Evalveerimine e. hindamine enesejuhtivas ja loovas ühesõppes Kai Pata

Enesejuhtiv õppimine Enesejuhtivas õppimises mõtle, mida tahad teha (Eesmärk) mõtle, kuidas tahad teha (Vahend, meetod) mõtle, kuidas saaksid oma tegevuse edukust pidevalt jälgida (Monitooring, reflektsioon) mõtle, mis on sulle oma tegevuse hindamise oluline (Kui palju saavutasin?)

Enesejuhtivas õppimises

mõtle, mida tahad teha (Eesmärk)

mõtle, kuidas tahad teha (Vahend, meetod)

mõtle, kuidas saaksid oma tegevuse edukust pidevalt jälgida (Monitooring, reflektsioon)

mõtle, mis on sulle oma tegevuse hindamise oluline (Kui palju saavutasin?)

Loov ühesõpe Loovas ühesõppes Arutage läbi, mida tahate teha (Ühised eesmärgid) Arutage läbi, kuidas tahate teha (Vahendid, meetod) Arutage läbi, kes mida teeb Arutage läbi, kuidas saaksite üksteise tegevuse edukust pidevalt jälgida (Monitooring, reflektsioon) Arutage läbi, mis on teile oma tegevuse hindamise oluline (Kui palju saavutasite?)

Loovas ühesõppes

Arutage läbi, mida tahate teha (Ühised eesmärgid)

Arutage läbi, kuidas tahate teha (Vahendid, meetod)

Arutage läbi, kes mida teeb

Arutage läbi, kuidas saaksite üksteise tegevuse edukust pidevalt jälgida (Monitooring, reflektsioon)

Arutage läbi, mis on teile oma tegevuse hindamise oluline (Kui palju saavutasite?)

Olulised tegevused, et rühm suudaks planeerda ja selle realiseerida: Anna teada oma ideest või sooritatud tegevuse mõttest, jälgi ja küsi, mida kaaslased mõtlevad. Kas rühmaliikmetel on ühesugused vahendid? Kas nad tunnetavad vahenditel sarnaseid lubavusi?

Eesmärgid ja lõpptulemus Eesmärkide püstitamiseks mõtle: Mis on hetkeolukord, milline ma olen Mis on soovitud olukord, milline tahaksin olla Mida on vaja juurde õppida? Eesmärkide läbimõtlemiseks kasuta visualiseerimist: Mõistekaardid Heuristikud (nt. Kaladiagramm) Nt. Gliffy.com, c-maps

Eesmärkide püstitamiseks mõtle:

Mis on hetkeolukord, milline ma olen

Mis on soovitud olukord, milline tahaksin olla

Mida on vaja juurde õppida?

Karastusjookide liigne ja mõtlematu tarbimine Vähesed keskkonna- alased teadmised Vähesed keemia- alased teadmised Vähesed bioloogia- alased teadmised Vähesed sotsiaalsed oskused Jäätmete hulga suurenemine looduses Vähesed teadmised pH-st, oskamatus siduda igapäeva eluga Vähesed teadmised lahustest ja lahustuvusest Ei tea seedeelundkonna talitluse iseärasusi Ei tea immuunsüsteemi talitluse iseärasusi Halb suuline eneseväljendus Halb kirjalik eneseväljendus Vähesed kogemused info otsimisel ja olulise eristamisest ebaolulisest Väärkäitumine kesk- konna suhtes On halb eeskuju Ei mõtle oma tegude tagajärgedele Ei oska määrata pH-d Ei oska analüüsida vaatlustulemusi ja teha järeldusi Ei tea tarbitava mõju seedeelundkonnale Ei tea tarbitava mõju hammastele Vähesed reporteri töö oskused Vähesed kogemused plakatite koostamisel Ei julge suuliselt väljendada Ei julge esineda Suhtlusbarjäärid Ei julge oma arvamust välja öelda ja kaitsta oma seisukohti Vähesed oskused koostada katse- plaani ja teha järeldusi Ei oska ettekandeid korrektselt vormistada Ei tea E-ainete ja vitamiinide mõju

Karastusjookide alase teadlikkuse tõstmine Keskkonnalaste teadmiste tõstmine Keemialaste teadmiste tõstmine Bioloogiaalaste teadmiste tõstmine Sotsiaalsete oskuste arendamine Jäätmete hulga vähenemine looduses pH mõiste teadmine ja oskus siduda seda igapäeva eluga Teadmised lahustest ja lahustuvusest Teavad seedeelundkonna talitluse iseärasusi Teavad immuunsüsteemi talitluse iseärasusi Hea suuline eneseväljendus Hea kirjalik eneseväljendus Oskavad leida infot, eristada olulist ebaolulisest Keskkonda säästev käitumine Positiivne eeskuju ka teistele Mõtlevad oma käitumise tagajärgedele Oskavad määrata pH-d Oskavad analüüsida vaatlustulemusi ja teha järeldusi Teavad karastusjookide mõju seedeelundkonnale Teavad tarbitava mõju hammastele Reporteri töö oskused Oskavad koostada plakateid Oskavad end suuliselt väljendada Julgevad esineda Suhtlusbarjäärid on ületatud Julgevad oma arvamust välja öelda ja kaitsta oma seisukohti Oskavad koostada katseplaani ja teha järeldusi Oskavad vormistada ettekandeid E-ainete ja vitamiinide mõju

Eesmärgid Õpilaste karastusjookide alase teadlikkuse tõstmine Keemialaste oskuste arendamine Bioloogiaalaste teadmiste arendamine Sotsiaalsete oskuste arendamine Lahused pH Keskkonnalaste teadmiste tõstmine Koostis Käitlus Mõju loodusele Seisukohtade kaitsmine Suuline eneseväljendus Kirjalik eneseväljendus Organiseerimine Suhtlemine Reporteritöö ja oskused Seedeelundkond Immuunsüsteem Hammaste tervishoid Magu Vitamiinid E-ained Määramine, seosed Gaasidel Lahustuvus

Saavutamise meetodid ja vahendid Oma õpitegevuse tulemi saavutamiseks pead planeerima sobivad õpitegevused. Kasuta selleks tegevusdiagrammi. Tegevuste läbiviimiseks pead planeerima sobivad vahendid. Kasuta selleks õpimaastiku infovoogude diagrammi.

Oma õpitegevuse tulemi saavutamiseks pead planeerima sobivad õpitegevused.

Kasuta selleks tegevusdiagrammi.

Tegevuste läbiviimiseks pead planeerima sobivad vahendid.

Kasuta selleks õpimaastiku infovoogude diagrammi.

Monitooring ja reflektsioon Selleks, et enesejuhtiv õppimine kulgeks edukalt, on vaja oma õpitegevuste sooritamist jälgida. Muuda oma õpitegevused jälgitavaks - loo nn. Õpikontrakt iseendaga. Õpikontrakti saad luua kas wikis või ajaveebis või õpipäevikus (portfoolio). Avalik õpikontrakt või -päevik võimaldab tuutoril või õpipartneril sinu reflektsiooni jälgida ja toetada.

Selleks, et enesejuhtiv õppimine kulgeks edukalt, on vaja oma õpitegevuste sooritamist jälgida.

Muuda oma õpitegevused jälgitavaks - loo nn. Õpikontrakt iseendaga.

Õpikontrakti saad luua kas wikis või ajaveebis või õpipäevikus (portfoolio).

Avalik õpikontrakt või -päevik võimaldab tuutoril või õpipartneril sinu reflektsiooni jälgida ja toetada.

Oluline on õppijale rõhutada, et igasugune eneseanalüüs on alguses tema jaoks lisakoormust nõudev ja võib alandada tema õppimise esialgset efektiivust , kuid pikaajaliselt parandab tema tulemuslikkust ja rahulolu.

Eneseanalüüsi vahendid Enesejuhtivas õppimises võiks eneseanalüüsi eesmärgil kasutada: Ajaveebe (Minu tegevuse reflektsioon) Õpipäevikuid e. portfoolioid (Tõendid minu tegevusest) Vestlusprotokolle tuutoriga või õpipartneriga (jälgib minu õpikontrakti täitmist) Õpipäeviku vastastikust hindamist (jälgitakse üksteise õpiprotsessi ja hinnatakse õpikontraktist lähtuvalt saavutatud tulemeid) Teadmiste hindamine testimisega (nt.eFormular)

Enesejuhtivas õppimises võiks eneseanalüüsi eesmärgil kasutada:

Ajaveebe (Minu tegevuse reflektsioon)

Õpipäevikuid e. portfoolioid (Tõendid minu tegevusest)

Vestlusprotokolle tuutoriga või õpipartneriga (jälgib minu õpikontrakti täitmist)

Õpipäeviku vastastikust hindamist (jälgitakse üksteise õpiprotsessi ja hinnatakse õpikontraktist lähtuvalt saavutatud tulemeid)

Teadmiste hindamine testimisega (nt.eFormular)

Minu saavutuse hindamine Hinnata võib õpikontrakti täitmise järgmisi elemente: Kontrakti planeerimine (eeldab välist hindajat) - kas vajalikud elemendid on vastavuses Valitud meetodite otstarbekat rakendamist valitud vahendite abil (kas enesehindamine reflekteerides oma tegevusi või õpipartneri kaasabil) Loodud artifaktide hindamine (enesehindamine või välise hindaja abil) - eeldab kriteeriumite loomist mis on hea tulem Saavutatud oskuste hindamine (enesehindamine, õpipartneri kaasabil) - lähtutakse enese loodud kriteeriumitest õpikontraktis Teadmiste hindamine (enesetest või testimine normide alusel)

Hinnata võib õpikontrakti täitmise järgmisi elemente:

Kontrakti planeerimine (eeldab välist hindajat) - kas vajalikud elemendid on vastavuses

Valitud meetodite otstarbekat rakendamist valitud vahendite abil (kas enesehindamine reflekteerides oma tegevusi või õpipartneri kaasabil)

Loodud artifaktide hindamine (enesehindamine või välise hindaja abil) - eeldab kriteeriumite loomist mis on hea tulem

Saavutatud oskuste hindamine (enesehindamine, õpipartneri kaasabil) - lähtutakse enese loodud kriteeriumitest õpikontraktis

Teadmiste hindamine (enesetest või testimine normide alusel)

Reflektsiooni jälgimine: õpimaastik ja tegevusmuster

Interpreteeriv lähenemine evalveerimisele Evalveerimise kaasaegses lähenemisviisis rõhutatakse subjektiivsust ja reaalsuste paljusust, mis on kõik võrdväärsed ja loovad evalveerimisele spetsiifilise konteksti. See evalveerimismudel eeldab, et on olemas mitmed alternatiivsed lähenemisviisid õpitulemustele ja õpitegevustele , mida evalveeritakse ning evalveerija peab kirjeldama kõiki neid erinevaid lähenemisnurki, et saada õppimisest ülevaadet ning seda hinnata.

Evalveerimise kaasaegses lähenemisviisis rõhutatakse subjektiivsust ja reaalsuste paljusust, mis on kõik võrdväärsed ja loovad evalveerimisele spetsiifilise konteksti.

See evalveerimismudel eeldab, et on olemas mitmed alternatiivsed lähenemisviisid õpitulemustele ja õpitegevustele , mida evalveeritakse ning evalveerija peab kirjeldama kõiki neid erinevaid lähenemisnurki, et saada õppimisest ülevaadet ning seda hinnata.

Enesehindamine: portfooliod Educause : ePortfoolio on autentsete erinevate tõendite (materjalide) kollektsioon , mis on koostatud suurema materjalide baasi põhjal, näitamaks , mida inimene või organisatsioon on aja jooksul õppinud Vabatarkvara: http: // elgg .net , http: // osportfolio .org Võimaldab iseõppimise teel saadud kogemuse “legitimeerida” – portfoolio kui õppimise lugu Lubab p rofessionaalse t arengu t planeeri da ja mõtestada Paulson & Paulson (1994) liigitavad: Positivistlik evalveerimine – valik tehakse olemasolevast vastavalt väljaspoolt seatud tingimustele, näitamaks end parimast küljest Konstruktivistlik evalveerimine – valikud tehakse õppijale enesele olulistest materjalidest

Educause : ePortfoolio on autentsete erinevate tõendite (materjalide) kollektsioon , mis on koostatud suurema materjalide baasi põhjal, näitamaks , mida inimene või organisatsioon on aja jooksul õppinud

Vabatarkvara: http: // elgg .net , http: // osportfolio .org

Võimaldab iseõppimise teel saadud kogemuse “legitimeerida” – portfoolio kui õppimise lugu

Lubab p rofessionaalse t arengu t planeeri da ja mõtestada

Paulson & Paulson (1994) liigitavad:

Positivistlik evalveerimine – valik tehakse olemasolevast vastavalt väljaspoolt seatud tingimustele, näitamaks end parimast küljest

Konstruktivistlik evalveerimine – valikud tehakse õppijale enesele olulistest materjalidest

Refleksiivne portfoolio Barrett (2004) toob välja kolm küsimust: 1. mida ma olen õppinud ja oma õppimise näitamiseks kogunud (minevik); 2. ja mis siis ? – mida nüüd sellega peale hakata, kuidas kogutud elemendid peegeldavad minu õppimist (olevik); 3. kuhu edasi ? – kuhu soovin areneda edasi (tulevik). Portfoolio abil enesehindamine http://go.hrw.com/resources/go_ss/teacher99/toolkit/TOOLKT20.pdf Portfooliode välisel (õpetajapoolsel) hindamisel kasutatakse hindamismaatrikseid http://www.uwstout.edu/soe/profdev/eportfoliorubric.html

Barrett (2004) toob välja kolm küsimust:

1. mida ma olen õppinud ja oma õppimise näitamiseks kogunud (minevik);

2. ja mis siis ? – mida nüüd sellega peale hakata, kuidas kogutud elemendid peegeldavad minu õppimist (olevik);

3. kuhu edasi ? – kuhu soovin areneda edasi (tulevik).

Portfoolio abil enesehindamine

http://go.hrw.com/resources/go_ss/teacher99/toolkit/TOOLKT20.pdf

Portfooliode välisel (õpetajapoolsel) hindamisel kasutatakse hindamismaatrikseid

http://www.uwstout.edu/soe/profdev/eportfoliorubric.html

Enesehindamine rühmatöös Milline oli sinu huvi projektis kaasa lüüa (sisemine ja väline motivatsioon)? Kui vastutustundlikult oled oma ülesandeid täitnud? Kuidas hindad oma osa projekti õnnestumisel? Kuidas hindad oma oskusi projektiga seotud erinevate rollide täitmisel? Millistes projektiga seotud tegevustes arenesid edasi? Millised projektiga seotud tegevused olid sulle liiga rasked? Milline on sinu kõige suurem saavutus projekti käigus, mille üle oled uhke? Milline on sinu rühma kõige suurem saavutus, mida hindad teistest enam?

Milline oli sinu huvi projektis kaasa lüüa (sisemine ja väline motivatsioon)?

Kui vastutustundlikult oled oma ülesandeid täitnud?

Kuidas hindad oma osa projekti õnnestumisel?

Kuidas hindad oma oskusi projektiga seotud erinevate rollide täitmisel?

Millistes projektiga seotud tegevustes arenesid edasi?

Millised projektiga seotud tegevused olid sulle liiga rasked?

Milline on sinu kõige suurem saavutus projekti käigus, mille üle oled uhke?

Milline on sinu rühma kõige suurem saavutus, mida hindad teistest enam?

Enesehindamine rühmatöös Hinda allolevaid väiteid järgmise skaala alusel: 4 - alati, 3 - sageli, 2 - mõnikord, 1 - mitte kunagi, 0 - ei oska öelda. Kas vajasid teiste abi oma mõtete esitamisel? …… Kas hoidsid enda teada ideid, tundmusi, mõtteid ja reaktsioone, mis Sul grupitöö käigus tekkisid? ……. Kas Sinust saadi aru? ……. Kas oled väsinud ja tüdinud? …… Kas püüdsid juhtimist enda kätte haarata? ……. Kas toetasid teisi nende mõtete avaldamisel? ……. Kas riskisid vastu vaielda või mõnd täiesti uut ideed esitada? ……. Kas oled rahul grupitöö tulemustega? ……. Kas Sinu panus tulemuse saavutamiseks oli märkimisväärne? …… Kas vastutad saadud tulemuste eest? ……. Kirjuta üks omadussõna, mis iseloomustaks atmosfääri rühmatöö valmimisel. …...

Hinda allolevaid väiteid järgmise skaala alusel: 4 - alati, 3 - sageli, 2 - mõnikord, 1 - mitte kunagi, 0 - ei oska öelda.

Kas vajasid teiste abi oma mõtete esitamisel? ……

Kas hoidsid enda teada ideid, tundmusi, mõtteid ja reaktsioone, mis Sul grupitöö käigus tekkisid? …….

Kas Sinust saadi aru? …….

Kas oled väsinud ja tüdinud? ……

Kas püüdsid juhtimist enda kätte haarata? …….

Kas toetasid teisi nende mõtete avaldamisel? …….

Kas riskisid vastu vaielda või mõnd täiesti uut ideed esitada? …….

Kas oled rahul grupitöö tulemustega? …….

Kas Sinu panus tulemuse saavutamiseks oli märkimisväärne? ……

Kas vastutad saadud tulemuste eest? …….

Kirjuta üks omadussõna, mis iseloomustaks atmosfääri rühmatöö valmimisel. …...

Rühmahindamine Hindamiskriteeriumid võib luua koostöös õpilastega. Hindamiskriteeriumid peavad olema selged enne tegevuse algust. Näiteks: Õpilaste vastutus tegevuse õnnestumise eest Vajalike strateegiate rakendamine Ühistegevus kaaslastega: avatus, kompromissivalmidus, koostöö

Hindamiskriteeriumid võib luua koostöös õpilastega.

Hindamiskriteeriumid peavad olema selged enne tegevuse algust. Näiteks:

Õpilaste vastutus tegevuse õnnestumise eest

Vajalike strateegiate rakendamine

Ühistegevus kaaslastega: avatus, kompromissivalmidus, koostöö

Mida võiks rühmas hinnata sellise tegevusmustri puhul?

Rühmahindamine Kaaslane 1, 2….

Otsusele suunatud evalveerimine:sooritab enamasti väline hindaja kuid ka enesehindamiseks sobilik Kas projekti/programmi/õpitegevuse kriteeriumid on vastavuses kasutajate õppimisprotsessiga (sobivad) ning väärtuslikud nende jaoks? On vajalik, et õppija püstitab endale eesmärgid ja saavutamise viisid ning seab hindamise kriteeriumid! Võimaldab õppijal jälgida oma tegevuste sooritamist, esitada küsimusi oma õpitegevuse edukuse kohta ja tegeleda ootamatute tulemustega ning õpitegevuse sooritamist parandada .

Kas projekti/programmi/õpitegevuse kriteeriumid on vastavuses kasutajate õppimisprotsessiga (sobivad) ning väärtuslikud nende jaoks?

On vajalik, et õppija püstitab endale eesmärgid ja saavutamise viisid ning seab hindamise kriteeriumid!

Võimaldab õppijal jälgida oma tegevuste sooritamist, esitada küsimusi oma õpitegevuse edukuse kohta ja tegeleda ootamatute tulemustega ning õpitegevuse sooritamist parandada .

Reaktsioon Mida õppija tundis meetodi rakendamise käigus Kas õppijatele meeldis ja nad nautisid õppimist? Kas õpitav oli neile relevantne? Kas õppija aega kasutati otstarbekalt? Kas õppijale meeldisid meetodi elemendid? Õppija võib alati enesejuhtivas tegevuses avastada,et eesmärgid või õpikeskkond vajavad korrigeerimist, kui eesmärgid täpsustuvad või vahendid ei sobi.

Reaktsioon

Mida õppija tundis meetodi rakendamise käigus

Kas õppijatele meeldis ja nad nautisid õppimist?

Kas õpitav oli neile relevantne?

Kas õppija aega kasutati otstarbekalt?

Kas õppijale meeldisid meetodi elemendid?

Kirjeldusepõhine, kriteeriumile orienteeritud (tegumid) evalveerimine Määratletakse teatud teadmiste ja oskuste kriteeriumid ning nende mõõtmise viisid. Kasutatav nt. indiviidide saavutuste hindamisel, artifaktide, programmide ja projektide evalveerimisel. Evalveerimise eesmärk on leida erinevused oodatud kriteeriumi ja saavutatud tulemuste vahel (nn. discrepancy analysis )

Määratletakse teatud teadmiste ja oskuste kriteeriumid ning nende mõõtmise viisid.

Kasutatav nt. indiviidide saavutuste hindamisel, artifaktide, programmide ja projektide evalveerimisel.

Evalveerimise eesmärk on leida erinevused oodatud kriteeriumi ja saavutatud tulemuste vahel (nn. discrepancy analysis )

Käitumine teadmiste ja pädevuste rakendamine Kas õppijad rakendavad teadmisi ja pädevusi, mida õpiti? Kas õppijate tegevuses on märgata muutusi Kas õppijad on teadlikud oma käitumise muutusest? Käitumise muutuse hindamine on pikaajaline ning hinnangud on kvalitatiivsed Küsimustik ei ole objektiivne: mida teeksin/mida teen

Käitumine

teadmiste ja pädevuste rakendamine

Kas õppijad rakendavad teadmisi ja pädevusi, mida õpiti?

Kas õppijate tegevuses on märgata muutusi

Kas õppijad on teadlikud oma käitumise muutusest?

Käitumise muutuse hindamine on pikaajaline ning hinnangud on kvalitatiivsed

Küsimustik ei ole objektiivne: mida teeksin/mida teen

Infootsimise oskused Küsimuste esitamine Suudab iseseisvalt pärast teemaga tutvumist tõstatada probleemi, milleks infot otsida Suudab juhendaja abiga formuleerida teema kohta küsimusi ja keskenduda probleemile Toetub küsimuste ja probleemide püstitamisel täiskasvanu abile Planeerimine Suudab iseseisvalt leida sobivaid kõrgekvaliteedilisi infoallikaid Valib infot selektiivselt, sisu on kõikuva kvaliteediga Liigub ühelt infoallikalt teisele, suutmata otsustada, millest võiks olla abi Info kogumine Suudab iseseisvalt infopäringuid esitada ja infot sorteerida saadud vastuste olulisuse alusel Kogub infot mõningal määral organiseeritult Ei suuda olulist infot leida

Küsimuste esitamine

Suudab iseseisvalt pärast teemaga tutvumist tõstatada probleemi, milleks infot otsida

Suudab juhendaja abiga formuleerida teema kohta küsimusi ja keskenduda probleemile

Toetub küsimuste ja probleemide püstitamisel täiskasvanu abile

Planeerimine

Suudab iseseisvalt leida sobivaid kõrgekvaliteedilisi infoallikaid

Valib infot selektiivselt, sisu on kõikuva kvaliteediga

Liigub ühelt infoallikalt teisele, suutmata otsustada, millest võiks olla abi

Info kogumine

Suudab iseseisvalt infopäringuid esitada ja infot sorteerida saadud vastuste olulisuse alusel

Kogub infot mõningal määral organiseeritult

Ei suuda olulist infot leida

Infootsimise oskused Info sorteerimine Struktureerib leitud info loogiliselt Struktureerib infot osaliselt Jätab saadud info algsesse formaati seda sorteerimata Sünteesimine Loob leitud info alusel originaalse lahenduse Reorganiseerib ja kombineerib teiste poolt pakutud strateegiaid Esitab teiste poolt leitud lahendusi Hindamine Kontrollib oma lahendeid et näha kas toetav info on piisav Otsib juurde puuduvat informatsiooni Ei mõtle lahenduse üle järele ega hinda infot Virtual training site of searches: http://www. vts . rdn .ac. uk/

Info sorteerimine

Struktureerib leitud info loogiliselt

Struktureerib infot osaliselt

Jätab saadud info algsesse formaati seda sorteerimata

Sünteesimine

Loob leitud info alusel originaalse lahenduse

Reorganiseerib ja kombineerib teiste poolt pakutud strateegiaid

Esitab teiste poolt leitud lahendusi

Hindamine

Kontrollib oma lahendeid et näha kas toetav info on piisav

Otsib juurde puuduvat informatsiooni

Ei mõtle lahenduse üle järele ega hinda infot

Ettekanded, tunnikontrollid, plakatid. Korrektne suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus. On arenenud õpilaste sotsiaalsed oskused (suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus, info hankimine ja selle analüüs). Tulemused Ettekannete, plakatite jms hindamine. Õpilased suhtlevad vabalt. Julgevad arvamust avaldada, oskavad end ka nii kirjalikult kui suuliselt väljendada. Sotsiaalsete oskuste arendamine. Otsene eesmärk Kontrolli meetodid Saavutamise indikaatorid Kirjeldus

Artifakti hindamine: Lühikirjandi kriteeriumid

Tegevuse tulemid: projektid Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis. Hindamist teostatakse selleks, et: kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte ; kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid; kontrollida , kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid; tagada dokumenteeritud materjal; hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue projektitsükli algus.

Projekti hindamine on kindlatele kriteeriumidele tuginev projekti tulemuste ja mõju analüüs püstitatud eesmärgi kontekstis.

Hindamist teostatakse selleks, et:

kogemuste põhjal õppida, mis õnnestus ja mis mitte ;

kaaluda, kas projekti kavandamiseks ja elluviimiseks on paremaid mooduseid;

kontrollida , kas täideti projekti üldised ja otsesed eesmärgid;

tagada dokumenteeritud materjal;

hinnata, millised probleemid on lahendamata ning missuguseid edasisi tegevusi oleks vaja. Sellest lähtub uue projektitsükli algus.

Projekti hindamise kriteeriumid Asjakohasus - projekti eesmärkide vastavus lahendatavale probleemile ja kasusaajate vajadustele ning sobivus projekti sotsiaalse, majandusliku, füüsilise ja poliitilise keskkonnaga. Ülesehitus - projekti loogilisus; eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite omavahelised seosed ning projekti kavandamise protsessi süsteemsus. Efektiivsus - võrreldakse kasutatud sisendeid ja ressursse saavutatud tulemustega. Samuti uuritakse tulemuste saavutamise kiirust ja juhtimise efektiivsust. Tulemuslikkus - projekti väljundite panuse olulisus otseste eesmärkide saavutamisel. Hinnatakse ka eelduste ja riskide realiseerumist ja mõju projekti tulemustele. Mõju - projekti mõju laiemale keskkonnale ning selle panus üldiste eesmärkide saavutamisele. Jätkusuutlikkus - projektist sündinud kasu kestvus, projekti sotsiaal-kultuuriline ja tehnoloogiline jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja institutsionaalse võimekuse kasv.

Asjakohasus - projekti eesmärkide vastavus lahendatavale probleemile ja kasusaajate vajadustele ning sobivus projekti sotsiaalse, majandusliku, füüsilise ja poliitilise keskkonnaga.

Ülesehitus - projekti loogilisus; eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite omavahelised seosed ning projekti kavandamise protsessi süsteemsus.

Efektiivsus - võrreldakse kasutatud sisendeid ja ressursse saavutatud tulemustega. Samuti uuritakse tulemuste saavutamise kiirust ja juhtimise efektiivsust.

Tulemuslikkus - projekti väljundite panuse olulisus otseste eesmärkide saavutamisel. Hinnatakse ka eelduste ja riskide realiseerumist ja mõju projekti tulemustele.

Mõju - projekti mõju laiemale keskkonnale ning selle panus üldiste eesmärkide saavutamisele.

Jätkusuutlikkus - projektist sündinud kasu kestvus, projekti sotsiaal-kultuuriline ja tehnoloogiline jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja institutsionaalse võimekuse kasv.

Mõõtmisele orienteeritud normipõhine evalveerimine Mõõtmisele orienteeritud hindamine, mis sisaldab indiviidide sõelumist tulemustestide alusel Mõõtmistulemuste alusel hindamine keskendub indiviidide erinevustele, mille alusel indiviide võrreldakse mingi normi alusel (ületas normi või mitte) ja tehakse otsuseid nende kohta (kõlblik/kõlbmatu)

Mõõtmisele orienteeritud hindamine, mis sisaldab indiviidide sõelumist tulemustestide alusel

Mõõtmistulemuste alusel hindamine keskendub indiviidide erinevustele, mille alusel indiviide võrreldakse mingi normi alusel (ületas normi või mitte) ja tehakse otsuseid nende kohta (kõlblik/kõlbmatu)

Õppimine Õppija teadmiste kasv enne ja pärast Kas õppijad õppisid seda, mida plaaniti? Kas õpetaja nägi õppimise käigus seda, mida oodati Milline on õppijate areng ja kas see on toimunud soovitud suunas? V õimaldab kvantitatiivselt hinnata, vähem rakendatav komplekssete pädevuste evalveerimisel Saab automatiseerida: eFormular http://www.eformular.com/avaleht_eformular.php3

Õppimine

Õppija teadmiste kasv enne ja pärast

Kas õppijad õppisid seda, mida plaaniti?

Kas õpetaja nägi õppimise käigus seda, mida oodati

Milline on õppijate areng ja kas see on toimunud soovitud suunas?

V õimaldab kvantitatiivselt hinnata, vähem rakendatav komplekssete pädevuste evalveerimisel

Saab automatiseerida: eFormular http://www.eformular.com/avaleht_eformular.php3

Hindamisskaalad A "suurepärane" omandatud 91–100%; B "väga hea“ omandatud 81–90%; C "hea" omandatud 71–80%; D "rahuldav“ omandatud 61–70%; E "kasin" omandatud 51–60%; F "puudulik" omandatud 0–50%. Normipiirid saab leida normaaljaotuskõvera abil, mis ennustab, palju peaks teatud hinnetega lapsi olema

A "suurepärane" omandatud 91–100%;

B "väga hea“ omandatud 81–90%;

C "hea" omandatud 71–80%;

D "rahuldav“ omandatud 61–70%;

E "kasin" omandatud 51–60%;

F "puudulik" omandatud 0–50%.