1. IT ja meedia õpetamine Eesti koolides läbiva
teemana: kokkuvõte uuringust
Mart Laanpere, Kai Pata
Tallinna Ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskus

2. IKT põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas
• RÕK 1996: informaatika valikaine ja IKT kui ainekavu läbiv teema. Valikaine
keskendus tulevasel töökohal (kontoritööl) vajalikele oskustele ja läbiv teema
ei rakendunud, kuna väljundi hindamine jäi lahtiseks.
• RÕK 2002: läbiv teema IT ja meedia, 11 koolitöö kontekstis esitatud IKT-alast
pädevust 9.klassi lõpul. Valikaineid RÕK 2002 ei maininud, kuid enamik koole
jätkas informaatika õpetamist endise vormi ja sisuga.
• Pädevuste hindamiseks korraldati katseline IKT riiklik tasemetöö 9.klassidele
(2002-2005): 30 min pliiatsi-paberi test, lisaks 60 min praktiline töö
arvutiklassis
• Läbiva teema põhiprobleemid: kui kõik vastutavad, siis kes tegelikult
vastutab? Kes ja kuidas rakendab, kuidas läbiva teema õpitulemusi hinnata?

3. Uuring: läbiva teema ‘IT ia meedia’ õpetamine
• Tellija: Tiigrihüppe Sihtasutus. Konkursi korras valitud uuringu teostaja:
Tallinna Ülikool (prof. Priit Reiska, Kai Pata, M.Laanpere, E.Matsak)
• Eesmärgid: selgitada välja koolidevahelised erinevused läbiva teema ‘IT ja
meedia’ õpetamisel, tüüpilised meetodid ja strateegiad, nende vastavus
õpilaste vajadustele ja läbiva teema õpetamise eeldused.
• Valimid ja meetod:
• Veebipõhine küsitlus 98 kooli direktorile (uuringu ‘Tiiger Luubis’ valim),
vastas 67 kooli (68%, mis on veebipõhise küsitluse puhul hea tulemus)
• Kuue kooli külastus, vaatlused ja intervjuud (infojuht, 4 õpetajat, 5 õpilast)

4. Küsitluse tulemused
• IKT õpetamise koht: üksnes informaatika- ja ainetundides (34% koolidest),
lisaks ka uurimistöö kaudu (16%), lisaks veel ka arvutiringis (50%)
• Põhivastutus IKT pädevuste kujundamise eest lasub informaatikaõpetajal
(64% koolidest) ja aineõpetajatel (25%)
• 30 kooli (67-st) ei käsitle normdokumentides IKT-d läbiva teemana, 28 kooli
teeb seda põgusalt ja vaid 9 kooli detailselt (õppekavas/ainekavas läbiva
teema puudumine ei tähenda, et õpetajad seda ei õpetaks)
• Takistavad tegurid IT ja meedia õpetamiseks läbiva teemana (direktorid):
ainekavade ülepaisutatus (59%), arvutite vähesus (46%), projektorite
puudumine (41%), eksamil seda ei küsita (41%), vananenud arvutid (37%)

5. Koolide IKT infrastruktuur
• Väga palju sõltub omavalitsuse ja infojuhi initsiatiivist, professionaalsusest
• 22% koolidest on peaaegu kõik ainekabinetid varustatud arvuti ja
dataprojektoriga, 67% koolidest on võimalus mobiilset komplekti kasutada
• 30% koolidest on kõigis ainekabinettides Internetiühendus, 12% on traadita
Interneti-ühendus (Wifi) peaaegu kõigis kooli ruumides ja lähiümbruseski
• Arvutiklass on peamiselt informaatikatundidega hõivatud 75% koolidest, kuid
28% koolidest saab aineõpetaja vajadusel alati ainetunni arvutiklassi viia
• Sülearvutite lubamiseks ainetundi pole enamus õpetajatest veel valmis

6. Läbiva teema ‘IT ja meedia’ õpetamise meetodid
• Koostööoskuste arendamine jääb tahaplaanile:
foorumeid ei kasuta õppetöös 37% koolidest,
blogi (ajaveebi) ei kasuta 68%
• Peamised IKT rakendusviisid ainetundides:
kontoritarkvara kasutamine arvutiklassis,
multimeedia-esitlused, infootsing Internetist,
kodutööde tegemine arvuti abil
• 80% koolidest pole kunagi õpilaste IKT
pädevusi ainetundides hinnanud või on seda
tehtud üksikjuhtudel, 66% koolijuhtidest on
arvamusel, et IKT pädevusi tulekski hinnata
üksnes informaatika õppeaine raames

7. Juhtumiuuringu tulemused
• Külastatud koolid (uus Internetikultuur, hea infrastruktuur): Jüri Gümnaasium,
Lilleküla Gümnaasium, Ilmatsalu PK, Ristiku PK, Tallinna Linnamäe Vene
Lütseum, Paide Gümnaasium
• Klassiõpetajad on valmis võtma vastutust esmaste IKT pädevuste õpetamise
eest esimeses kooliastmes - pigem õpioskustena kui tehniliste oskustena
• Aineõpetajad teevad koostööd informaatikaõpetajaga (s.h. IKT pädevuste
hindamisel, nt. projektides), tekkimas on õpetajate virtuaalsed kogukonnad
• Gümnaasiumiastmes on kõige süsteemsemaks ja tulemuslikumaks läbiva
teema ‘IT ja meedia’ õpetamise vormiks uurimistöö (üldjuhul 11.klassis)
• Veebipõhise õpikeskkonna kasutamine on koolides veel marginaalne

8. Kokkuvõte
• Koolidevahelised erinevused: IKT infrastruktuuri osas (mobiilsed esitlus-
komplektid, kohtvõrk, Wifi, e-teenused, tugi) ja koolikultuuri osas (uus
Internetikultuur: suhtlus, koostöö, sisutootmine, jagamine)
• Edukad strateegiad: uurimistöö, koolidevahelised projektid, koostöö aine- ja
informaatikaõpetaja vahel, sotsiaalse tarkvara rakendamine (õpilaste-
õpetajate osalus kooli veebilehe ja e-raamatukogu täiendamisel)
• Vastavus õpilaste vajadustele: puudujääk IKT-ga seonduvate õpioskuste,
turvalisuse osas; sülearvutite kasutamise mängureeglite ja metoodika osas
• Eeldused: juurdepääs arvutitele ja Internetile ainekabinettides, esitlustehnika,
e-teenused, haridustehnoloogi tugi, õpetajate pädevused, metoodilised
juhendid, õpetamise eesmärgid ja hindamine reglementeeritud, kogukonnad

9. Ettepanekud
• Viia uurimistöö/arendusprojekt uude RÕKi kohustuslikuna sisse 8. ja
11.klassis, töötada välja metoodilised juhendid ja hindamiseeskiri
• Võtta ePortfoolio hindamismeetodina (ja -vahendina) kasutusele kõigi läbivate
teemade osas õpitulemuste hindamiseks iga kooliastme lõpul
• Töötada välja ja piloteerida sülearvutite masskasutusel põhineva
õpikeskkonna (OLPC) metoodika (algus on Tiigrihüppe poolt tehtud)
• Ühtlustada infojuhtide pädevusnõuded, koolitada infojuhte
haridustehnoloogia spetsialistideks

10. Kutsevaliku-teemaline klassijuhatajatund arvutiklassis
(Tallinna Linnamäe Vene Lütseum)