.

3. © Swedbank
EL-i keskkonnapoliitika ja õigusaktide eesmärk on kaitsta looduslikke elupaiku, hoida
õhk ja vesi puhtana, tagada nõuetekohane jäätmekäitlus, tõsta kahjulike kemikaalide
alast teadlikkust ning aidata ettevõtetel üle minna jätkusuutlikule majandamisele. EL-i
keskkonnapoliitika üks põhieesmärke on kliimamuutustega võitlemine.
EL soovib tagada, et kliimaprobleeme võetaks arvesse ka teistes
poliitikavaldkondades (nt transport, energia), ning toetab vähese süsinikuheitmega
tehnoloogiaid ja kohanemismeetmeid. Keskkonna valdkonnas on samuti
väljatöötamisel palju erinevaid õigusakte, mis ettevõtete tegevust tulevikus võivad
mõjutada.
3

4. © Swedbank
EL-i ringmajanduse tegevuskava on komplekt omavahel seotud meetmeid. Selle
eesmärk on vähendada koormust loodusvaradele, muutes toodete disaini, tootmist ja
tarbimist nii, et ei tekiks jäätmeid. Tegemist on kavaga, mitte kohustusliku
õigusaktiga. Kava alusel on ettevalmistatud mitmeid erinevaid õigusakte, mille
eesmärk on ressursside efektiivsem kasutamine ja ringmajanduseni jõudmiseni.
Need algatused seonduvad paljude eri valdkondade, materjalide ja toorainetega.
 Tutvu Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskavaga
4

5. © Swedbank
● Elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT). Euroopa Komisjoni üks
eesmärke on tagada nn parandamisõigus, mille kohaselt peavad kodumasinad
olema vastupidavamad ning tootjad tagama vähemalt kümne aasta vältel neile
varuosasid.
Lisaks sellele plaanib Euroopa Komisjon kehtestada täiendavad nõuded
mobiiltelefonide ja muude seadmete laadijatele (nt universaalse laadija algatus )
ning luua kogu EL-i hõlmava tagasivõtuskeemi. Skeemi eesmärk on, et kõik
elektroonikaseadmed, sealhulgas laadijad, tahvelarvutid ja mobiiltelefonid
tagastatakse või ostetakse tagasi.
● Akud ja sõidukid. Üks oluline algatus selles valdkonnas puudutab mittelaetavate
patareide kasutuse ülevaatamist ja nende asendamist alternatiividega. Euroopa
Komisjoni soovib tagada patareide ja akude kestlikkuse ning läbipaistvusnõuete
täitmise. Loe lisa!
5

6. © Swedbank
● Pakendid. Euroopa Komisjon vaatab üle pakendite ja pakendijäätmetega
seonduvaid nõudeid. Eesmärk on parandada pakendite disaini, et soodustada
korduvkasutust ja ringlussevõttu; suurendada ringlusse võetud materjali sisaldust
pakendites; võidelda ülemäärase pakendamisega; vähendada pakendijäätmete
hulka. Loe lisa!
● Plasttooted. Euroopa Komisjon on asunud tegelema mikroplasti probleemiga läbi
ühekordselt kasutatavate plastoodete kasutamise vähendamise. Loe lisa!
● Tekstiiltooted. Euroopa Komisjon soovib kehtivaid õigusakte täiendada nii, et
tekstiiltooted oleksid kestlikumad ja neid võetaks rohkem ringlusse ning plaanib
selleks tekstiilitööstusele ka toetusi. Loe lisa!
● Ehitus ja hooned. Euroopa Komisjon on teatanud, et tulevikus võidakse teatud
ehitustoodetele kehtestada ringlussevõetud materjali sisalduse nõuded. Lisaks
võidakse riigihangetel hakata kasutama olelusringi hindamist.
● Toit, vesi ja toiduained. Kavandatakse algatusi ühekordselt kasutatavate toodete
(nt lauanõude) asendamiseks.
6

7. © Swedbank
Keskkonnahoidlike riigihankemenetlustega püüavad avaliku sektori ostjad hankida
tooteid, teenuseid ja töid, millel on väiksem keskkonnamõju.
Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid mõjutavad nii avaliku sektori hankijaid
kui ka müüjaid ja tootjaid. Näiteks Leedu kavatseb muuta kõik riigihanked
keskkonnahoidlikuks juba 2023. aasta lõpuks.
Keskkonnahoidlikud riigihanked on praegu enamasti vabatahtlikud, kuid Euroopa
Komisjon plaanib need teatud valdkondades kohustuslikuks muuta (vaata järgmist
slaidi).
 Loe lähemalt roheliste hangete kohta
7

8. © Swedbank
● Transport. Keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite direktiivi eesmärk on
suurendada väiksema ja nullheitmega sõidukite osa riigihangetel soetatavate
sõidukite hulgas. Avaliku sektori hankijad peavad hakkama soodustama ja
soetama alternatiivseid tehnoloogiaid, sealhulgas elektril, maagaasil ja vesinikul
töötavaid sõidukeid. Iga EL-i liikmesriik kehtestab oma sihttasemed ise. Direktiiv
võeti vastu 2019. aastal ning pidi saama kohalikku õigusesse üle võetud 2021.
aastal, Eesti ei ole seda veel teinud. Loe lisa!
● Akud ja patareid. Esialgse ettepaneku eesmärk on tagada, et kõik EL-i turule
toodavad akud ja patareid oleksid jätkusuutlikud, ringmajanduse nõuetele vastavad
ja ohutud. Uute normide kohaselt peavad akude ja patareide tootjad ning
ringlussevõtjad hakkama tegema tihedamat koostööd. Määrus peaks vastu
võetama 2022. aasta lõpus ja 2027. aastast kohaldatakse seda keskkonnahoidlikel
riigihangetel. Loe lisa!
8

9. © Swedbank
● Kestlike toodete algatus. Algatuse eesmärk on muuta EL-i turule viidavad tooted
kestlikumaks. Tarbijatele, keskkonnale ja kliimale on kasulik, kui tooted on
vastupidavamad, korduskasutatavad, remonditavad, ringlussevõetavad ja
energiatõhusad. Kehtestatakse ka uued kriteeriumid keskkonnahoidlike riigihangete
jaoks ning reguleeritakse kahjulike kemikaalide sisaldust elektroonika- ja IKT-
seadmetes, tekstiiltoodetes, mööblis, terases, tsemendis ja keemiatoodetes. Loe
lisa!
● Pakendijäätmete vähendamine. Eesmärk on leida võimalusi pakendidisaini
parandamiseks, et soodustada korduvkasutust ja ringlussevõttu; suurendada
ringlussevõetud materjali sisaldust pakendites; võidelda ülemäärase
pakendamisega; vähendada pakendijäätmete hulka. Loe lisa!
9

10. © Swedbank
Süsinikdioksiidi kohandusmehhanismiga (CBAM) kehtestatakse süsinikutasu sellistele
imporditavatele toodetele nagu raud, teras, tsement, väetised, alumiinium ja elektrienergia. Kui
Euroopa Parlament mehhanismi heaks kiidab, rakendatakse seda alates 2026. aastast.
Üleminekufaasis, aastatel 2023–2026, peavad EL-i importijad oma toodetega seotud
heitmemahtusid deklareerima.
Eesmärk: Süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi eesmärk on muuta suure süsinikujäljega
materjalide importimine kulukamaks. Arvesse on võetud, et rangemad keskkonnanõuded
muudavad tootmise EL’is tegutsejatele kallimaks – selle vältimiseks kehtestatakse täiendav
süsinikumaks ka imporditavatele kaupadele.
Keda see otseselt mõjutab? Raua, terase, tsemendi, väetiste, alumiiniumi ja elektrienergia
Euroopa Liitu importijaid.
Kuidas CBAM toimib? Nimetatud tooteid EL-i importijad peavad hankima vastava sertifikaadi.
Selle hind määratakse eurodes CO2 heite tonni kohta ja see põhineb EL-i heitkogustega
kauplemise süsteemil (ETS).
10

12. © Swedbank
Euroopa Komisjoni alaline ekspertrühm, nn „kestliku rahanduse platvorm“, aitab välja
töötada „sotsiaalse taksonoomia“. Sotsiaalne taksonoomia käsitleb kestlikkuse
sotsiaalseid aspekte:
● inimõigused,
● palgavõrdsus,
● töötajate tervis ja heaolu,
● klientide ohutus,
● toodete kättesaadavus jm.
Keskkonnaalase ja sotsiaalse taksonoomia kombineerimisega tagatakse, et
äriühingute kestlikkusaruanded annavad igakülgse ülevaate ettevõtte tegevusest.
Sotsiaalse taksonoomia väljatöötamisel pole hetkel veel paika pandud selget
ajaraamistikku.
 Loe täpsemalt sotsiaalsest taksonoomiast
12

13. © Swedbank
GDPR sisaldab isikuandmete kaitse norme, mis annavad inimestele hõlpsama
juurdepääsu nende kohta kogutud andmetele ja reguleerivad kolmandate isikute
tegevust seoses nende andmete töötlemisega. Määrus mõjutab ettevõtete turundus-
ja müügitegevust, nõuab kliendiandmete hoolikat kohtlemist ja andmekaitse eest
vastutava töötaja määramist ning reguleerib ettevõttesisest ja -välist
andmetöötlemist.
 Rohkem infot GDPR-ist
13

15. © Swedbank
Majanduskoostöö ja Arengu
Organisatsioon (OECD) avaldas 1999.
aastal põhimõtted, millest lähtuvad
paljud poliitikakujundajad ja investorid.
G20/OECD põhimõtted ei ole õiguslikult
siduvad. Samas on need olulised
ettevõtetele, kes soovivad olla globaalsel
tasemel konkurentsivõimelised ja
investorite jaoks atraktiivsed.
15

16. © Swedbank
● Ettevõtte tõhusa juhtimise tagamise raamistik
● Omanike ja nende esindajate õigused ning võrdne kohtlemine
● Institutsionaalsed investorid, börsid ja muud vahendajad
● Sidusrühmade roll ettevõtte juhtimises
● Andmete avaldamine ja läbipaistvus
● Juhtorganite vastutus
 Tutvu OECD põhimõtetega
16

17. © Swedbank
Direktiivi eesmärk on luua kanalid ja kehtestada protseduurid organisatsioonisisesest
rikkumisest teavitamiseks ning rikkumistega tegelemiseks. Direktiivi eesmärk on
kaitsta neid, kes teatavad rikkumistest „tööalaselt“, st töötajaid, füüsilisest isikust
ettevõtjaid, aktsionäre/osanikke, töövõtjaid ja tarnijaid. Liikmesriigid pidid direktiivi
kohalikku õigusesse üle võtma 2021. aasta lõpuks, kuid Eesti ei ole seda seni teinud.
Direktiivi kohaselt peaks 250 või enama töötajaga ettevõtted nõudeid täitma alates
2021. aastast ning 50 kuni 249 töötajaga ettevõtted alates 17. detsembrist 2023.
 Tutvu direktiiviga
17

18. © Swedbank
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku äriühingute kestlikkusalast hoolsuskohustust
käsitleva direktiivi kehtestamiseks. Direktiiv näeb ette kohustuse integreerida keskkonnariskid
ja -mõjud, inimõiguste ning tarneahelatest tulenevate riskidega seotud mõjud ettevõtte
juhtimisse. Eeldusel, et direktiiv võetakse vastu, peavad tulevikus ettevõtted täitma teatud
hoolsusmeetmeid enda tegevuse otsese ja kaudse kahjuliku mõju tuvastamiseks ning selle
leevendamiseks.
Direktiiv pöörab erilist tähelepanu ettevõtetele, mis tegutsevad kõrge riskiga sektorites (nt
tekstiilitööstus, põllumajandus, metsandus, kalandus, mineraalide kaevandamine ja nendega
kauplemine).
Käesoleval hetkel on ettepanek esitatud heakskiitmiseks Euroopa Nõukogule, misjärel viiakse
see Euroopa Parlamendi ette. Pärast vastuvõtmist peavad EL-i liikmesriigid direktiivi kahe
aasta jooksul siseriiklikku õigusse üle võtma.
 Tutvu direktiivi ettepanekuga
18