Populatsiooni isendite kõikgeenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi . Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi muutumatuna.
4.
Mikroevolutsioon On populatsioonipüsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: Mutatsioonilisest muutlikkusest Kombinatiivne muutlikkus Geenivoolust Geneetilisest triivist Looduslikust valikust Loe, mida väidab Hardy-Weinbergi seadus (õpik lk 68-69)!
5.
Mutatsiooniline muutlikkus Uuedgeenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu . Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud , kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone .
Geenivool Erinevate populatsioonideisendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm).
10.
Geenitriiv Juhuslikud muutusedpopulatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused, reostused jm.
Generatsioon 1 p (R sagedus) = 0,7 q (r sagedus) = 0,3 Generatsioon 2 p = 0,5 q = 0,5 Generatsioon 3 p = 1 q = 0
13.
Pudelikaelaefekt Algsest, omakindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.
Looduslik valik seisneborganismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest.
16.
Ellujäämist ja paljunemistpiiravad: liigikaaslased (konkurents) teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Euroopa ja ameerika naarits
17.
Olelusvõitlus ellujäämise ja paljunemise sõltuvust ne id takistavatest asjaoludest – Darwin . Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus : kaitsevärvus , suurem viljakus , vastupidavus haigustele , reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele , kohastumine ).
18.
Loodusliku valiku vormidStabiliseeriv valik Suunav valik Lõhestav valik 15 generatsiooni Looduslik valik tehiskeskkonnas:
19.
Stabiliseeriv valik Keskkonnatingimusedon suhtel i selt püsivad. Kõrvaldatakse erandid. Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama “elavateks fossiilideks” - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria).
Suunav valik Elutingimustekindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. Liik muutub kindlas suunas. Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid.
25.
Tööstuslik melanism Tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma.
26.
Lõhestav valik Levilason erinevate elutingimustega piirkonnad. Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. http://wps.prenhall.com/esm_freeman_biosci_1/0,6452,499573-,00.html
27.
28.
Kohastumine Loodusliku valikutagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks . Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks.
29.
Kohastumine Kohastumused onsuhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast.
30.
Kohastumused siseehituses ujupõiskaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus , mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel.
Kõrbetaimedel ja loomadelesineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik , kelle nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber . Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/eco/desert/index.html