Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Eesti Panga ülevaadete esitlus
9. mai 2014
Eesti rahapoliitika ja majandus:
10 aastat Euroopa Liidus
Ilmar Lepik
Reet Reed...
Liitumise eellugu ja algtingimused
• Liitumine algas palju varem kui 1. mai 2004
– Liitumiskutse 1997: algselt mõeldud are...
Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riigid:
SKP per capita ostujõupariteedi järgi
(protsent EL keskmisest)
3
30
40
50
60
70
80...
4
Kesk-ja Ida Euroopa ning Baltimaade
hinnatase (protsent EL keskmisest)
30
40
50
60
70
80
90
100
2001 2004 2007 2012
Pool...
Eesti majanduse struktuur 2013
5
Töötlev tööstus ja
mäetööstus
17%
Hulgi- ja
jaekaubandus ja
mootorsõidukite
remont
13%
Ki...
Struktuurimuutused majanduses: 2013 versus
2003
6
-2.50 -2.00 -1.50 -1.00 -0.50 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00
Veondus ja laondu...
Oodatud probleemid ja lahendused (1)
• EL-iga liitumiseks vajalike ettevalmistuste kulud
– Ootus: suur lisakoormus riigiee...
Oodatud probleemid ja lahendused (2)
8
• Asümmeetrilised šokid
– Ootus: väiksem probleem, viitega Vene kriisi järelmitele
...
Esimesed aastad Euroopa Liidus
• EL liitumise eelse ja järgse aja kõrgendatud ootused
– Algselt väljastpoolt, hiljem üleül...
Valitud riikide tööstustoodangu langus ja
taastumine pärast 2008. aasta finantskriisi
(a/a kasv, kaalutud osakaalu järgi E...
Tööhõive ja kvartaalse SKP muut 2004-2012
11
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
500
520
540
560
580
600
620
640
660
680
2004 ...
Rahapakkumine ja laenud
mittefinantssektorile 2004-2012
12
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
11000
2004 2005 2...
Nominaalne ja reaalne SKP 2000-2013
13
6000
8000
10000
12000
14000
16000
18000
20000
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
20...
Globaalkriisi järelmid
14
• XXI sajand jaotub kaheks väga erinevaks perioodiks
– 2000-2007 ülioptimismi aeg
– 2008 ja edas...
Taastumine globaalkriisi järel:
SKP ostujõupariteedi järgi inimese kohta,
erinevus 2012 versus 2007
15
-20 -15 -10 -5 0 5 ...
Euroopa Liit ja euroala
• Eesti puhul ei olnud euroalaga liitumise osas valikut “kas”, oli ainult
küsimus “millal”
• Majan...
Lõpetuseks
• Esimesed 10. aastat Euroopa Liidus on sattunud ajale, mis ka üleilmses plaanis on
sisaldanud väga erinevaid a...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti rahapoliitika ja majandus: 10 aastat Euroopa Liidus

1,195 views

Published on

Ilmar Lepik, Reet Reedik.
Eesti Panga ülevaadete esitlus 9. mai 2014

Published in: Economy & Finance
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Eesti rahapoliitika ja majandus: 10 aastat Euroopa Liidus

  1. 1. Eesti Panga ülevaadete esitlus 9. mai 2014 Eesti rahapoliitika ja majandus: 10 aastat Euroopa Liidus Ilmar Lepik Reet Reedik Eesti Pank
  2. 2. Liitumise eellugu ja algtingimused • Liitumine algas palju varem kui 1. mai 2004 – Liitumiskutse 1997: algselt mõeldud arenenumale KIE osale Visegradi grupile, lisandusid Sloveenia ja Eesti (välja kukkus Slovakkia) – ‘Suure pauguga’ laienemine: läbirääkimiste algus 1998-1999, kokku 12 riiki • Maailma majanduses oli pikk tõusuperiood, aga... – Liitumisprotsessi algus langes ajaliselt kokku Aasia-Vene kriisiga – Selleks ajaks oli Eesti taasiseseisvus kestnud vaid 6 aastat – Valuutakomitee rahapoliitiline raamistik oli kestnud 5 aastat – Eesti majandus oli väljumas siirdeprotsessi algjärgust • Eelnev kujundas algtingimused liitumiseks. 2
  3. 3. Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riigid: SKP per capita ostujõupariteedi järgi (protsent EL keskmisest) 3 30 40 50 60 70 80 90 100 2001 2004 2007 2012 Läti Ungari Poola Eesti Leedu Slovakkia Tšehhi Sloveenia
  4. 4. 4 Kesk-ja Ida Euroopa ning Baltimaade hinnatase (protsent EL keskmisest) 30 40 50 60 70 80 90 100 2001 2004 2007 2012 Poola Ungari Leedu Slovakkia Läti Tšehhi Eesti Sloveenia
  5. 5. Eesti majanduse struktuur 2013 5 Töötlev tööstus ja mäetööstus 17% Hulgi- ja jaekaubandus ja mootorsõidukite remont 13% Kinnisvaraalane tegevus 12% Ehitus 8% Veondus ja laondus 7% Avalik haldus 7% Info ja side 5% Haridus 4% Muud harud kokku 27%
  6. 6. Struktuurimuutused majanduses: 2013 versus 2003 6 -2.50 -2.00 -1.50 -1.00 -0.50 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00 Veondus ja laondus Töötlev tööstus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja… Finants- ja kindlustustegevus Haridus Muud teenindavad tegevused Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja… Info ja side Majutus ja toitlustus Mäetööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud… Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik… Ehitus Haldus- ja abitegevused Kinnisvaraalane tegevus Muutus protsendipunktides
  7. 7. Oodatud probleemid ja lahendused (1) • EL-iga liitumiseks vajalike ettevalmistuste kulud – Ootus: suur lisakoormus riigieelarvele ja erasektorile – Tulemus: suurem probleem pigem erasektorile, tänu Eesti ettevõtete väiksusele; riigieelarve ülejäägis tänu kiirele kasvule • Tööturg ja sotsiaalkaitse – Ootus: surve standardite ühtlustumisele EL15-ga – Tulemus: standardite ülevõtmine kestab tänaseni, probleemiks osutus tööjõu vaba liikumine (üleminekuperioodid kuni 7 aastat) • Kapitali vaba liikumine – Ootus: väiksem probleem tänu küllalt arenenud jaepangandusele – Tulemus: liitumiseelset ja -järgset väliskapitali invasiooni hinnati alla kõikjal KIE riikides 7
  8. 8. Oodatud probleemid ja lahendused (2) 8 • Asümmeetrilised šokid – Ootus: väiksem probleem, viitega Vene kriisi järelmitele – Tulemus: ambivalentne, klassikalisel kujul pole esinenud • Maastrichti kriteeriumid – Ootus: väiksem probleem, välja arvatud inflatsiooni kriteerium – Tulemus: vastas tõele, kui mitte arvestada globaalkriisi ja sellega kaasnenud hinnasurvete nõrgenemist • Valuutakomitee rahapoliitika sobivus – Ootus: küllalt eksootilise rahasüsteemi ‘mahutamine’ Maastrichti raamidesse ilma kahekordse üleminekuta – Tulemus: osutus võimalikuks, kuid mitte ilma raskusteta, sest rahasüsteemi arusaadavus polnud iseenesest mõistetav
  9. 9. Esimesed aastad Euroopa Liidus • EL liitumise eelse ja järgse aja kõrgendatud ootused – Algselt väljastpoolt, hiljem üleüldised – Finantseerimispiirangute oluline lõdvenemine – Väga kiire sissetulekute kasv enne globaalkriisi – Kinnisvaraturu käimaminek, erasektori võla kasv • Loomulik tulemus: majanduse ülekuumenemine – Laenubuum välisraha sissevoolu toel – Kinnisvara ja tarbimisbuum – Esmakordselt muutus eraisikute võlakoormus probleemiks • “Mullimajanduse” taandumine 2008 – Pehme maandumise ootus osutus asjatuks tänu globaalkriisile 9
  10. 10. Valitud riikide tööstustoodangu langus ja taastumine pärast 2008. aasta finantskriisi (a/a kasv, kaalutud osakaalu järgi Eesti ekspordis) 10 -40% -30% -20% -10% 0% 10% 20% 30% 40% 50% 2,005 2,006 2,007 2,008 2,009 2,010 2,011 2,012 2,013 Eesti Soome Läti Venemaa Rootsi 5 peamist kaubanduspartnerit
  11. 11. Tööhõive ja kvartaalse SKP muut 2004-2012 11 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 500 520 540 560 580 600 620 640 660 680 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 protsenti tuhatinmest Hõivatud (vasak telg) SKP (parem telg) eratarbimine (parem telg)
  12. 12. Rahapakkumine ja laenud mittefinantssektorile 2004-2012 12 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 10000 11000 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 mEUR laenud mittefinantsettevõtetele M1 M2
  13. 13. Nominaalne ja reaalne SKP 2000-2013 13 6000 8000 10000 12000 14000 16000 18000 20000 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Väärtus jooksevhindades, miljonit eurot Aheldatud väärtus (referentsaasta 2005), miljonit eurot
  14. 14. Globaalkriisi järelmid 14 • XXI sajand jaotub kaheks väga erinevaks perioodiks – 2000-2007 ülioptimismi aeg – 2008 ja edasi: globaalkriis, võlakriis ja neist taastumine • Majanduse taastumine hõlmab paljusid näitajaid – SKP, tööhõive ja -puudus, reaalsed sissetulekud, võlakoormus, jne. – SKP per capita ostujõu pariteedi järgi 71% versus 70% enne kriisi – Väiksem välisvõlg: 92% SKPst versus 125% SKPst enne kriisi – Reaalsed sissetulekud on keskmiselt taastunud kriisieelsele tasemele, tööturul uus tasakaalupunkt (ei ole varasemaga otseselt võrreldav) • Kriisijärgne maailm on teistsugune – 2000ndate alguse “rahabuum” Kesk-Ida Euroopas ei kordu – 60% või üle EL15 tulutasemest võimalik vaid KIE ja Balti riikides
  15. 15. Taastumine globaalkriisi järel: SKP ostujõupariteedi järgi inimese kohta, erinevus 2012 versus 2007 15 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 Iirimaa Kreeka Luksemburg Ühendkuningriik Hispaania Sloveenia Holland Itaalia Portugal Soome Tšehhi Küpros Eesti Prantsusmaa Horvaatia Rootsi Taani Belgia Ungari Austria Bulgaaria Saksamaa Läti Malta Rumeenia Slovakkia Leedu Poola
  16. 16. Euroopa Liit ja euroala • Eesti puhul ei olnud euroalaga liitumise osas valikut “kas”, oli ainult küsimus “millal” • Majandusliku mõju poolest oli Euroopa Liiduga ühinemine suurema mõjuga sündmus kui euro tulek – sh seetõttu, et valuutakomitee põhimõtetel toimiv majandus imiteeris niigi toimimist rahaliidu osana • Euroalaga liitumise mõju ei saa siiski alahinnata: - Täiendav usaldus rahapoliitika vastu (reitingud, riskimarginaalid) - Võimalus kaasa rääkida otsustes, mis meid niikuinii mõjutavad - Eesti teadvustamine maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana 16
  17. 17. Lõpetuseks • Esimesed 10. aastat Euroopa Liidus on sattunud ajale, mis ka üleilmses plaanis on sisaldanud väga erinevaid ajajärke ülioptimistlikest meeleoludest Suure Retsessioonini • Seetõttu on kokkuvõtete tegemine keeruline: – Oleme praegu reaalse SKT poolest sajandivahetusega võrreldes ~60% ja EL liitumisaastaga võrreldes ~25% rikkamad – Eesti on Euroopa Liidu keskmisele tulutasemele lähenenud: SKP per capita ostujõupariteedi järgi EL keskmisest 2004.a. 58%, 2012.a. 71% – Oskame loodetavasti paremini ära tunda ja kiiremini tegeleda majanduse tasakaalustamatustega • Tulutaseme konvergents jätkub ka edaspidi – Eesti majandus on võimeline tootmisressursse tõhusalt kasutades kasvama euroala keskmisest kiiremini – Võtmetähtsusega on inimesed, haridus ja tööturg 17

×