Urmas Simson teeb ülevaate Eesti makromajanduse seisust märtsis 2017.

1. © Swedbank
Eesti makromajandus
Märts 2017
Urmas Simson

2. © Swedbank
Märts 2017 – olulised sõnumid
• Euroopa pangandussüsteem – suurim väline risk. Selle nõrkuse vastu käitumine
põhjustab euro nõrkust, kõrgemat inflatsiooni ja intressimäärasid.
- Probleemiks pole mitte ainult Itaalia, vaid ka Saksamaa, Prantsusmaa jne pangandussektorid. Ei usu, et hoiustajad
eurotsoonis raha kaotaksid, kuid pigem emiteeritakse uut raha, mis põhjustab euro nõrgenemist, inflatsiooni ja toob
kõrgemad intressimäärad.
• Kas inflatsioon on juba tekkimas?
- Toorainete hinnatõus (nafta põhi 2016a jaanuaris 27 USD/bbl, nüüd 50 USD/bbl, rauamaagi põhi ca 35 USD/t, nüüd 85-90
USD/t)
- Pangalaenude kasv Eurotsoonis kiireneb. Jaanuaris kodumajapidamiste laenud +2,2% YoY, ettevõtete laenud +2,3% YoY.
Laenude aastane muutus läks positiivseks alles 2014.a II poolel ja 2015. aastal.
• Välispoliitika mõjus Eesti 2015-2016a majanduskasvule karmilt.
– Eelkõige said pihta transiit, loomakasvatus, põlevkiviõli tootjad. Edaspidi peaks aasta vana võrdlusbaas neis sektorites
nii madal olema, et SKP kasvu saavutada on lihtsam.
2013: EL28 +0,1%, Eurotsoon17 -0,5%, Eesti +1,6%
2014: EL28 +1,4%, Eurotsoon18 +0,9%, Eesti +2,9%
2015: EL28 +1,8%, Eurotsoon19 +1,5%, Eesti +1,1%
2016: EL28 +1,9%, Eurotsoon19 +1,7%, Eesti +1,6%
• Eesti-siseseid makroriske võib pidada madalaks.
Kõige suurem kindlustunde andja on see, et jooksevkonto oli 2016. aastal ülejäägis 2,7% SKP-st pluss veel kapitalikonto
ülejääk 0,9% SKP-st. Residentide hoiused kasvavad kiiremini kui laenud.
Kõige suuremaks probleemiks on teatud ettevõtete haavatavus seoses tööjõukulude kasvuga. Keskmine brutokuupalk on
tõusnud 2010. aasta 792 eurolt 2016. aastal 1146 euroni. S.t. 6 aastaga +45%. Arvestades, et suur osa sellest ajast ei ole
välisnõudlus niisuguses tempos kasvanud, siis on loogiline, et teatud ettevõtetele on selline palgakasv varem või hiljem üle
jõu käiv. 2018a algusest tuleb tööjõumaksude osas leevendus, mille efektiks arvestatakse 139 mEUR.

3. © Swedbank
Euroopa riikide SKP muutused püsivhindades
• Rootsi majanduskasv, YoY
I kv +3,5%
II kv +4,5%
III kv +2,4%
IV kv +2,8%
• Eesti-Läti-Leedu kasvud on
tegelikult väga sarnased.
• Saksamaa-UK-Prantsusmaa-
Itaalia reaalkasvud olid kõik alla
2%
• Suurtest Euroopa riikidest ainult
Hispaania näitas üle 3%-list kasvu.
Taastumine omaaegsest
tagasilöögist.
allikas: Eurostat

4. © Swedbank allikas: Eurostat 4

5. © Swedbank
Soome nominaalne SKP
Soome SKP püsivhindades (alumine graafik) • Soome SKP püsivhindades
2016 vs 2008 -4,2%
2016 vs 2010 +1,5%
2016 vs 2011 -1,1%
• 2016 vs 2008
– EL +4,7%
– Eurotsoon +2,7%
• 3 riiki üle 20% kasvuga
– Malta +34,0%, Iirimaa +33,3% (osaliselt
tehniline muutus, 2016a puudu), Poola
+27,1%
• Põhjamaad
– Rootsi +14,9%, Norra +16,5% (2016a
puudu), Taani +3,7%, Soome -4,2%
• Balti riigid
– Eesti +5,2% Läti +0,1%, Leedu +6,3%
• Lõuna-Euroopa
– Kreeka -26,1%, Horvaatia -8,7%, Küpros
-6,5%, Itaalia -6,0%, Portugal -4,2%,
Sloveenia -2,3%, Hispaania -1,6%
allikas: Soome Statistikaamet

6. © Swedbank
Rootsi nominaalne SKP
SKP püsivhindades (alumisel graafikul)
allikas: Soome Statistikaamet
Rootsi SKP püsivhindades, YoY muutus

7. © Swedbank
Soome riigivõlg on 8 aastaga kasvanud 125%
Kas elavnev välisnõudlus ja kulude kärped aitavad defitsiidi mõistlikuks saada?
• Soome tegi (vähemalt plaanis) 1mld euro suuruse avaliku sektori kulude kärpe 2016a
• Mõne aasta perspektiivis peaks kärped ulatuma 4mld euroni aastas (ehk siis 2% SKP-st).
• Kui eksport kiiresti ei taastu, siis hakkavad vajaminevad kärped mõju avaldama Soome
sissetulekutele, sisenõudlusele, tööhõivele.
• Viimased märgid näitavad siiski välisnõudluse elavnemist. See võiks Soomet aidata.
allikas: Soome Statistikaamet
Soome eelarvedefitsiit, % SKP-st

8. © Swedbank
Soome väliskaubandus ja jooksevkonto
Jooksevkonto on olnud defitsiidis alates 2011a II poolest
• Jooksevkonto defitsiit koos defitsiidis riigieelarvega on ohtlik kombinatsioon. Õnneks ei ole
jooksevkonto defitsiit olnud suur (0,9mld eurot 2015a, 1,8mld eurot 2016a, s.t. alla 1% SKP-st).
• Kokkuvõttes: Soome elab ikka jooksvalt võlgu ja avaliku sektori kulusid oleks vaja kärpida, et
turvalises tsoonis olla (mitte sõltuda välislaenude saamisest).
allikas: Soome Statistikaamet

9. © Swedbank
Soome kaupade eksport/import 2002-2016
2007-2016 (alumisel graafikul)
• Kuni 2008. aastani oli Soomel
väliskaubandussaldo positiivne, kuigi
oli toimunud ülejäägi suur langus
2003.-2004. aastaga võrreldes.
• 2015.-2016. aastal oli Soomel väike
väliskaubanduse ülejääk. Teatud
paranemine võrreldes defitsiidiga ja
nulliga 2012.-2014. aastal, kuid ikkagi
kaugel kriisieelsest situatsioonist.
• Soome võib osata toota keerulisi
tööstustooteid, kuid kui mujal maailmas
ettevõtted ei investeeri suurematesse
tootmismahtudesse, majade ehitusse,
sest nõudlus tõmbub kokku, siis pole
sellest oskusest eriti kasu. Pole lihtsalt
kellelegi müüa.
allikas: Soome Statistikaamet

10. © Swedbank
Uus valitsus ja suured muutused maksudes
Riskiks on see, et muutusi on korraga palju. Ka ebaselgust on veel palju.
• Võitjad
– Hotellisektor – käibemaksu tõus jääb ära.
– Kaubandus – tulumaksuvaba miinimumi tõus. Suur hulk palgasaajaid saab aastas 700 eurot
rohkem. Kuhu see läheb? Kodumaine kaup või import? Toit, remont/ehitus, kütus, autod,
rõivad, telefonid, reisid? Mida suurem on hüpe kodumaise toodangu tarbimises, seda
positiivsem. Kahjuks on karta, et suurem osa lisatarbimisest läheb imporditava kauba ostuks.
– Põllumajandustootjad – 20 mEUR aastas lisatoetust.
• Kaotajad
- Õlle, veini, siidri tootjad ja müüjad. Tõuseb lahja alkoholi aktsiis
- Autode müüjad. Esmaregistreerimise tasu auto võimsuse järgi. Enimmüüdud autode puhul
peaks auto hinnatõus olema siiski alla 1%.
- Pangad. Pangamaks % varadelt (28milj eurot, s.t. 0,1% varadest?!). Iga laen suurendab
varasid. Laen muutub maksu võrra kallimaks.

11. © Swedbank
Kodumajapidamiste eluasemelaenud
Laenujääk ja käive 2007-2017
• Kogu eraisikute laenumaht pankadest oli 2017a jaanuari lõpus 7,74mld eurot (+5,3% YoY).
• 2017a veebruari lõpus oli eluasemelaenude maht 6,63mld eurot. Ehk siis eluasemelaenud on
85,7% kogu eraisikute pangalaenudest.
• Eluasemelaenude kasv 2017a jaanuari seisuga +5,6% YoY.
• Eluasemelaenude kogumaht ületas 2008a tipud 2015a augustis (1,5a tagasi).
Allikas: Eesti Pank

12. © Swedbank
Pikaajalised laenud ettevõtetele
Laenujääk ja käive kuni 2007-2017
• 2017. aasta veebruari lõpus oli ettevõtete pikaajaliste laenude maht 6,83mld eurot (+6,4% YoY).
Oktoobris 2016a ületas ettevõtete pikaajaliste laenude maht 2008a novembri taseme.
• Ettevõtete pikaajalised laenud +29,7% võrreldes 2012.a veebruariga (kriisijärgne põhi). Viimase 5
aasta jooksul on ettevõtete laenude kasv olnud keskmiselt üle 5% aastas.
Allikas: Eesti Pank

13. © Swedbank allikas: Eesti Pank
Jooksevkonto ja kapitalikonto 2007-2016
• Jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal rekordiliselt kõrge – 555 milj eurot ehk 2,7% SKP-st!
Kuigi kapitalikonto (EL rahad) ülejääk oli väiksem kui eelmistel aastatel, siis igapäevasest kaupade ja teenuste ekspordist-
impordist on ikkagi tugev raha sissevool Eestisse.
• Jooksevkonto nii suur ülejääk on täna suurim kindlustunnet andev näitaja, mistõttu on aktsepteeritavad isegi viimaste
aastate palgarallist tulenevad riskid. Eesti eksport võib isegi tagasilöögi saada, jooksevkonto defitsiidi tekkimiseni on
veidi ruumi.
• 2014: jooksevkonto +205 mEUR (+1,0% SKP-st), kapitalikonto +218 mEUR (+1,1% SKP-st).
Kokku +423 mEUR (+2,1% SKP-st).
• 2015: jooksevkonto +394 mEUR (+1,9% SKP-st), kapitalikonto +404 mEUR (+2,0% SKP-st).
• Kokku +798 mEUR (+3,9% SKP-st).
• 2016: jooksevkonto +555 mEUR (+2,7% SKP-st), kapitalikonto +181 mEUR (+0,9% SKP-st).
• Kokku +736 mEUR (+3,6% SKP-st).

14. © Swedbank allikas: Eesti Pank
Laenud ja hoiused 2002-2017
• Veebruar 2017: laenud/hoiused 108%.
• Veebruar 2017 (YoY muutused):
residentidest ettevõtete laenud +7,4%, residentidest eraisikute laenud +5,2%
residentidest ettevõtete hoiused +11,0%, residentidest eraisikute hoiused +8,3%

15. © Swedbank
SKP
2016. aasta SKP-ks tuli 20,9mld eurot
• Eesti majanduskasv 2015a
Reaalkasv +1,1%
Nominaalkasv +2,5%
• Eesti majanduskasv 2016a
Reaalkasv +1,6%
Nominaalkasv +3,3%
IV kvartal 2016
Reaalkasv +2,7% YoY
Nominaalkasv +4,9% YoY
allikas: Eesti Statistikaamet

16. © Swedbank
SKP komponentide lõikes
Tööjõukulud kasvavad kiiresti. See on risk ettevõtetele
• 2016a SKP nominaalkasv +3,3%,
hüvitised töötajatele +5,8% (2015.
aastal +2,5% ja +8,6%).
• Tööjõukulude osa SKP-s
2007: 45,3%
2008: 49,9%
2009: 50,5%
2010: 47,3%
2011: 44,7%
2012: 44,9%
2013: 45,0%
2014: 45,2%
2015: 48,0%
2016: 49,1%
• Paistab silma ehitussektori
lisandväärtuse nõrk kasv 2012-2016a.
allikas: Eesti Statistikaamet

17. © Swedbank
Ehitus
Hoonete ehitus kasvab, rajatiste ehitus kahaneb. Kokku napp kasv.
• 2016: „omal jõul Eestis tehtud ehitustööde“ käive 1,85 mld EUR (+1,8% YoY), mahud +2,6%
YoY. Pealtnäha ok, aga tuleb arvestada, et ka 2015a numbrid olid nõrgad.
• 2016a rahalisest ehituse kogumahust on hooned ca 2/3, rajatised 1/3. Viimastel aastate on nõrk olnud
just rajatiste ehitamise pool (teed, sillad, keskkond, torustikud). Kose-Mäo lõik aitab natuke (170
mEUR üle mitme aasta).
• Ootasime 2016.a alguses ehitusturule sel aastal 7%-list kasvu (2016a omal jõul ehitustööd Eestis
1,95mld eurot). Tegelikult tuli rahaline kasv alla +2%. Kuigi 4. kvartalis kasvas käive +4,2% YoY ja
mahud +4,7% YoY, siis see jäi siiski ootustele alla. Mõnede projektide puhul tundub, et ehitustööd
nihkusid oodatust rohkem ka järgmisesse aastasse.
allikas: Eesti Statistikaamet

18. © Swedbank
Ehitus- ja kasutusload eluruumide ehitamiseks
• Tundub, et elukondlikus kinnisvaras
arendusaktiivsus püsib.
• 2016. aastal välja antud ehituslubade
arv +8% YoY, kasutuslubade arv +19%
YoY.
• Ja sellised kasvud tulid olukorras, kus
2015a oli juba tugev.
• Uute eluasemete arendamise kõrge
aktiivsus on positiivne. Uus pakkumine
rahuldab nõudlust ja hoiab hinnatõusu
tagasi. See hoiab omakorda eraisikute
laenukvaliteeti tugevana.
allikas: Eesti Statistikaamet 18

19. © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet
Kaupade eksport ja import 2008-2016
• 2016a: eksport +2,7% YoY, import +3,0% YoY. Defitsiit 1,62mld EUR (aasta tagasi 1,55 mld
EUR).
• Jaanuar 2017: eksport +13,7%, import +39,7%. Impordi suurenemise taga oli Tallinki
Megastar, mis andis 20% kogu jaanuari impordist. Kui see efekt elimineerida, siis oleks kuine
defitsiit olnud 430m EUR asemel 163 mEUR.
• Väliskaubandusdefitsiit on püsinud viimase 5 aasta jooksul stabiilsena. Eesti majandus on
võitnud toorainete hinnalangusest. Maksame palju vähem kütuse, metallide jms eest.
• Teenuste eksport on olnud suurem kui import ja aitab välistasakaalu hoida. Jooksevkonto on
püsinud plussis.

20. © Swedbank allikas: Eesti Pank
Teenuste eksport ja import 2000-2016
Teenuste aastane eksport ca 5,5mld eurot.
Olulisemad eksporditavad teenused 2016a jooksul (YoY muutus):
- Veoteenused 1,58mld eurot (-8,5%)
- Reisiteenused 1,38mld eurot (+7,4%)
- Telekomi-, arvuti- ja infoteenused 511milj eurot (+13,5%)
- Ehitus 358milj eurot (+20,5%)
Need teenused andsid 69% kogu teenuste ekspordist. Veel on olemas näiteks töötlemisteenused, hooldus ja remont,
finantsteenused jne.

21. © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet
Tööstustoodangu mahud 2000-2016
• Tööstustoodangu mahuindeks
tegi 2016a oktoobris uue kõigi
aegade rekordi!
• Vahepeal languses olnud
kütteõlide tootmine, põlevkivi
kaevandamine ja elektritootmine
on mahud taastanud.
• 2016: tööstustoodangu mahud
+2% YoY.
• 2017a jaanuaris oli
tööstustoodangu mahtude kasv
+6,7% YoY. Laiapõhjaline kasv.
YoY kasvud jaanuaris:
põlevkiviõli +71%, metallid +24%,
rõivatööstus +23%, tekstiil +16%,
mootorsõidukid, haagised +13%,
paber, pabertooted +13%,
metalltooted +13%,
elektriseadmed +13%, kummi- ja
plasttooted +12%
• 2017a prognoos: +3%
• 2016a viimases kvartalis on
toimunud selgelt elavnemine
Euroopa tööstussektoris.

22. © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet
Tööhõive 2001-2016
• IV kv 2016 tööhõive 638 tuhat
IV kv 2016 tööpuuduse määr 6,6% (aasta
varem 6,4%).
• Hõive on täna ülitugev, kuid ilmselgelt ei
tule kõik ettevõtted sellega toime.
• Suur palgakasv peab kas raugema või
hakkame nägema kõrgemat tööpuuduse
määra.
• Demograafia toob uued probleemid.
26-28a vanad - 20tuh inimest igas aastas
16-18a vanad – 11tuh inimest igas aastas
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
0-9 10-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80-
th.
Rahvastik vanuserühmades

23. © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet
Keskmine brutokuupalk 2005-2016
• 2016a keskmine brutopalk 1146 EUR/kuu (+7,6%)
• EMTA statistika III kv 2016 (brutosummad):
Väljamakse 563 tuh töötajale. Väljamaksete saajate arv -0,8% YoY.
Keskmine väljamakse 966 EUR/kuu
Mediaanväljamakse 785 EUR/kuu (+7,1% YoY)
• EMTA statistika IV kv 2016 (brutosummad):
Väljamakse 554 tuh töötajale. Väljamaksete saajate arv -0,6% YoY.
Mediaanväljamakse 870 EUR/kuu (+7,0% YoY)

24. © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet
Tarbijahinnaindeks
3 aastat nullinflatsiooni on läbi
• Keskmine THI aastane
muutus
2011: +5,0%
2012: +3,9%
2013: +2,8%
2014: -0,1%
2015: -0,5%
2016: +0,1%
• Viimased kuud, YoY
Dets +2,2%, jaan +2,7%, veebr +3,4%
• 1997=100, 2017a = 200
• Keskpankade rahapoliitika soosib
rahapakkumise kasvu
• See viib kõrgemate toorainete
hindadeni maailmas.
• Tulemuseks: kõrge inflatsioon
vähem kui 5a pärast.

25. © Swedbank
Korteriturg Tallinnas ja Tartus…
…on hoopis midagi muud kui väikelinnades • 2016a kokku:
– korteritehingute arv Tallinnas 9170 (+5% YoY).
Tehingute arv on ca 25% väiksem kui 2007a.
– Korterite mediaanhind oli 1541 EUR/m2 (+5%
YoY).
• Korteritehingute mediaanhinnad piirkonniti,
2016a kokku, YoY muutused:
– Kesklinn 2074 EUR/m2, +3%
– Lasnamäe 1322 EUR/m2, +6%
– Mustamäe 1406 EUR/m2, +5%.
– P-Tallinn 1642 EUR/m2, +13%
– Tartu 1217 EUR/m2, +5%
– Pärnu 941 EUR/m2, +12%
– Kuressaare 713 EUR/m2, +7%
– Viljandi 574 EUR/m2, +9%
– Narva 413 EUR/m2, -11%
– Võru 351 EUR/m2, -3%
allikas: Maa-amet

26. © Swedbank
Jaekaubandusettevõtete käive ja mahud
Jaekaubandus 2016 vs 2004 (mahud)
KOKKU +80%
Supermarketid +47%
Mootorikütus +37%
Kodumasinad/ehitusmaterjalid +113%
Rõivad/jalatsid +149%
Apteegid +89%
Muud spets kauplused +176%
– Keskmine palk oli 2004a 460 eurot, 2016. aastal 1146
eurot. Kasv +147%.
– Kodumajapidamiste hoiuste kasv 1,6mld eurolt 6,2mld
euroni. Kasv +280%
– „Suurte“ keskuste pindala samal perioodil +60%
allikas: Eesti Statistikaamet
2016a: rahaline käive +7,0% YoY, mahud
+6,8% YoY.
Jaanuar 2017: rahaline käive +11,1% YoY
(excl autod +6,1% YoY), mahud +7% YoY.
2016 segmentide lõikes:
• Supermarketite käive +3,7% YoY, mahud +2,3%
YoY.
• Kütuse jaemüüjate käive -1,9% YoY, mahud
+1,6% YoY
• Farmaatsia- ja meditsiinikaupade käive
+16,7% YoY, mahud +17,2% YoY.
• Majatarvete, kodumasinate, ehitusmaterjalide
käive +8,6% YoY, mahud +9,2% YoY
• Rõivaste, jalatsite, tekstiili käive +8,2% YoY,
mahud +4,9% YoY.

27. © Swedbank allikas: Maanteeamet
Uute sõiduautode müük 1998-2016
• Uute sõiduautode müük
2015: 21,1 tuhat (0% YoY)
2016: 23,1 tuhat (+9,5% YoY)
• 2017F: 23,0 tuhat
• Võrreldes muu jaekaubandusega on uute
autode müügi taastumine olnud
tagasihoidlik. 2016a-l tuli üle pika aja taas
natuke suurem liikumine.

28. © Swedbank allikas: Eesti Statistikaamet
Majutatud turistid 2004-2016
• Majutatud turistid 2016:
Välismaalased +6,6% YoY
Kohalikud +7,2% YoY
• Majutatud välisturistid maade
lõikes 2016a
KOKKU 2,057milj, +7% YoY
- soomlased 951tuh, +5% YoY
- venelased 201tuh, +8% YoY
- lätlased 142tuh, +11% YoY
- sakslased 126tuh, +9% YoY
- rootslased 74tuh, +5% YoY
- leedulased 61tuh, +12% YoY
- britid 49tuh, +1% YoY
• 2005a oli siseturistide osakaal
majutatute arvus 29%, 2016a
38%.

29. © Swedbank allikas: Eesti Pank
Eesti elanike mitmepäevareiside arv 2008-2016

30. © Swedbank allikas: Eesti Pank
Eesti elanike mitmepäevareiside arv 2008-2016

31. © Swedbank allikas: www.fin.ee
Keskvalitsuse maksutulud
mld eurot
Keskvalitsuse maksutulud 2017a jaanuaris, YoY muutus:
Sots maks +7,5% YoY
Käibemaks +5,3% YoY
Aktsiisimaksud +27,8% YoY
Kokku 663,5 milj EUR (+5,8% YoY).
Eelarve 2017: TULUD KOKKU: 9,48mld eurot, sh maksutulud 6,71mld eurot
(+7,0%), mittemaksutulud 1,44mld eurot (+20,5%), edasiantavad tulud
1,33mld eurot (+5,0%). Kulud 9,66mld eurot (+8,2%).

32. © Swedbank
Kokkuvõte
• Viimaste kuude arengud ekspordi/tööstustoodangu osas on olnud julgustavad.
Maksebilansi jooksevkonto seis oli 2016a II poolaastal väga ilus. Ekspordi elavnemist
on väga vaja. Muidu eksportöörid juba toimunud palgarallit üle ei ela.
• Ida-lääne kaubandust segavad sanktsioonid mõjutasid 2015.-2016a
majanduskasvu negatiivselt. Kaotajad on olnud eelkõige transiit, turism ja osaliselt
tööstus. Eesti majanduskasv on neil aastatel olnud koguni väiksem kui EL-is ja
Eurotsoonis keskmiselt. Edaspidi peaks majanduskasv tulema kiirem, sest tagasilöögi
saanud sektorid enam nii palju ei mõjuta. Pigem on seal olnud taastumist.
• Inflatsioon on tagasi. Kui inflatsioon hakkab kiirenema, siis suure tõenäosusega ei ole
piir 2% juures. Euroopa pangandussektori päästmine võib tähendada euro nõrkust ja
kiirenevat inflatsiooni Euroopas.
• 2018. aastast tuleb mitmeid olulisi muutusi maksusüsteemis. Kuna muudatusi on
mitmeid ja täpselt veel ei tea, kuidas mõni asi rakendub, siis on ebakindlust tekitavaid
aspekte. Lühiajaliselt tunduvad need muudatused sisenõudlust stimuleerivad, võib
tekkida eelarvedefitsiit. Samas tööjõumaksude vähenemine võib aidata tööjõukulude
kasvu peatada. Mingi osa eksportööridest kindlasti vajavad seda.
32