Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
VETIKAD Ingrid Mäesalu 2009
<ul><ul><li>Kuuluvad protistide riiki. </li></ul></ul><ul><ul><li>Puuduvad juured, lehed, varred. </li></ul></ul><ul><ul><...
<ul><ul><li>Hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas või kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele jne. </li></ul></ul><u...
ROHEVETIKAD Värvuse annab klorofüll - rohelised. Kõige mitmekesisem hõimkond - üherakulised, koloonialised, hulkraksed.   ...
2. Klorella   Veekogudes, märjal maapinnal. Kerakujuline, elab ka samblikes sümbioosis seentega. Paljuneb eostega.
3. Pleurokokk  Kohastunud eluks õhu käes. Paks rakukest kaitseb kuivamise eest. Moodustab puutüvedele ja kividele     rohe...
KOLOONIALISED ROHEVETIKAD   Koloonia koosneb suurest hulgast  omavahel ühendatud rakkudest.  Osad rakud varustatud viburit...
HULKRAKSED ROHEVETIKAD Kõige valgusnõudlikumad hulkraksed vetikad. 1. Vesijuus  - jahedaveelistes jõgedes ja ojades, kinni...
2. Keermikvetikas   Hõljub vabalt tiikides ja  järvedes.
3. Karevetikas Kinnitub veealustele kividele.
<ul><li>PRUUNVETIKAD </li></ul><ul><ul><li>Ainult hulkraksed.  </li></ul></ul><ul><ul><li>Oliivrohelisest tumepruunini, ku...
Põisadru
Lehtadru
<ul><li>PUNAVETIKAD </li></ul><ul><ul><li>Vajavad kõige vähem valgust, kasvavad kõige sügavamal (40 - 60 m ) </li></ul></u...
Agarik
<ul><li>  VETIKATE TÄHTSUS </li></ul><ul><ul><li>Vetikad on veekogudes esmase orgaanilise aine tootjad - toiduahelate esim...
VETIKATE KASUTAMINE 1. Punavetikatest saadakse  agarit  - tarretuvat ainet.  Toiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-,...
6. Loomasöödana - värsked, kuivatatud, silo. 7. Klorellat kasutatakse toidulisandina, lisandina ravimites ja kreemides.
E vetikadKasutatud kirjandus: Toom, M., Kokassaar, U., martin, M. 2008. Bioloogia 8. klassile I osa.  Pildid:  www.network...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Vetikad

6,529 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Vetikad

  1. 1. VETIKAD Ingrid Mäesalu 2009
  2. 2. <ul><ul><li>Kuuluvad protistide riiki. </li></ul></ul><ul><ul><li>Puuduvad juured, lehed, varred. </li></ul></ul><ul><ul><li>Võivad olla üherakulised või hulkraksed. </li></ul></ul><ul><ul><li>Hulkraksete vetikate keha nimetatakse talluseks . </li></ul></ul><ul><ul><li>Vetikarakkudes leidub erineva kuju ja värvusega kloroplaste. </li></ul></ul><ul><ul><li>Kloroplastides toimub fotosüntees. </li></ul></ul><ul><ul><li>Vetikad võivad olla üherakulised mikroskoopilised või hulkraksed. </li></ul></ul><ul><li>  </li></ul>
  3. 3. <ul><ul><li>Hõljuvad vees, kasvavad veekogu põhjas või kinnituvad kaljudele, kividele, veeloomadele jne. </li></ul></ul><ul><ul><li>Vees hõljuvad pisivetikad moodustavad taimse hõljumi ehk planktoni .   </li></ul></ul><ul><ul><li>Vetikaid leidub ka mullas, puutüvedel, kaljudel, polaaralade jääväljadel, jääkaru karvades. </li></ul></ul><ul><ul><li>Mikroskoopiliste vetikate ajutist vohamist nimetatakse veeõitsenguks - väheneb hapnikusisaldus ja läbipaistvus, organismid hukkuvad, kiireneb muda settimine. </li></ul></ul>
  4. 4. ROHEVETIKAD Värvuse annab klorofüll - rohelised. Kõige mitmekesisem hõimkond - üherakulised, koloonialised, hulkraksed.   ÜHERAKULISED ROHEVETIKAD 1. Koppvetikas Väikestes veekogudes. 2 viburit ja punane silmtäpp paljuneb eostega.
  5. 5. 2. Klorella   Veekogudes, märjal maapinnal. Kerakujuline, elab ka samblikes sümbioosis seentega. Paljuneb eostega.
  6. 6. 3. Pleurokokk  Kohastunud eluks õhu käes. Paks rakukest kaitseb kuivamise eest. Moodustab puutüvedele ja kividele     rohelise kirme, vees hukkub. Paljuneb pooldudes.
  7. 7. KOLOONIALISED ROHEVETIKAD   Koloonia koosneb suurest hulgast  omavahel ühendatud rakkudest. Osad rakud varustatud viburitega. Näiteks kerasviburlane.
  8. 8. HULKRAKSED ROHEVETIKAD Kõige valgusnõudlikumad hulkraksed vetikad. 1. Vesijuus - jahedaveelistes jõgedes ja ojades, kinnitub kividele .
  9. 9. 2. Keermikvetikas   Hõljub vabalt tiikides ja  järvedes.
  10. 10. 3. Karevetikas Kinnitub veealustele kividele.
  11. 11. <ul><li>PRUUNVETIKAD </li></ul><ul><ul><li>Ainult hulkraksed.  </li></ul></ul><ul><ul><li>Oliivrohelisest tumepruunini, kuni 60 m pikad. </li></ul></ul><ul><ul><li>Jahedate merede rannikuvees 6-15 m sügavusel.  </li></ul></ul><ul><ul><li>Vähem valgusnõudlikud kui rohevetikad, kasvavad sügavamal. </li></ul></ul>
  12. 12. Põisadru
  13. 13. Lehtadru
  14. 14. <ul><li>PUNAVETIKAD </li></ul><ul><ul><li>Vajavad kõige vähem valgust, kasvavad kõige sügavamal (40 - 60 m ) </li></ul></ul><ul><ul><li>Roosast tumepunaseni. </li></ul></ul><ul><ul><li>Erinevad pigmendid neelavad lühilainelist valgust. </li></ul></ul><ul><ul><li>Peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres vähe.  </li></ul></ul><ul><ul><li>Mikroskoopilised ja makroskoopilised. </li></ul></ul>
  15. 15. Agarik
  16. 16. <ul><li>  VETIKATE TÄHTSUS </li></ul><ul><ul><li>Vetikad on veekogudes esmase orgaanilise aine tootjad - toiduahelate esimene lüli. </li></ul></ul><ul><li>   taimhõljum - loomhõljum - kala - hüljes </li></ul><ul><ul><li>Rikastavad vett hapnikuga. </li></ul></ul><ul><ul><li>Vetikatihnikud elupaigaks veeloomadele. </li></ul></ul>
  17. 17. VETIKATE KASUTAMINE 1. Punavetikatest saadakse agarit - tarretuvat ainet. Toiduainetööstuses, mikrobioloogias, paberi-, tekstiilitööstuses.  2. Hiinas ja Jaapanisoiduks (lehtadru ja  porfüüra). 3. Põlluväetiseks. 4. Lehtadru sisaldab ioodi, kasutatakse ravimina. 5. Veekogude puhtuse hindamine.
  18. 18. 6. Loomasöödana - värsked, kuivatatud, silo. 7. Klorellat kasutatakse toidulisandina, lisandina ravimites ja kreemides.
  19. 19. E vetikadKasutatud kirjandus: Toom, M., Kokassaar, U., martin, M. 2008. Bioloogia 8. klassile I osa.  Pildid: www.networkroundtable.org/.../2009/01/algae.jpg miksike.ee/docs/referaadid2005/vetikad_teele.jpg bio.edu.ee/taimed/vetikas/images/koppvet.jpg bio.edu.ee/taimed/vetikas/images/klorella.jpg www.microscopy-uk.org.uk/.../chlorella.jpg protist.i.hosei.ac.jp/.../Apatococcus/sp_1c.jpg www.bhikku.net/archives/03/img/volvox.jpg www.euita.upv.es/.../Pediastrum.gif www.botany.ut.ee/~olli/PE/chlmy2.png farm1.static.flickr.com/187/418905850_35aa276.. bio.edu.ee/taimed/vetikas/images/vjuus.jpg et.wikipedia.org/wiki/Keermikvetikas www.koolielu.edu.ee/.../karevetikas.jpg commons.wikimedia.org/wiki/File:Cladophora.JPG  

×