE/10/   http://marinebio.org/species.asp?id=54   http://www.mnh.si.edu/highlight/coelacanth/
http:// xnet . rrc . mb .ca/ davidb / camoulflage . htm   http://w3. dwm . ks .edu. tw / bio / activelearner /18/ch18c6. html   http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/K/Kettlewell.jpg   http://www.mhhe.com/biosci/esp/2001_gbio/folder_structure/ev/m2/s1/assets/images/evm2s1_8.jpg   http://www.deepcreektimes.com/kids/january2004. htm http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg   http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm   http://www.henrydomke.com/exotic/exotic/Desert-Cactus_4771.jpg   http://www.rothamsted.ac.uk/pie/DeBug/images/400ThirstyBee.jpg   http://www.astrographics.com/GalleryPrints/Display/GP2124.jpg   http://www.sciencenetlinks.com/images/esheet_images/bird_migration_es.jpg   http://www.kerinci.org/insect.html   http://evolution.berkeley.edu/evosite/evo101/IVB1bInthelab.shtml   http://www.cryptomundo.com/cryptozoo-news/laonastes-fossil/   http://scienceblogs.com/grrlscientist/2007/05/living_fossil_captured_in_indo.php   http://www.studentie.ro/GINKO_BILOBA-a385-13337717.html   http://www.jungleseeds.com/images/Ginko. jpg http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/hqlmikp.html   http://www.pbs.org/wgbh/evolution/educators/teachstuds/svideos.html

Mikroevolutsioon

  • 1.
    MIKRO EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask
  • 2.
    Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühmon populatsioon . Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele.
  • 3.
    Populatsiooni isendite kõikgeenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi . Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi muutumatuna.
  • 4.
    Mikroevolutsioon On populatsioonipüsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: Mutatsioonilisest muutlikkusest Kombinatiivne muutlikkus Geenivoolust Geneetilisest triivist Looduslikust valikust Loe, mida väidab Hardy-Weinbergi seadus (õpik lk 68-69)!
  • 5.
    Mutatsiooniline muutlikkus Uuedgeenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu . Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud , kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone .
  • 6.
    Geenmutatsioonid äädikakärbsel (Drosophila Melanogaster ) Normaalne äädikakärbes Muundunud tiibadega äädikakärbsed Muutunud kehavärvusega äädikakärbsed
  • 7.
    Geenmutatsioonid äädikakärbsel Normaalne äädikakärbes Muutunud silmavärviga äädikakärbsed Muundunud peakujuga äädikakärbsed
  • 8.
    Kombinatiivne muutlikkus Alleelidekombineerumine sugulisel paljunemisel. m eioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine
  • 9.
    Geenivool Erinevate populatsioonideisendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm).
  • 10.
    Geenitriiv Juhuslikud muutusedpopulatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused, reostused jm.
  • 11.
    Väikestes populatsioonides võivadmõned geenialleelid kaduma minna.
  • 12.
    Generatsioon 1 p (R sagedus) = 0,7 q (r sagedus) = 0,3 Generatsioon 2 p = 0,5 q = 0,5 Generatsioon 3 p = 1 q = 0
  • 13.
    Pudelikaelaefekt Algsest, omakindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.
  • 14.
  • 15.
    Looduslik valik seisneborganismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest.
  • 16.
    Ellujäämist ja paljunemistpiiravad: liigikaaslased (konkurents) teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Euroopa ja ameerika naarits
  • 17.
    Olelusvõitlus ellujäämise ja paljunemise sõltuvust ne id takistavatest asjaoludest – Darwin . Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus : kaitsevärvus , suurem viljakus , vastupidavus haigustele , reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele , kohastumine ).
  • 18.
    Loodusliku valiku vormidStabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 15 generatsiooni Looduslik valik tehiskeskkonnas:
  • 19.
    Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimusedon suhtel i selt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama “elavateks fossiilideks” - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria).
  • 20.
  • 21.
  • 22.
  • 23.
  • 24.
    Suunav valik Elutingimustekindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid.
  • 25.
    Tööstuslik melanism Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma.
  • 26.
    Lõhestav valik Levilason erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. http://wps.prenhall.com/esm_freeman_biosci_1/0,6452,499573-,00.html
  • 27.
  • 28.
    Kohastumine Loodusliku valikutagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks . Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks.
  • 29.
    Kohastumine Kohastumused onsuhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast.
  • 30.
    Kohastumused siseehituses ujupõiskaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus , mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel.
  • 31.
    http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/colt/disguise/index.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/colt/defense/index.html
  • 32.
    Kohastumused füsioloogias talveunikäitumises ränne paljunemises innaaeg
  • 33.
    Kõrbetaimedel ja loomadelesineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik , kelle nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber . Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/eco/desert/index.html
  • 34.
    Kasutatud materjal: http://hrw . com / science / si - science / biology / genetics / monkeymatchmaking / gened . html http:// visionlab . bio . unc .edu/ rearrangement . ptml http:// www . exploratorium .edu/ exhibits /mutant_ flies /mutant_ flies . html http://www. sanparks .org/gallery/albums/ kgala _ ps /giraffes. jpg http://www. creationscience .com/ onlinebook / webpictures /faces. jpg http://www. imaze .co. uk /images/ imagemain _sperm_egg.gif http://www. acriticaldecision .org/links/heartland-page-3.html http://animals. timduru .org/ dirlist /elephant/afwld016- SouthAfricanElephants -Herd-Moving. jpg http://www. rlrouse .com/ pic -of-the-day/forest-fire. jpg http://www. ebc . ee / loengud / evol /evol97_3.html http://www. brooklyn . cuny . edu / bc / ahp /LAD/C21/C21_Bottleneck.html http://evolution. berkeley . edu / evosite /evo101/ IVMicroevolution . shtml http://www.itameriportaali.fi/et/galleria/et_EE/10/ http://marinebio.org/species.asp?id=54 http://www.mnh.si.edu/highlight/coelacanth/
  • 35.
    http:// xnet .rrc . mb .ca/ davidb / camoulflage . htm http://w3. dwm . ks .edu. tw / bio / activelearner /18/ch18c6. html http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/K/Kettlewell.jpg http://www.mhhe.com/biosci/esp/2001_gbio/folder_structure/ev/m2/s1/assets/images/evm2s1_8.jpg http://www.deepcreektimes.com/kids/january2004. htm http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm http://www.henrydomke.com/exotic/exotic/Desert-Cactus_4771.jpg http://www.rothamsted.ac.uk/pie/DeBug/images/400ThirstyBee.jpg http://www.astrographics.com/GalleryPrints/Display/GP2124.jpg http://www.sciencenetlinks.com/images/esheet_images/bird_migration_es.jpg http://www.kerinci.org/insect.html http://evolution.berkeley.edu/evosite/evo101/IVB1bInthelab.shtml http://www.cryptomundo.com/cryptozoo-news/laonastes-fossil/ http://scienceblogs.com/grrlscientist/2007/05/living_fossil_captured_in_indo.php http://www.studentie.ro/GINKO_BILOBA-a385-13337717.html http://www.jungleseeds.com/images/Ginko. jpg http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/hqlmikp.html http://www.pbs.org/wgbh/evolution/educators/teachstuds/svideos.html