Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Mikroevolutsioon

5,123 views

Published on

õppematerjal gümnaasiumile

Published in: Technology
  • Login to see the comments

  • Be the first to like this

Mikroevolutsioon

  1. 1. MIKRO EVOLUTSIOON Koostas: Kristel Mäekask
  2. 2. Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon . Muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele.
  3. 3. Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi . Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks . Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi muutumatuna.
  4. 4. Mikroevolutsioon <ul><li>On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: </li></ul><ul><li>Mutatsioonilisest muutlikkusest </li></ul><ul><li>Kombinatiivne muutlikkus </li></ul><ul><li>Geenivoolust </li></ul><ul><li>Geneetilisest triivist </li></ul><ul><li>Looduslikust valikust </li></ul><ul><li>Loe, mida väidab Hardy-Weinbergi seadus (õpik lk 68-69)! </li></ul>
  5. 5. Mutatsiooniline muutlikkus Uued geenivormid ehk alleelid tekivad mutatsioonide teel. Enamik mutatsioonidest fenotüübis ei avaldu . Need, mis avalduvad on enamasti kahjulikud , kuid vahest esineb ka kasulikke mutatsioone .
  6. 6. Geenmutatsioonid äädikakärbsel ( Drosophila Melanogaster ) Normaalne äädikakärbes Muundunud tiibadega äädikakärbsed Muutunud kehavärvusega äädikakärbsed
  7. 7. Geenmutatsioonid äädikakärbsel Normaalne äädikakärbes Muutunud silmavärviga äädikakärbsed Muundunud peakujuga äädikakärbsed
  8. 8. Kombinatiivne muutlikkus <ul><li>Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. </li></ul><ul><li>m eioosis - kromosoomide ristsiire </li></ul><ul><li>viljastumisel - alleelide kombineerumine </li></ul>
  9. 9. Geenivool Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. <ul><li>Migratsioon (tuul, tolmlejad putukad, loomade ränded jm). </li></ul>
  10. 10. Geenitriiv Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. <ul><li>Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. </li></ul><ul><li>Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. </li></ul>See võib olla põhjustatud näiteks looduskatastroofidest nagu metsatulekahjud, üleujutused, reostused jm.
  11. 11. Väikestes populatsioonides võivad mõned geenialleelid kaduma minna.
  12. 12. Generatsioon 1 p (R sagedus) = 0,7 q (r sagedus) = 0,3 Generatsioon 2 p = 0,5 q = 0,5 Generatsioon 3 p = 1 q = 0
  13. 13. Pudelikaelaefekt Algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. See muudab suure tõenäosusega uue populatsiooni geenifondi.
  14. 14. aa AA või Aa
  15. 15. Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest.
  16. 16. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: <ul><li>liigikaaslased (konkurents) </li></ul><ul><li>teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) </li></ul><ul><li>eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) </li></ul>Euroopa ja ameerika naarits
  17. 17. Olelusvõitlus e llujäämise ja paljunemise sõltuvust ne id takistavatest asjaoludest – Darwin . Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus : kaitsevärvus , suurem viljakus , vastupidavus haigustele , reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele , kohastumine ).
  18. 18. Loodusliku valiku vormid <ul><li>Stabiliseeriv valik </li></ul><ul><li>Suunav valik </li></ul><ul><li>Lõhestav valik </li></ul>15 generatsiooni Looduslik valik tehiskeskkonnas:
  19. 19. Stabiliseeriv valik <ul><li>Keskkonnatingimused on suhtel i selt püsivad. </li></ul><ul><li>Kõrvaldatakse erandid. </li></ul><ul><li>Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine. </li></ul>Mõningaid väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama “elavateks fossiilideks” - näiteks hõlmikpuu ja latimeeria).
  20. 20. Latimeria menadoensis
  21. 21. http://www.livescience.com/imageoftheday/siod_060616.html Laonastes aenigmamus
  22. 22. Video: http://mypetjawa.mu.nu/archives/186231.php
  23. 23. Ginkgo biloba
  24. 24. Suunav valik <ul><li>Elutingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. </li></ul><ul><li>Keskmisest teatud suunas erinevate organismide eelispaljunemine. </li></ul><ul><li>Liik muutub kindlas suunas. </li></ul>Paljudel patogeensetel bakteritel on kujunenud välja ravimi suhtes vastupidavad vormid.
  25. 25. Tööstuslik melanism T umedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades. Tahmunud puutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma.
  26. 26. Lõhestav valik <ul><li>Levilas on erinevate elutingimustega piirkonnad. </li></ul><ul><li>Kahe või enama keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine. </li></ul>Mõnel juhul võib lõhestav valik põhjustada liigi jagunemist tütarliikideks. http://wps.prenhall.com/esm_freeman_biosci_1/0,6452,499573-,00.html
  27. 28. Kohastumine Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. <ul><li>Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks . </li></ul><ul><li>Kohastumused on pärilikud. </li></ul><ul><li>Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks. </li></ul>
  28. 29. Kohastumine <ul><li>Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. </li></ul><ul><li>Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast. </li></ul>
  29. 30. Kohastumused siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus , mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel.
  30. 31. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/colt/disguise/index.html http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/colt/defense/index.html
  31. 32. Kohastumused füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg
  32. 33. Kõrbetaimedel ja loomadel esineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik , kelle nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber . Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/eco/desert/index.html
  33. 34. <ul><li>Kasutatud materjal: </li></ul><ul><li>http:// hrw . com / science / si - science / biology / genetics / monkeymatchmaking / gened . html </li></ul><ul><li>http:// visionlab . bio . unc .edu/ rearrangement . ptml </li></ul><ul><li>http:// www . exploratorium .edu/ exhibits /mutant_ flies /mutant_ flies . html </li></ul><ul><li>http://www. sanparks .org/gallery/albums/ kgala _ ps /giraffes. jpg </li></ul><ul><li>http://www. creationscience .com/ onlinebook / webpictures /faces. jpg </li></ul><ul><li>http://www. imaze .co. uk /images/ imagemain _sperm_egg.gif </li></ul><ul><li>http://www. acriticaldecision .org/links/heartland-page-3.html </li></ul><ul><li>http://animals. timduru .org/ dirlist /elephant/afwld016- SouthAfricanElephants -Herd-Moving. jpg </li></ul><ul><li>http://www. rlrouse .com/ pic -of-the-day/forest-fire. jpg </li></ul><ul><li>http://www. ebc . ee / loengud / evol /evol97_3.html </li></ul><ul><li>http://www. brooklyn . cuny . edu / bc / ahp /LAD/C21/C21_Bottleneck.html </li></ul><ul><li>http://evolution. berkeley . edu / evosite /evo101/ IVMicroevolution . shtml </li></ul><ul><li>http://www.itameriportaali.fi/et/galleria/et_EE/10/ </li></ul><ul><li>http://marinebio.org/species.asp?id=54 </li></ul><ul><li>http://www.mnh.si.edu/highlight/coelacanth/ </li></ul>
  34. 35. <ul><li>http:// xnet . rrc . mb .ca/ davidb / camoulflage . htm </li></ul><ul><li>http://w3. dwm . ks .edu. tw / bio / activelearner /18/ch18c6. html </li></ul><ul><li>http://users.rcn.com/jkimball.ma.ultranet/BiologyPages/K/Kettlewell.jpg </li></ul><ul><li>http://www.mhhe.com/biosci/esp/2001_gbio/folder_structure/ev/m2/s1/assets/images/evm2s1_8.jpg </li></ul><ul><li>http://www.deepcreektimes.com/kids/january2004. htm </li></ul><ul><li>http://www.hedweb.com/animimag/rab.jpg </li></ul><ul><li>http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbeloomad.htm </li></ul><ul><li>http://www.henrydomke.com/exotic/exotic/Desert-Cactus_4771.jpg </li></ul><ul><li>http://www.rothamsted.ac.uk/pie/DeBug/images/400ThirstyBee.jpg </li></ul><ul><li>http://www.astrographics.com/GalleryPrints/Display/GP2124.jpg </li></ul><ul><li>http://www.sciencenetlinks.com/images/esheet_images/bird_migration_es.jpg </li></ul><ul><li>http://www.kerinci.org/insect.html </li></ul><ul><li>http://evolution.berkeley.edu/evosite/evo101/IVB1bInthelab.shtml </li></ul><ul><li>http://www.cryptomundo.com/cryptozoo-news/laonastes-fossil/ </li></ul><ul><li>http://scienceblogs.com/grrlscientist/2007/05/living_fossil_captured_in_indo.php </li></ul><ul><li>http://www.studentie.ro/GINKO_BILOBA-a385-13337717.html </li></ul><ul><li>http://www.jungleseeds.com/images/Ginko. jpg </li></ul><ul><li>http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/hqlmikp.html </li></ul>http://www.pbs.org/wgbh/evolution/educators/teachstuds/svideos.html

×