SlideShare a Scribd company logo
1 of 10
VEE TÄHTSUS
ORGANISMIS
Koostas: Kristel Mäekask
Inimkehas on vett umbes 70%
Inimese veebilanssi aitab
säilitada janutunne
Vananedes organismide
veesisaldus väheneb
Taimedes on vett umbes 90%
Vesi organismides:
Kuidas organism vett saab?
Peamiselt toidu ja joogiga.
Metaboolne vesi – vabaneb ainevahetuse käigus
Kaamel suudab pikka
aega olla joomata, kuna
küürudes sisalduvate
rasvade metabolismi
tulemusel vabaneb vesi.
Vee tähtsus organismis:
On suure soojusmahtuvusega
(hoiab organismisisest püsivat
temperatuuri – vesi soojeneb ja
jahtub suhteliselt aeglaselt);
Hoiab ära ülekuumenemise
(loomad higistavad, taimedel
toimub transpiratsioon
õhulõhede kaudu);
Vee tähtsus organismis:
Transpordifunktsioon: kindlustab
organismide ringeelundkondade töö
(veri, lümf), seega ka ainete transpordi
(ka taimedes – nt tõusev ja laskuv vool)
Vereplasma transpordib
CO2-st tekkinud
karbonaat- ja
vesinikkarbonaatioone
Vee tähtsus organismis:
Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode
areneb vesikeskkonnas;
Vee tähtsus rakus:
On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui
üheski teises lahustis. Moodustab vesiniksidemeid.
hüdrofiilsed ained
lahustuvad vees: glükoos;
keedusool; vitamiinid (B ja C)
hüdrofoobsed ained
ei lahustu vees nt rasvad ja
õlid, vitamiinid A ja D
Rakud omastavad aineid
enamasti lahustunud kujul.
Vee tähtsus rakus:
Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena
nt fotosünteesil, lõpp-produktina nt hingamisel).
6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2↑
Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse – tagab
siserõhu ehk turgori.
Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel
taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
Kasutatud materjal:
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Drops_Imapct.JPG
• http://kangen.net/wp-content/uploads/2010/03/Water-In-Human-Body.jpg
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f9/Bactrian_camel.jpg
• http://my.hsj.org/Portals/2/Schools/3288/Article356356_sweating.jpg
• http://stevegarufi.com/storyplants.htm
• http://www.healthilife.ee/
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Circulatory_System_no_tags.svg
• http://www.i-italy.org/files/imagecache/545x/files/still_photos/Tears_1209245049.jpg
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0b/Fetus_amniotic_sac.jpg
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/34/95_year_old_woman.JPG
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Animal_cell_NIH.jpg
• http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Wasserstoffbr%C3%BCckenbindungen-
Wasser.svg

More Related Content

What's hot (20)

Bakterid
Bakterid Bakterid
Bakterid
 
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
Biomolekulid - süsivesikud, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped, nende ehitus ...
 
Rakud ja koed
Rakud ja koedRakud ja koed
Rakud ja koed
 
Seenerakk
SeenerakkSeenerakk
Seenerakk
 
Teaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetodTeaduslik uurimismeetod
Teaduslik uurimismeetod
 
E Algloomad
E AlgloomadE Algloomad
E Algloomad
 
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismisOrganismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
Organismide keemiline koostis. Anorgaanilised ained inimorganismis
 
Sahhariidid
SahhariididSahhariidid
Sahhariidid
 
NAHK
NAHKNAHK
NAHK
 
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonidPärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
Pärilik muutlikkus ja geenmutatsioonid
 
Nukleiinhapped
NukleiinhappedNukleiinhapped
Nukleiinhapped
 
INIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIKINIMESE LUUSTIK
INIMESE LUUSTIK
 
Loote Areng
Loote ArengLoote Areng
Loote Areng
 
Viirused
ViirusedViirused
Viirused
 
Lihased
LihasedLihased
Lihased
 
Parilikmuutlikkus
ParilikmuutlikkusParilikmuutlikkus
Parilikmuutlikkus
 
Immuunsüsteem
ImmuunsüsteemImmuunsüsteem
Immuunsüsteem
 
Lipiidi ehk rasvad
Lipiidi ehk rasvadLipiidi ehk rasvad
Lipiidi ehk rasvad
 
Loomarakk
LoomarakkLoomarakk
Loomarakk
 
Vetikad
VetikadVetikad
Vetikad
 

Viewers also liked (20)

Makroevolutsioon
MakroevolutsioonMakroevolutsioon
Makroevolutsioon
 
DNA replikatsioon
DNA replikatsioonDNA replikatsioon
DNA replikatsioon
 
Okoloogilised tegurid
Okoloogilised teguridOkoloogilised tegurid
Okoloogilised tegurid
 
Evolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendidEvolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendid
 
Postembrüogenees
PostembrüogeneesPostembrüogenees
Postembrüogenees
 
Liigiteke
LiigitekeLiigiteke
Liigiteke
 
Looduskaitse
LooduskaitseLooduskaitse
Looduskaitse
 
Klassikaline geneetika
Klassikaline geneetikaKlassikaline geneetika
Klassikaline geneetika
 
Mikroevolutsioon
MikroevolutsioonMikroevolutsioon
Mikroevolutsioon
 
Uni
UniUni
Uni
 
Rühmatöökarüotüübid
RühmatöökarüotüübidRühmatöökarüotüübid
Rühmatöökarüotüübid
 
Viljastumine
ViljastumineViljastumine
Viljastumine
 
Elu päritolu
Elu päritoluElu päritolu
Elu päritolu
 
Elu tunnused
Elu tunnusedElu tunnused
Elu tunnused
 
Makroevolutsioon
MakroevolutsioonMakroevolutsioon
Makroevolutsioon
 
Elu areng Maal
Elu areng MaalElu areng Maal
Elu areng Maal
 
Evolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendidEvolutsiooni tõendid
Evolutsiooni tõendid
 
Populatsioon
PopulatsioonPopulatsioon
Populatsioon
 
Bioloogia ja meditsiin
Bioloogia ja meditsiinBioloogia ja meditsiin
Bioloogia ja meditsiin
 
Fotosüntees 2008
Fotosüntees 2008Fotosüntees 2008
Fotosüntees 2008
 

More from Kristel Mäekask

More from Kristel Mäekask (16)

Sustemaatika
SustemaatikaSustemaatika
Sustemaatika
 
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkus
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkusTööleht: Parilikkus ja muutlikkus
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkus
 
Suguliiteline Pärandumine
Suguliiteline PärandumineSuguliiteline Pärandumine
Suguliiteline Pärandumine
 
Tööleht: Paljunemine
Tööleht: PaljunemineTööleht: Paljunemine
Tööleht: Paljunemine
 
Tööleht: Metabolism
Tööleht: MetabolismTööleht: Metabolism
Tööleht: Metabolism
 
Tööleht: Rakk
Tööleht: RakkTööleht: Rakk
Tööleht: Rakk
 
Tööleht: Organismide keemiline koostis
Tööleht: Organismide keemiline koostisTööleht: Organismide keemiline koostis
Tööleht: Organismide keemiline koostis
 
Keemilised elemendid organismides
Keemilised elemendid organismidesKeemilised elemendid organismides
Keemilised elemendid organismides
 
Tööleht: Elu olemus
Tööleht: Elu olemusTööleht: Elu olemus
Tööleht: Elu olemus
 
Geneetikayl2009
Geneetikayl2009Geneetikayl2009
Geneetikayl2009
 
Ökoloogilised Globaalprobleemid
Ökoloogilised GlobaalprobleemidÖkoloogilised Globaalprobleemid
Ökoloogilised Globaalprobleemid
 
Okosüsteem
OkosüsteemOkosüsteem
Okosüsteem
 
Liigiteke
LiigitekeLiigiteke
Liigiteke
 
Elu teke Maale
Elu teke MaaleElu teke Maale
Elu teke Maale
 
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetusBakterite paljunemine ja ainevahetus
Bakterite paljunemine ja ainevahetus
 
Bakterite kasutamine
Bakterite kasutamineBakterite kasutamine
Bakterite kasutamine
 

Vesi

  • 2. Inimkehas on vett umbes 70% Inimese veebilanssi aitab säilitada janutunne Vananedes organismide veesisaldus väheneb Taimedes on vett umbes 90% Vesi organismides:
  • 3. Kuidas organism vett saab? Peamiselt toidu ja joogiga. Metaboolne vesi – vabaneb ainevahetuse käigus Kaamel suudab pikka aega olla joomata, kuna küürudes sisalduvate rasvade metabolismi tulemusel vabaneb vesi.
  • 4. Vee tähtsus organismis: On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri – vesi soojeneb ja jahtub suhteliselt aeglaselt); Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu);
  • 5. Vee tähtsus organismis: Transpordifunktsioon: kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf), seega ka ainete transpordi (ka taimedes – nt tõusev ja laskuv vool) Vereplasma transpordib CO2-st tekkinud karbonaat- ja vesinikkarbonaatioone
  • 6. Vee tähtsus organismis: Kaitsefunktsioon – nt pisarad, liigesevedelik, sülg, loode areneb vesikeskkonnas;
  • 7. Vee tähtsus rakus: On hea lahusti – vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Moodustab vesiniksidemeid. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees: glükoos; keedusool; vitamiinid (B ja C) hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid, vitamiinid A ja D Rakud omastavad aineid enamasti lahustunud kujul.
  • 8. Vee tähtsus rakus: Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina nt hingamisel). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2↑
  • 9. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse – tagab siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud.
  • 10. Kasutatud materjal: • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Drops_Imapct.JPG • http://kangen.net/wp-content/uploads/2010/03/Water-In-Human-Body.jpg • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f9/Bactrian_camel.jpg • http://my.hsj.org/Portals/2/Schools/3288/Article356356_sweating.jpg • http://stevegarufi.com/storyplants.htm • http://www.healthilife.ee/ • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Circulatory_System_no_tags.svg • http://www.i-italy.org/files/imagecache/545x/files/still_photos/Tears_1209245049.jpg • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0b/Fetus_amniotic_sac.jpg • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/34/95_year_old_woman.JPG • http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1c/Animal_cell_NIH.jpg • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Wasserstoffbr%C3%BCckenbindungen- Wasser.svg