Meeleelundid

Mari Kauber
Mari Kauberõpetaja at Randvere kooll
Meeleelundid
4. klass
 Milliseid meeleelundeid sa tead?
 Milleks on vaja meeleelundeid?
 Kuidas meeleelundid töötavad?
Mari Kauber
Meeleelundid
 Inimese meeleelundid on:
 silmad
 kõrvad
 nina
 keel
 nahk
 Meeleelundite abil saame infot
ümbruse kohta.
 Kui mingi meeleelund inimesel ei
talitle nii nagu vaja, hüvitavad
teised meeleelundid mingil moel
selle.
 Nt kui inimene on kaotanud
nägemise, on temal kuulmine
rohkem arenenud.
Mari Kauber
Silm
 Silm on nägemiselund.
 Inimene näeb maailma värvilise ja
ruumilisena.
 Kuidas silm töötab?
 Silma satub valgus silmaava (pupilli)
kaudu. Silmaava suurus sõltub
valguse tugevusest.
 Valgus läbib silmamuna ja langeb
selle tagaossa, kus paiknevad
nägemisnärvid. Need saadavad
tekkinud pildi ajju.
 https://www.youtube.com/watch?v
=gvozcv8pS3c
Mari Kauber
 Silm on kanamuna suurune õrn
elund.
 Silma kaitsevad silmakoobas,
ilmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja
pisaranääre.
 Silmakoobas kaitseb külgedelt ja
tagant põrutuste eest.
 Laud ja ripsmed eest poolt –
takistavad tolmu silma sattumast.
 Kulmud kaitsevad voolaval higil
silma sattumast.
 Pisaranääre nõristab silma vett, mis
koos laugudega uhub silmamunalt
ära tolmukübemed ega lase silmal
ära kuivada.
Mari Kauber
Kõrv
 Kõrv on kuulmiselund.
 Kõrvalest suunab helid keskkõrva.
Sealt liiguvad helid sisekõrva.
Sisekõrvas olevad närvirakud
saadavad info peaajju.
 Sisekõrvas on tasakaaluelund. Aju
saab ka sisekõrvast infot selle
kohta, kas keha on tasakaalus või
mitte.
Mari Kauber
Keel
 Keel on maitsmiselund.
 Peamised maitsed, mida inimene
tunneb on magus, hapu, kibe
(mõru), soolane.
 Selleks, et maitseid tunda, peab toit
olema eelnevalt süljes lahustunud.
 Keelel olevad sõlmekesed tunnevad
ka kuuma ning külma ning ka seda,
kas tegemist on kareda või sültja
asjaga.
Mari Kauber
Nina
 Nina on haistmiselund.
 Lõhn satub ninna sissehingatava
õhuga.
 Lõhna kaudu teeme tähtsaid
otsuseid – kas õhk on puhas, kas
toit kõlba süüa.
 Inimene suudab tavaliselt eristada
üle 4000 lõhna.
Mari Kauber
Nahk
 Inimese keha katab nahk – see on meie
kõige suurem elund.
 Naha ülesandeks on kaitsta keha
sisemust pisikute, tolmu ja muu
kahjuliku eest.
 Naha all olev rasvakiht kaitseb kehas
olevaid elundeid põrutuste ja löökide
eest.
 Nahk aitab kehatemperatuuri õigel
tasemel hoida
 Peaaegu kogu inimese keha on kaetud
karvadega.
Mari Kauber
 Nahk on ka kompimiselund.
 Nahas asuvad närvirakud ja
seetõttu tunneme naha kaudu
puudutust, valu, sooja ja külma.
 Naha paksus ja tundlikkus ei ole üle
keha ühesugune.
 Kõige õhem on silmalaugudel.
 Kõige tundlikum karvadeta
piirkondades.
 Õ lk 53 on pimedate punktkiri.
 Proovi kõige alumist rida kompides
lugeda.
 Tv lk 26 – 27 ül 2-4, 7; lk 28-29 ül 2-
3, 7
Mari Kauber
1 of 10

Recommended

maitsmine haistmine kompimine by
maitsmine haistmine kompiminemaitsmine haistmine kompimine
maitsmine haistmine kompimineKristel Mäekask
4.4K views18 slides
Toiduahel by
ToiduahelToiduahel
ToiduahelJuulia Harakas
7.6K views11 slides
Roomajate tähtsus ja kaitse by
Roomajate tähtsus ja kaitseRoomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitseHille Arumäe
3.7K views12 slides
Õhu omadused by
Õhu omadusedÕhu omadused
Õhu omadusedTallinna Kuristiku Gümnaasium
6.2K views14 slides
Roomajad by
RoomajadRoomajad
Roomajadkimmmel
7.1K views19 slides
Inimeseõpetus1 49 toolehed by
Inimeseõpetus1 49 toolehedInimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehedAnastassia Gurova
8K views49 slides

More Related Content

What's hot

Lihased by
LihasedLihased
LihasedKristel Mäekask
7.3K views14 slides
Linnud by
LinnudLinnud
Linnudtris3
1.6K views15 slides
Kõrb by
KõrbKõrb
KõrbJaneli Luts
4K views15 slides
Vereringeelundkond by
VereringeelundkondVereringeelundkond
VereringeelundkondKristel Mäekask
9.6K views35 slides
6 Kl Eesti Pinnamood Copy by
6 Kl Eesti Pinnamood   Copy6 Kl Eesti Pinnamood   Copy
6 Kl Eesti Pinnamood CopyLauri Koort
7.2K views10 slides
NAHK by
NAHKNAHK
NAHKKristel Mäekask
7.3K views22 slides

What's hot(20)

Viewers also liked

Meeleelundid by
Meeleelundid Meeleelundid
Meeleelundid Helina Reino
3.2K views24 slides
Meeleelundid by
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundidguestc8a3198
1.8K views21 slides
Nahk by
NahkNahk
NahkAlar Sepp
2.7K views10 slides
Nahk by
NahkNahk
NahkHelina Reino
3.9K views15 slides
Kõrv kuulmine tasakaal by
Kõrv kuulmine tasakaalKõrv kuulmine tasakaal
Kõrv kuulmine tasakaalKristel Mäekask
4K views14 slides
Silm nagemine by
Silm nagemineSilm nagemine
Silm nagemineVilve Roosioks
3.9K views10 slides

Viewers also liked(20)

More from Mari Kauber

Elundkondade ülesanded by
Elundkondade ülesandedElundkondade ülesanded
Elundkondade ülesandedMari Kauber
3.6K views16 slides
27. 30.aprill by
27. 30.aprill27. 30.aprill
27. 30.aprillMari Kauber
522 views2 slides
Jagamine kahekohalise arvuga by
Jagamine kahekohalise arvugaJagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvugaMari Kauber
2.4K views4 slides
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks by
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksMari Kauber
288 views2 slides
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu by
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuMari Kauber
1.5K views10 slides
Ajaühikud by
AjaühikudAjaühikud
AjaühikudMari Kauber
4.1K views10 slides

More from Mari Kauber(20)

Elundkondade ülesanded by Mari Kauber
Elundkondade ülesandedElundkondade ülesanded
Elundkondade ülesanded
Mari Kauber3.6K views
Jagamine kahekohalise arvuga by Mari Kauber
Jagamine kahekohalise arvugaJagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvuga
Mari Kauber2.4K views
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks by Mari Kauber
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Mari Kauber288 views
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu by Mari Kauber
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Mari Kauber1.5K views
Ristküliku pindala (rühmatöö) by Mari Kauber
Ristküliku pindala (rühmatöö)Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)
Mari Kauber768 views
Ümarkehad ja tahukad by Mari Kauber
Ümarkehad ja tahukadÜmarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukad
Mari Kauber1.7K views
Täht arvu tähisena by Mari Kauber
Täht arvu tähisenaTäht arvu tähisena
Täht arvu tähisena
Mari Kauber1.8K views
Päikesesüsteem - projekt by Mari Kauber
Päikesesüsteem - projektPäikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projekt
Mari Kauber1.3K views
Maailmaruum ehk universum by Mari Kauber
Maailmaruum ehk universumMaailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universum
Mari Kauber4.2K views
Rühmatöö arvutiõpetuses by Mari Kauber
Rühmatöö arvutiõpetusesRühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetuses
Mari Kauber386 views
Kordamine matemaatika kontrolltööks by Mari Kauber
Kordamine matemaatika kontrolltööksKordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööks
Mari Kauber4.5K views
Selgrootud loomad by Mari Kauber
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
Mari Kauber10.3K views

Meeleelundid

  • 2.  Milliseid meeleelundeid sa tead?  Milleks on vaja meeleelundeid?  Kuidas meeleelundid töötavad? Mari Kauber
  • 3. Meeleelundid  Inimese meeleelundid on:  silmad  kõrvad  nina  keel  nahk  Meeleelundite abil saame infot ümbruse kohta.  Kui mingi meeleelund inimesel ei talitle nii nagu vaja, hüvitavad teised meeleelundid mingil moel selle.  Nt kui inimene on kaotanud nägemise, on temal kuulmine rohkem arenenud. Mari Kauber
  • 4. Silm  Silm on nägemiselund.  Inimene näeb maailma värvilise ja ruumilisena.  Kuidas silm töötab?  Silma satub valgus silmaava (pupilli) kaudu. Silmaava suurus sõltub valguse tugevusest.  Valgus läbib silmamuna ja langeb selle tagaossa, kus paiknevad nägemisnärvid. Need saadavad tekkinud pildi ajju.  https://www.youtube.com/watch?v =gvozcv8pS3c Mari Kauber
  • 5.  Silm on kanamuna suurune õrn elund.  Silma kaitsevad silmakoobas, ilmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja pisaranääre.  Silmakoobas kaitseb külgedelt ja tagant põrutuste eest.  Laud ja ripsmed eest poolt – takistavad tolmu silma sattumast.  Kulmud kaitsevad voolaval higil silma sattumast.  Pisaranääre nõristab silma vett, mis koos laugudega uhub silmamunalt ära tolmukübemed ega lase silmal ära kuivada. Mari Kauber
  • 6. Kõrv  Kõrv on kuulmiselund.  Kõrvalest suunab helid keskkõrva. Sealt liiguvad helid sisekõrva. Sisekõrvas olevad närvirakud saadavad info peaajju.  Sisekõrvas on tasakaaluelund. Aju saab ka sisekõrvast infot selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte. Mari Kauber
  • 7. Keel  Keel on maitsmiselund.  Peamised maitsed, mida inimene tunneb on magus, hapu, kibe (mõru), soolane.  Selleks, et maitseid tunda, peab toit olema eelnevalt süljes lahustunud.  Keelel olevad sõlmekesed tunnevad ka kuuma ning külma ning ka seda, kas tegemist on kareda või sültja asjaga. Mari Kauber
  • 8. Nina  Nina on haistmiselund.  Lõhn satub ninna sissehingatava õhuga.  Lõhna kaudu teeme tähtsaid otsuseid – kas õhk on puhas, kas toit kõlba süüa.  Inimene suudab tavaliselt eristada üle 4000 lõhna. Mari Kauber
  • 9. Nahk  Inimese keha katab nahk – see on meie kõige suurem elund.  Naha ülesandeks on kaitsta keha sisemust pisikute, tolmu ja muu kahjuliku eest.  Naha all olev rasvakiht kaitseb kehas olevaid elundeid põrutuste ja löökide eest.  Nahk aitab kehatemperatuuri õigel tasemel hoida  Peaaegu kogu inimese keha on kaetud karvadega. Mari Kauber
  • 10.  Nahk on ka kompimiselund.  Nahas asuvad närvirakud ja seetõttu tunneme naha kaudu puudutust, valu, sooja ja külma.  Naha paksus ja tundlikkus ei ole üle keha ühesugune.  Kõige õhem on silmalaugudel.  Kõige tundlikum karvadeta piirkondades.  Õ lk 53 on pimedate punktkiri.  Proovi kõige alumist rida kompides lugeda.  Tv lk 26 – 27 ül 2-4, 7; lk 28-29 ül 2- 3, 7 Mari Kauber

Editor's Notes

  1. Merehaigus….
  2. Keha saab toitu suu kaudu ja keel on see, mis teeb kindlaks, kas toit on värske või mitte. Mõru maitse võib esile tuua okserefleksi – kui oled neelamas mürgist toitu (tavaliselt on see mõrkjas). Samuti annab keel teada, kui toit on liiga soolane. Kuhu oleks mõistlik keelel panna mõru tablett???
  3. Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad.