1. Lubavuspõhine õpidisain ja tegevusmustrid Kai Pata

2. Õpidisaini teooriate eesmärgid TEOORIA PEDAGOOGILINE DISAIN ÕPITEGEVUSES HINNATAKSE TULETATAKSE RAKENDATAKSE Teooria täpsustamisele suunatud TEOORIAGA PEDAGOOGILINE DISAIN ÕPITEGEVUSI KOHANDATAKSE MUUDETAKSE HINNATAKSE Õpitegevuse parandamisele suunatud

3. Mis eristab õpidisaini mudeleid? Biheivioristlikul ja infotöötlusmudelil tuginevad õpidisaini mudelid koosnevad selgelt defineeritud lineaarselt järgnevatest komponentidest . - Sotsiaal-konstruktivistlikku õppimisparadigmat järgides on õpidisaini mudelid hägusad ja arenevad süsteemid. TEADMISED OMANDATAKSE TEADMISED LUUAKSE ISE

4. Mis eristab õpidisaini mudeleid? Õppimise eesmärgid määratleb õpetaja. Õpetaja tükeldab õpitegevuse ja määratleb iga õppimise etapi eesmärgid ja mõõdetavad saavutamise viisid. Need on aluseks õpitegevuse hindamisele. Õppimise eesmärgid seab õppija. Õppija kohandab õpitegevuse eesmärgipäraselt, õpetaja pakub teadmiste konstrueerimist soodustava keskkonna. Õppijad on kaasatud hindamisse.

5. ADDIE mudel

6. Dick’i ja Carey mudel

7. Kemp’i mudel

8. R 2 D 2 m u del (Willis, 1995) Disainiprotsess on spiraalne ( recursion ) Disainer peab hoolikalt otsima ja arvesse võtma erinevatest allikatest tulevat infot ( reflection ) Disainiprotsess pole lineaarne ja saab alguse ning liigub edasi vastavalt olulistele, fookuses olevatele õpidisaini aspektidele ( non-linearity disain ) Kasutajad tuleb kaasata disainiprotsessi ( participatory design )

9. Jonasseni CCC mudel Kaasaegset õpikeskkonda kujundades tuleb pidada silmas, et see pakuks õpilastele : tuge isikliku teadmuse “ehitamiseks ” ( Construction ), elulähedast ja tähendusrikast konteksti ( Context ) suhtlemis- ja koostöövõimalusi kaasõppijatega ( Collaboration)

10. Kon s truktivistliku õpikeskkonna karakteristikud, Jonassen (1994) Pakub reaalsuse mõistmiseks perspektiivide paljusust Mitmetüübilised representatsioonid peegeldavad maailma keerukust Rõhutatakse teadmise loomist , mitte selle taasesitamist Esitatakse autentseid ülesandeid tähendust omavas kontekstis, mitte abstraktseid kontekstiväliseid juhiseid Tegelikkusele sarnanav juhtumipõhine õppimine , mitte eelnevalt determineeritud õpijadade läbimine Kogemuse väljendamise, reflektsiooni toetamine Konteksti ja ainesisu seotud konstrueerimine Üheskoos teadmiste konstrueerimine ja ühisele seisukohale jõudmine, mitte tunnustuse nimel võistlemine Jonassen, D. (1994). Thinking technology. Educational Technology, 34(4), 34-37

11. Jagamine ja hinnangu andmine õpetaja ja kaaslastega Enesekontroll Uuri ja konstrueeri Mõõtmised ja uuringud Lingid ja otsingud Modelleerimine, disainimine Arutelu ja ühesloome Elluviimine, teostamine Kontekstualiseerimine Tutvusta probleemi Õpilased tõstatavad alaprobleemid Aktiveeri eelteadmised Ava kontekst Rakenda aktiivselt Leia endale oluline Rakendamine praktikas, Relevantsus enesele Interaktsioon reflektsioon Koos või ise konstrueerimine Autentne kontekst Esitusviiside ja perspektiivide paljusus Aine kontekst Erinevad kontekstid jututoad mõistekaardid foorumid mudelid jagatud loomekeskkonnad disainikeskkonnad sotsiaalsed järjehoidjad wikid meedia sotsiaalsed repositooriumid agregaatorid VoIP ajaveebid lokaliseeritud artifaktid Järelda ja üldista Näide konstruktivistlikust õpidisainist VÕIMALIKUD WEB 2.0 VAHENDID ÕPITEGEVUSTEKS

12. Lubavused ja kohasused Keskkonnal on stabiilsed lubavused (affordances), mis võimaldavad mingil olendil, kellel on teatud kohasused (effectivities) selles keskkonnas efektiivselt tegutseda (Gibson, 1977). Kurg rebasel külas

13. Kas lubavused on alati objektiivsed? Lubavused on omadused, mida isikud mingis tegevuses teatud objektidele või vahenditele keskkonnas omistavad – nad pole otseselt ei keskkonna ega ka isiku omad.

14. Lubavused haridustehnoloogias Haridustehnoloogias on lubavuste (affordances) terminit hakatud kasutama kirjeldamaks keskkonna omadusi, mis võimaldavad teatud õpitegevuste läbiviimist (Greeno, 1994). Keskkonna õppimist võimaldavaid omadusi ei saa eristada ilma õppijata, kes nende omadustega interakteerub . Gandalf külastab Kääbikuurgu

15. Pedagoogilised lubavused TEGEVUS (MIKS TEHA?) TEOD KUIDAS TEHA? TULEMUS (TEADMUSE ERI LIIGID) SÜNDMUSED (MILLENI JÕUTAKSE?) PEDAGOOGILISED LUBAVUSED AVALDUVAD LÄBI ISIKUTE TEGEVUSE ISIKUD ROLLID REEGLID EESMÄRGID ÕPIOBJEKTID MEEDIUM FUNKTSIONAALSUSED, OMADUSED TÄHENDUSED OPERATSIOONID MILLE KAUDU SOORITATI? SEMANTIKA MIS ON TÄHENDUS? TAJUTAVUS KUIDAS, KUI KAUA? OPERATSIOONIDE PIIRANGUD Tegevuses avaldub terve hulk pedagoogilisi lubavusi

16. Kirschneri jt. (2004) lubavuse põhine õpidisain

17. Õpikeskkonna lubavused õppijale ja õpetajale Õppematerjalide looja näeb sageli teisi omadusi kui õppija. Kuidas kohanduda, et õpikeskkonna omadusi maksimaalselt rakendada?

18. Lubavusepõhine õpidisain web 2.0s Pata, Väljataga, Laanpere, Fiedler 2007

19. Küsimused, mis vajavad lahendamist Õpitegevuse monitooring Milliseid lubavusi õppija tajub? Milliseid lubavusi õppija rakendab? Kuidas saab õppija jälgida, milliseid lubavusi ta märkab ja milliseid otsustab rakendada? Kuidas saab õppija jälgida milliseid lubavusi märkavad ja kasutavad kaaslased? Kuidas saab õppijate poolt kasutatud lubavusi jälgida õpetaja? Kas õppija poolt tajutud lubavused erinevad õpetaja poolt tajutud lubavustest? Kuidas täiendavatest lubavustest teavitada? Kuidas erinevad õppijad jõuavad lubavuste osas üksmeelele, et koos töötada? Kas seda on vaja toetada?

20. Küsimused, mis vajavad lahendamist Õpitegevuse läbiviimine hajutatud õpikeskkonnas Õpitegevuse monitooring Milliseid lubavusi õppija tajub? Milliseid lubavusi õppija rakendab? Kas lubavuse rakendamine antud tegevuses on õppimiseks efektiivne Tagasiside lubavuste efektiivsest rakendamisest tegevustes Kuidas saab õppija hinnata enda või kaaslaste poolt õpikeskkonnas rakendatud lubavuste efektiivsust? Kuidas ja kui sageli saab tagasisidet? Enesejuhtivas õppimises on vaja püstitada eesmärgid ise ja jälgida, kas antud lubavusi rakendades jõutakse efektiivselt tulemuseni. Loovas ühesõppes püstitatakse eesmärgid rühmas ühiselt ja ka rühmas kasutatavaid lubavusi hinnatakse sellest aspektist, mil määral saavutati ühine eesmärk.

21. Küsimused, mis vajavad lahendamist Selleks, et leida, millised on mingi Web 2.0 keskkonna pedagoogilised lubavused on vaja, et seda keskkonda rakendaks erinevates õpitegevustes paljud õppijad. Keskkonna lubavusi tuleb kirjeldada eraldi iga tegevuse jaoks, see võimaldab õppijal vabalt valida, millist töövahendit ta hakkab õppimiseks kasutama. Näiteks ühesloomeks võib sobida nii ühine ajaveeb, wiki, google.docs, Writely, email, foorum jne., kuid igaüks neist toetab seda tüüpi õppimist vaid teataval määral. Kas lubavuse rakendamine antud tegevuses on õppimiseks efektiivne Pedagoogiliste lubavuste lahutamine konkreetsetest õpikeskkonnast Õpikeskkonna spetsiifiliste pedagoogiliste lubavuste määratlemine tegevuste alusel

22. Küsimused, mis vajavad lahendamist Õpidisaini looja peab õpidisaini õpitegevustesse sisse kirjutama, milliseid pedagoogilisi lubavusi need eeldavad. Selleks tuleb lubavused lahutada konkreetsetest õpikeskkondadest ja üldistada. (Näiteks jaga_kaaslastega_õppematerjali saab teha nii del.icio.us, Slideshare, ajaveebi, wiki jne. vahendusel) Õppija saab valida ise Web 2.0 vahendid vastava õpidisaini läbiviimiseks lubavuste alusel, mida on vaja. Pedagoogiliste lubavuste lahutamine konkreetsetest õpikeskkonnast Õpikeskkonna spetsiifiliste pedagoogiliste lubavuste määratlemine tegevuste alusel Lubavuste põhise õpidisaini loomine Pedagoogiliste lubavuste õpitegevusega seostamine Õpitegevuse lubavuste põhjal sobivate lubavustega õpikeskkondade valimine Hajutatud õpikeskkonna loomine Web 2.0 õppijad vajavad toetust eelkõige õpitegevusteks sobivate vahendite valimisel.

23. Õpikeskkonna kirjelduse näide Õpiobjektide agregaator nt. SpashCast Tegevus: Kodutööde agregeeritud ülekanne Õpiobjektid veebis Sotsiaalne järjehoidja Audio sotsiaalses repositoo-riumis Video sotsiaalses repositoo-riumis nt. YouTube Failid õpetaja arvutis Õpilase lokaalne või veebipõhine uudiste agregaator

24. Tegevusmustri narratiivne kirjeldus Kirjelduses kasutatakse tegevusteooria elemente: tegevused, teod ja lubavused , mis operatsioonide sooritamisel on vajalikud. Narratiivse kirjelduse elemendid: Tegevuse eesmärgid Tegevuse kontekst Tegevuses kasutatavad artifaktid (õpiobjektid) Tegevuse stsenaariumi etapid Tegevuses osalejate rollid Tegevusega seotud lubavused

25. Õpikeskkondade pedagoogilised lubavused mingiks konkreetseks tegevuseks Tegevussüsteemi pedagoogilised lubavused Tegijad Tegevused Õpiobjektid Sündmused Tegevus1 Tegevus2 Lõpp Tuutor Õppijad Tegevussüsteemi pedagoogilised lubavused Tegevused Õpiobjektid TEGEVUSMUSTRI DIAGRAMM

26. Disainimine tegevusuuringu abil Kas lubavuse rakendamine antud tegevuses on õppimiseks efektiivne Pedagoogiliste lubavuste lahutamine konkreetsetest õpikeskkonnast Õpikeskkonna spetsiifiliste pedagoogiliste lubavuste määratlemine tegevuste alusel Lubavuste põhise õpidisaini loomine Pedagoogiliste lubavuste õpitegevusega seostamine Õpitegevuse lubavuste põhjal sobivate lubavustega õpikeskkondade valimine TEGEVUSMUSTER ÕPIKESKKONNA KIRJELDUS Meie loome toetava mooduli Web 2.0 õppimiseks Teie hindate teatud õpikeskkonna lubavusi õpitegevustes ja lahutate õpitegevuste lubavused keskkonnast. Lubavuste kogum Lubavuste kogum

27. Tegevusuuringu (action research) õpidisain Probleemi esialgne defineerimine tegijate poolt Tegevusest andmete kogumine Andmete analüüs ja hinnang probleemist lähtuvalt Tegevuste plaani asjakohastamine Tegevuste plaani realiseerimine Tegevuse õnnestumise jälgimine ja kokkuvõtete tegemine Tagasiside tegevusele Püsiv rakendamine Probleemi ümbersõnastamine või või kas kas

28. Kodutöö 1. Kodutöö 1. Enesejuhitud õppimiseks hajutatud õpimaastiku koostamine ja selles toimuva ühe enesejuhitud õppimise tegevusmustri läbiproovimine ja kirjeldamine etteantud reeglite alusel. Enesejuhitud õpitegevuse planeerimine (mina kui iseseisev õppija, kelle on mingi eesmärk) Keskkonna loomine Web 2.0 vahenditest Keskkonna kirjeldus (vaba disain ja joonis) Tegevuse läbiproovimine Tegevusmustri diagramm (vt. eelnev näide) Tegevusmustri narratiivne kirjeldus lubavuste alusel Töö valmimise tähtaeg 2. kontaktpäevaks. Kodutöö või selle asukoha viited blogosfääris esitatakse blogis või wikis. Üliõpilasel tuleb tutvustada oma esitlust kontaktpäeval 3 minuti jooksul (30 % hindest).

29. Kodutöö 2. Kodutöö 1. Loovaks ühesõppeks koos rühmakaaslastega hajutatud õpimaastiku koostamine ja selles toimuva ühe loova ühesõppe tegevusmustri läbiproovimine ja kirjeldamine etteantud reeglite alusel. Loova ühesõppe planeerimine (minu rühma eesmärk luua mingit teadmust) Keskkonna loomine Web 2.0 vahenditest Keskkonna kirjeldus (vaba disain ja joonis) Tegevuse läbiproovimine rühmas Tegevusmustri diagramm (vt. eelnev näide) Tegevusmustri narratiivne kirjeldus lubavuste alusel Töö valmimise tähtaeg 3. kontaktpäevaks. Rühma kodutöö või selle asukoha viited blogosfääris esitatakse vähemalt ühe rühmaliikme blogis või wikis, kusjuures viidatakse, kes osalesid töös. Rühmal tuleb tutvustada oma esitlust kontaktpäeval 10 minuti jooksul (30 % hindest).

30. Kodutöö 3 Evalvatsiooni printsiipide rakendamine empiirilises lühiessees, mille abil hinnatakse enda poolt loodud enesejuhitud õppimise ja rühma loova ühesõppe tegevusmustri rakendumist. 1. Evalvatsioon lubavuste alusel milliseid pedagoogilisi lubavusi enda loodud/ühises õpikeskkonnas märkasid (ülesandega seotud, õpikeskkonnaga seotud, õppijate tegevusega seotud)? milliseid teatud tarkvara pedagoogilisi lubavusi sina/kaasõppijad sinu rühmas tegevuste käigus rakendasid (ootame sinu seisukohta), ehk kuidas märgatud pedagoogilised lubavused rakendusid üksi ja rühmas? kas need lubavused, millel tegevus tugines üksi/rühmas olid efektiivsed õppimise seisukohast (ootame sinu seisukohta)? Töö valmimine kursuse lõpuks. Kodutöö esitatakse individuaalselt blogis või wikis.