2. Milleks mõttetegevuse talgud e
mõttetalgud õppeprotsessis?
Anda mistahes vanuses õppijale võimalus sisukaks ja
panustavaks enesearenduseks
Õpetamise-õppimise integreerimine ja holistlikkus iga osalise
vaatepunktist
Loovuse, eriti teadmusloome ja süsteemimõtlemise ning
koostöövõimekuse arengu toetamine (forsseerimine)
2 E-S Sarv 2010
3. Põhiaspekte I
Mõttetalgute eesmärk - leida uusi lahendusi, muuta rühma ja
selle liikemte vaateviisi, väärtushoiakuid, paradigmat või
integreerida teatavat inimesterühma (nt klass).
Õppeotstarbelised mõttetalgud on suunatud (osalejate jaoks)
uue teadmuse loomisele ja omaksvõtmisele
Mõttetalgute ülesehituslik ja ajaline skeem (orgskeem)
tuleneb seatud-sõnastatud eesmärkidest.
Edasi ….
Vt nt Talgujad, e-kursus
3 E-S Sarv 2010
4. Põhiaspekte II
Mõttetalgud on kordaläinud, kui rühmaarutelu kokkuvõttes
on mõtted/ilmnevad teadmised, mida osalejatel varem ei
olnud ja teiste rühmade ettekanded tunduvad huvitavamad ja
olulisemad, kui oma rühma omad (viimane on juba enne
ettekandmist läbi arutatud) ning osalejad soovivad jätkata
koostööd või arutelu peale mõttetalgute lõppu.
Õppeotstarbelised mõttetalgud võivad olla nii teemakohase
õppeprotsessi üksikelemeniks (eriti minivormid) kui
moodustada teemakäsitluse põhitelje (olla põhimeetodiks).
4 E-S Sarv 2010
5. Mõttetalgumeetodi koht teiste
õppemeetodite seas
Mõttetalgud, ka väikevormid on konstruktivistliku õppe vorm.
Mõttetalgutes on integreeritud/ilmneb
aktiivõpe
osalusõpe
avastusõpe
kaudne õpe
süvaõpe (ulatub nt väärtushoiakuteni)
Mõttetalgumeetodites on läbivalt kasutusel iga rühmaliikme ja
rühmade kui tervikute
vaikiv ja väjendatud teadmus
teamusringlus (väljendamine, kombineerimine dialoogis,
kontseptualiseerimine-sõnastamine, omaks võtmine)
teadmusloome
5 E-S Sarv 2010
6. Meetodi tugevused-nõrkused
tugevused
aktiivne osalus, osalusefekti (sh vastutus) ilmnemine, sotsialiseerimine
teadmiste-võimete jm aktualiseerimine
transformeeriv ja multidimensiooniline
nõrkused, probleemid
tehnilised
osalejate arv
ruumi paindliku ümberkorraldamise võimalus
esitluste jaoks vajalike materjalide olemasolu
piisava aja olemasolu
mängujuhi, rühmajuhtide kogemus ja isikuomadused
6 E-S Sarv 2010
7. Vorme
Minitalgud – ühe-kahe õppetunni sisse mahutatavad
mõnekümne minuti pikkused sessioonid v sessioon, kus
rühmade teemad üksteist vastastikku täiendavad
Rotaatorid – teatava teema, probleemi lahkamine ja
lahenduste projekteerimine eri tasanditest lähtudes
Mõttetalgu-protsess – ja mastaapse(ma)te probleemidega
tegelevad ajaliselt-liikmeliselt reguleeritud ning
mitmetasandilise juhtimise-reflekteeimisega projektid. (nt
Eesti Koolifüüsika 1987-1989, Eesti-Jekaterinburgi
Keskkond-energeetika-inimene 2009-2010 jmt)
7 E-S Sarv 2010
8. Kas täiesti uus?
Paljudes rühmatöö vormides on mõttetalgu elemente ja
mõttetalgu põhitegevus toimub rühmatööna
Mõttetalgute kui pikema organiseeritud mõttetegevuse
vajadus – erineva tasandi-valdkonna probleemide-süsteemi-
lahenduste otsimine pika ajalise perspektiivi arvestamisega
Mõiste hägustumine ja mitmetähenduslikkus - areng ajas ja
ruumis
8 E-S Sarv 2010
9. Õpetaja roll?
Õpetaja kavandab õppeprotsessi ja sulandab mõttetalgud sellesse
nö loomuliku osana, vajadusel koos aruandluse ja hindamisega
rõhma v õppija tasandil p
Õpetaja on talgujuht, kelle roll on saavutada, et mäng käima
läheks, jälgida, et mäng "koos püsiks" ja aidata inimesi, kellel on
enesemääramisega probleeme.
Eesmärgistab (ja viib õppijad eesmärgi taasloomise või
aktualiseerimiseni)
Loob organisatsioonilise (ajalis-ruumilise-isikulise) kava ja jälgib selle
realiseerumist
Õpetaja on metodoloog - jälgib rühmade mõtte arengut, teeb
suunavad kommentaarid ja üldistuse
Õpetaja kasutab oma tähelepanekuid nii klassi-rühma kui iga
õpilase arengupildi täiustamiseks ja edasise arengu toetamise
kavandamiseks
9 E-S Sarv 2010
10. Kõige tähtsam
Iga osaleja on loominguline ja sotsiaalselt aktiivne
subjekt, mitte õpetaja-talgujuhi manipuleerimise objekt
kehtib põhimõte, et mida rohkem Sa annad, seda enam
Sa saad tagasi
täpne kinnipidamine kokkulepitud tingimustest
10 E-S Sarv 2010
