Kõrv kuulmine tasakaal

5,174 views

Published on

õppematerjal 9. klassile

Published in: Technology, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
5,174
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
149
Actions
Shares
0
Downloads
55
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Kõrv kuulmine tasakaal

  1. 1. KÕRV ja KUULMINE Koostas: Kristel Mäekask
  2. 2. Kõrva ehitus <ul><li>Inimese kuulmis - ja tasakaalu elundiks on kõrvad. </li></ul><ul><li>Kõrvad koosnevad kolmest osast: </li></ul><ul><li>Väliskõrv </li></ul><ul><li>Sisekõrv </li></ul><ul><li>Keskkõrv </li></ul>asuvad hästi kaitstult koljus Väliskõrva kaitse b kõrvavaik – takistab mikroobide ja tolmu sattumist kõrva sisemistesse osadesse.
  3. 3. Väliskõrv Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku. Kuulmekäigu lõpus on õhuke pingul nahk – trummikile , mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest .
  4. 4. Kõrvalihased inimesel on jäänukelund ehk rudiment.
  5. 5. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja kasvatas hiire seljas kõrva.
  6. 6. Keskkõrv Õ huga täitetud õõ s , kus paiknevad kolm väikest luud, mida nimetatakse  kuulmeluukesteks.
  7. 7. Kuulmeluukesed Kuulmeluukeste ülesandeks on trummikilelt saadud heli võimendamine ja edasiandmine sisekõrva. Inimese väikseimad luud
  8. 8. Kuulmetõri Keskkõrv ühenduses välisõhuga – kuulmetõri abil, mis avaneb neelu. Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena.
  9. 9. Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. kuulmiselund tasakaaluelund
  10. 10. Kuulmine <ul><li>Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained </li></ul><ul><li>panevad trummikile võnkuma </li></ul><ul><li>k uulmeluukesed võtavad võnked vastu </li></ul><ul><li>võimendavad need ning annavad edasi teole </li></ul><ul><li>t eo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid </li></ul><ul><li>need omakorda kuulmisrakkude kiud </li></ul><ul><li>helivõnked muutuvad närviimpulssideks </li></ul><ul><li>kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse </li></ul>
  11. 11. Helilained <ul><li>Häälekõrgus e hk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s </li></ul><ul><li>Inimene kuuleb vahemikus 20 – 20 000 Hz </li></ul><ul><li>Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz </li></ul><ul><li>Helitugevus t mõõ de t akse detsibellides (dB) </li></ul><ul><li>Valulävi – helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) </li></ul><ul><li>Kuulmislävi – väikseim helitugevus, mida kuuleme </li></ul>
  12. 13. Tasakaal Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkivad närviimpulsid liiguvad mööda närve peaaju tasakaalukeskusesse.
  13. 14. Kasutatud materjal: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/65/Ear-anatomy.png http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/29/Darwin-s-tubercle.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Young_kudu_with_big_ears_%28Kenya%29.jpg http://miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/kuulmine/9kll4ftssisu.htm www.abc.net.au/health/library/img/glueear.gif http://www.city.vancouver.bc.ca/engsvcs/projects/soundsmart/images/dbScale2-2-2.jpg http://optp.com/media/products/thmb_1124.jpg

×