Ilmar Lepik, Reet Reedik. Eesti Panga ülevaadete esitlus 9. mai 2014

1. Eesti Panga ülevaadete esitlus
9. mai 2014
Eesti rahapoliitika ja majandus:
10 aastat Euroopa Liidus
Ilmar Lepik
Reet Reedik
Eesti Pank

2. Liitumise eellugu ja algtingimused
• Liitumine algas palju varem kui 1. mai 2004
– Liitumiskutse 1997: algselt mõeldud arenenumale KIE osale Visegradi grupile,
lisandusid Sloveenia ja Eesti (välja kukkus Slovakkia)
– ‘Suure pauguga’ laienemine: läbirääkimiste algus 1998-1999, kokku 12 riiki
• Maailma majanduses oli pikk tõusuperiood, aga...
– Liitumisprotsessi algus langes ajaliselt kokku Aasia-Vene kriisiga
– Selleks ajaks oli Eesti taasiseseisvus kestnud vaid 6 aastat
– Valuutakomitee rahapoliitiline raamistik oli kestnud 5 aastat
– Eesti majandus oli väljumas siirdeprotsessi algjärgust
• Eelnev kujundas algtingimused liitumiseks.
2

3. Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riigid:
SKP per capita ostujõupariteedi järgi
(protsent EL keskmisest)
3
30
40
50
60
70
80
90
100
2001 2004 2007 2012
Läti Ungari Poola Eesti Leedu Slovakkia Tšehhi Sloveenia

4. 4
Kesk-ja Ida Euroopa ning Baltimaade
hinnatase (protsent EL keskmisest)
30
40
50
60
70
80
90
100
2001 2004 2007 2012
Poola Ungari Leedu Slovakkia Läti Tšehhi Eesti Sloveenia

5. Eesti majanduse struktuur 2013
5
Töötlev tööstus ja
mäetööstus
17%
Hulgi- ja
jaekaubandus ja
mootorsõidukite
remont
13%
Kinnisvaraalane
tegevus
12%
Ehitus
8%
Veondus ja laondus
7%
Avalik haldus
7%
Info ja side
5%
Haridus
4%
Muud harud kokku
27%

6. Struktuurimuutused majanduses: 2013 versus
2003
6
-2.50 -2.00 -1.50 -1.00 -0.50 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00
Veondus ja laondus
Töötlev tööstus
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja…
Finants- ja kindlustustegevus
Haridus
Muud teenindavad tegevused
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja…
Info ja side
Majutus ja toitlustus
Mäetööstus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud…
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik…
Ehitus
Haldus- ja abitegevused
Kinnisvaraalane tegevus
Muutus protsendipunktides

7. Oodatud probleemid ja lahendused (1)
• EL-iga liitumiseks vajalike ettevalmistuste kulud
– Ootus: suur lisakoormus riigieelarvele ja erasektorile
– Tulemus: suurem probleem pigem erasektorile, tänu Eesti ettevõtete väiksusele;
riigieelarve ülejäägis tänu kiirele kasvule
• Tööturg ja sotsiaalkaitse
– Ootus: surve standardite ühtlustumisele EL15-ga
– Tulemus: standardite ülevõtmine kestab tänaseni, probleemiks osutus tööjõu vaba
liikumine (üleminekuperioodid kuni 7 aastat)
• Kapitali vaba liikumine
– Ootus: väiksem probleem tänu küllalt arenenud jaepangandusele
– Tulemus: liitumiseelset ja -järgset väliskapitali invasiooni hinnati alla kõikjal KIE riikides
7

8. Oodatud probleemid ja lahendused (2)
8
• Asümmeetrilised šokid
– Ootus: väiksem probleem, viitega Vene kriisi järelmitele
– Tulemus: ambivalentne, klassikalisel kujul pole esinenud
• Maastrichti kriteeriumid
– Ootus: väiksem probleem, välja arvatud inflatsiooni kriteerium
– Tulemus: vastas tõele, kui mitte arvestada globaalkriisi ja sellega kaasnenud hinnasurvete
nõrgenemist
• Valuutakomitee rahapoliitika sobivus
– Ootus: küllalt eksootilise rahasüsteemi ‘mahutamine’ Maastrichti raamidesse ilma
kahekordse üleminekuta
– Tulemus: osutus võimalikuks, kuid mitte ilma raskusteta, sest rahasüsteemi arusaadavus
polnud iseenesest mõistetav

9. Esimesed aastad Euroopa Liidus
• EL liitumise eelse ja järgse aja kõrgendatud ootused
– Algselt väljastpoolt, hiljem üleüldised
– Finantseerimispiirangute oluline lõdvenemine
– Väga kiire sissetulekute kasv enne globaalkriisi
– Kinnisvaraturu käimaminek, erasektori võla kasv
• Loomulik tulemus: majanduse ülekuumenemine
– Laenubuum välisraha sissevoolu toel
– Kinnisvara ja tarbimisbuum
– Esmakordselt muutus eraisikute võlakoormus probleemiks
• “Mullimajanduse” taandumine 2008
– Pehme maandumise ootus osutus asjatuks tänu globaalkriisile
9

10. Valitud riikide tööstustoodangu langus ja
taastumine pärast 2008. aasta finantskriisi
(a/a kasv, kaalutud osakaalu järgi Eesti ekspordis)
10
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2,005
2,006
2,007
2,008
2,009
2,010
2,011
2,012
2,013
Eesti
Soome
Läti
Venemaa
Rootsi
5 peamist kaubanduspartnerit

11. Tööhõive ja kvartaalse SKP muut 2004-2012
11
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
500
520
540
560
580
600
620
640
660
680
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
protsenti
tuhatinmest
Hõivatud (vasak telg) SKP (parem telg) eratarbimine (parem telg)

12. Rahapakkumine ja laenud
mittefinantssektorile 2004-2012
12
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
11000
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
mEUR
laenud mittefinantsettevõtetele M1 M2

13. Nominaalne ja reaalne SKP 2000-2013
13
6000
8000
10000
12000
14000
16000
18000
20000
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
2012
2013
Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot
Aheldatud väärtus (referentsaasta 2005), miljonit eurot

14. Globaalkriisi järelmid
14
• XXI sajand jaotub kaheks väga erinevaks perioodiks
– 2000-2007 ülioptimismi aeg
– 2008 ja edasi: globaalkriis, võlakriis ja neist taastumine
• Majanduse taastumine hõlmab paljusid näitajaid
– SKP, tööhõive ja -puudus, reaalsed sissetulekud, võlakoormus, jne.
– SKP per capita ostujõu pariteedi järgi 71% versus 70% enne kriisi
– Väiksem välisvõlg: 92% SKPst versus 125% SKPst enne kriisi
– Reaalsed sissetulekud on keskmiselt taastunud kriisieelsele tasemele, tööturul uus
tasakaalupunkt (ei ole varasemaga otseselt võrreldav)
• Kriisijärgne maailm on teistsugune
– 2000ndate alguse “rahabuum” Kesk-Ida Euroopas ei kordu
– 60% või üle EL15 tulutasemest võimalik vaid KIE ja Balti riikides

15. Taastumine globaalkriisi järel:
SKP ostujõupariteedi järgi inimese kohta,
erinevus 2012 versus 2007
15
-20 -15 -10 -5 0 5 10 15
Iirimaa
Kreeka
Luksemburg
Ühendkuningriik
Hispaania
Sloveenia
Holland
Itaalia
Portugal
Soome
Tšehhi
Küpros
Eesti
Prantsusmaa
Horvaatia
Rootsi
Taani
Belgia
Ungari
Austria
Bulgaaria
Saksamaa
Läti
Malta
Rumeenia
Slovakkia
Leedu
Poola

16. Euroopa Liit ja euroala
• Eesti puhul ei olnud euroalaga liitumise osas valikut “kas”, oli ainult
küsimus “millal”
• Majandusliku mõju poolest oli Euroopa Liiduga ühinemine suurema
mõjuga sündmus kui euro tulek
– sh seetõttu, et valuutakomitee põhimõtetel toimiv majandus imiteeris niigi toimimist
rahaliidu osana
• Euroalaga liitumise mõju ei saa siiski alahinnata:
- Täiendav usaldus rahapoliitika vastu (reitingud, riskimarginaalid)
- Võimalus kaasa rääkida otsustes, mis meid niikuinii mõjutavad
- Eesti teadvustamine maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana
16

17. Lõpetuseks
• Esimesed 10. aastat Euroopa Liidus on sattunud ajale, mis ka üleilmses plaanis on
sisaldanud väga erinevaid ajajärke ülioptimistlikest meeleoludest Suure
Retsessioonini
• Seetõttu on kokkuvõtete tegemine keeruline:
– Oleme praegu reaalse SKT poolest sajandivahetusega võrreldes ~60% ja EL liitumisaastaga
võrreldes ~25% rikkamad
– Eesti on Euroopa Liidu keskmisele tulutasemele lähenenud: SKP per capita ostujõupariteedi
järgi EL keskmisest 2004.a. 58%, 2012.a. 71%
– Oskame loodetavasti paremini ära tunda ja kiiremini tegeleda majanduse
tasakaalustamatustega
• Tulutaseme konvergents jätkub ka edaspidi
– Eesti majandus on võimeline tootmisressursse tõhusalt kasutades kasvama euroala
keskmisest kiiremini
– Võtmetähtsusega on inimesed, haridus ja tööturg
17