3. Informaatika ainekava
muutumine Eestis
Muutuste kolm suunda viimasel
veerandsajandil:
eesmärgid: akad. karjäär ->
igamehe “teine kirjaoskus”
sisu: programmeerimine -> AO
meetodid: loeng+praktikum ->
projektõpe, rühmatöö
4. Horizon Report 2011
ennustused
Pilveraalindus (cloud computing)
Mobiilsed kliendid: nutitelefon, iPad
Geo-lahendused
Personaalne veeb
Semantiline veeb Milliseid muutusi
Asjade internet võib see kaasa
tuua informaatika
1-1 arvutikasutus ainekavasse
Mängides õppimine enne järgmise
RÕK ilmumist?
E-portfoolio
5. Informaatika teiste riikide
õppekavades
Akadeemiline (arvutiteadusel põhinev)
või eluline (kontoritööl põhinev) sisu:
Ukraina vs. Itaalia
Kohustuslik õppeaine või valikaine:
Leedu vs. Läti
Sisendi- või väljundipõhine ainekava:
Poola vs. Inglismaa
Eraldi õppeaine või integreeritud:
Ungari vs. Soome
6. Informaatika põhikooli õppekavas Informaatika gümnaasiumi õppekavas
Eraldi õppeaine Õppekava ei sea kohustuslikke
õpitulemusi informaatika osas
Integreeritud teistesse õppeainetesse
Andmed puuduvad
Nii seda kui teist
Allikas: Eurydice 2004
7. AO vs. RÕK 2011
Arutage oma naabriga, millised on AO
õppekava (ecdl.ee) ja RÕK 2011
(oppekava.ee) informaatika
õpiväljundite peamised didaktilised
erinevused (eesmärgid, sisu,
meetodid)
Postitage oma arutelu tulemused oma
Dippleri blogisse (piisab kui ühte)
8. Õppekava definitsioon
Curriculum: jooksurada
Õppekava on tegevuskava, mis sisaldab
strateegiaid õpieesmärkide saavutamiseks
(Tyler,Taba)
Õppetegevuse sisulise, ajalise ja korraldusliku
kujundamise plaan, mis määrab kindlaks läbiviidava
õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad
õpiväljundid, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe
alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu,
̈
luhikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused,
spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise
tingimused (Rutiku jt, Primus 2009)
9. Õppekava süsteemne käsitus
Franklin Bobbitt (The Curriculum 1918):
Loobuda teadusdistsipliinide põhistest
õppeainetest
Õppekava peab aitama ettevalmistada
industriaal-ühiskonnas toimetulevaid kodanikke
Õppekava peab sisaldama palju
valikuvõimalusi, välja jätta see, mille lapsed
sotsialiseerumise teel omandavad
Ralph Tyler ja Hilda Taba lõid pärast 2.MS
peavoolu-käsitluse õppekavast ja selle
arendusprotsessist
Lehrplan vs. Curriculum tüüpi õppekava
10. Õppekava “vaated”
Ideaal: sisemised arusaamad õppe
eesmärkidest, sisust ja meetoditest (ka
korraldusest)
Legitimeeritud: seadusandlik akt
Õpetatud: õpetaja poolt järgitav tegevusjuhis
Hinnatud: eksamite ja tunnistuste alus
Omandatud: õpilase kogemustepagas,
teadmised, oskused, hoiakud, arusaamad…
Variõppekava: see, mille poolest omandatud
õppekava erineb ülejäänutest (nt.
spikerdamine)
11. Õppekava arendusmudelid
Kolm lähenemist õppekava arendamisele
(Marsh & Willis 1993):
Ratsionaalne-lineaarne (“Inseneri mudel”):
eksperdid sõnastavad õppekava eesmärgid,
sisu, järjestuse ja hindamismeetodid
Demokraatlik (“Poliitiku mudel”): “alt-üles”
demokraatlik protsess, laiapõhjaline konsensus
Loominguline (“Kunstniku mudel”): õppekava
kui kogenud kunstniku komplekt tehnikaid ja
töövahendeid, õppekava võib valmida ka
pärast õppeprotsessi
12. Informaatika ainekava koolis
Kooli õppekava koostatakse õpetajate
meeskonnatöös riikliku raamkava alusel
Kooli õppekaval on oma üldosa ja
ainekavad, milles määratletakse
klasside kaupa iga õppeaine eesmärgid,
õppetegevus ja -sisu, oodatavad
õpitulemused, õppemeetodid ja
õppekirjandus, lõiming ja läbivad
teemad, hindamiskriteeriumid
Ainekava alusel koostab õpetaja endale
igal aastal kalendaarse tööplaani
13. Ainekava hindamise
kriteeriumid
Eesmärgid: seotud RÕKi ja kooli ÕK-ga
Õpitulemused: mõõdetavad, tegevuslikud
Õppesisu: eakohane, vastab RÕK’le
Õpitegevused: mitmekesised, motiv.
Õppemeetodid: sobivad, mitmekesised
Õppekirjandus: piisav, eakohane
Hindamisviisid: kooskõlas eelnevaga
Lõiming, läbivad teemad: kaetud
14. Ülesanne
Leidke Internetist näiteid informaatika
ainekavadest ja võrrelge neid
eesmärgipüstituse, sisu,
õppemeetodite ja formaadi osas,
lähtudes eelmisel slaidil toodud
kriteeriumidest
