3. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis
juhivad kogu organismi tegevust.
Kesknärvisüsteem
peaaju
1,3-1,4 kg
100 miljonit
neuronit ja
gliiarakku
seljaaju
u 40 cm ja 35 g;
4. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis
paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju.
Piirdenärvisüsteem
Autonoomne
Sensoorne
Sisekeskkonna
Retseptoritest
näärmetesse viivad närvid kulgevad
(tahtele allumatud)
tundenärvid
(tahtele alluv)
Sümpaatiline Parasümpaatiline
Aktiivne
füüsilise
pingutuse ja
stressi korral
Aktiivne
puhkeolekus
Motoorne
KNS-st
skeletilihastesse
viivad motoorsed
närvid
(tahtele alluv)
5. Neuron
KNS-i närvirakukehad
asuvad pea- või seljaajus
ja moodustavad aju
hallaine.
PNS-i närvirakukehad
asuvad närvisõlmedes ja
närvipõimikutes.
Neuriidid moodustavad
aju valgeaine ja PNS-i
närvid.
Närvirakukeha
ja tuum
dendriit
Neuriit ehk
akson
müeliinkest
presünaps
Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt
lihastesse. http://people.eku.edu/ritchisong/301notes2.htm
9. Signaali ülekanne närvirakkudes
Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne
laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse
ioonilisest koostisest – tekib pinge - puhkepotentsiaal.
Ioonid liiguvad läbi ioonikanalite
või ioonipumpade.
Puhkeolekus on enamus kanaleid suletud, tugevama
ärrituse korral avaneb rohkem kanaleid.
Aktsioonipotentsiaal – kui on piisavalt tugev ärritus, siis
sisenevad naatriumiioonid – närviimpulss.
http://www.youtube.com/watch?v=YP_P6bYvEjE
10. Sünaps
Neuronite vaheline ühendus, mis
võimaldab erutuse üleminekut
ühelt neuronilt teisele. Sünapsid
võivad olla elektrilised või
keemilised.
Mõnel neuronil võib olla üle
10000 sünapsi st, et samapalju on
vastuvõtvaid rakke tema ümber.
sünaps
Igas sünapsis saab erutus liikuda
vaid ühes suunas.
Sünapsi mudel:
http://bio.edu.ee/models/models/model_noframes.php?code=synaps&name=S%C3%BCnaps&lang=et
11. Transmitter ehk virgatsaine
Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad
transmitterit.
Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus
tekib kas erutus või pidurdus.
http://www.youtube.com/watch?v=LT3VKAr4roo
http://www.youtube.com/watch?v=haNoq8UbSyc
16. Refleksid
tingimatud
Kaasasündinud nagu neelamis- ja
imemisrefleks
(pupillide ahenemine)
tingitud
Omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid
http://www.youtube.com/watch?v=ewr9cXmIyjI
19. Suuraju koores paiknevad keskused:
Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks.
liigutuskeskus
mõtlemiskeskus
naha- ja
lihastundlikkuse
keskus
kõnelemiskeskus
maitsmiskeskus
nägemiskeskus
haistmiskeskus
kuulmiskeskus
20. Mäluvormid
Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada,
säilitada ja taasesitada informatsiooni.
lühimälu
sensoorne
primaarne
sensoorse mälu
hetkemälu; info
ümbersõnastamine;
meeleelunditest
sõnad ja sümbolid
püsimälu
sekundaarne
tertsiaalne
primaarsest mälust
kordamise ja
info mis üldjuhul
harjutamise teel
ei unune nt nimi
Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva
või järgneva info segavast mõjust.
21. Mäluhäired
Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei
tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud
vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm)
Mäluhäireid võivad tekitada:
peatrauma,
vereringe häired,
mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid,
• intoksikatsioon,
• hormoonid.
22. Mäluhäired
Täielik mälukaotus (amneesia)
Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia)
See võib tekkida palaviku ajal.
Vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia)
See võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut
mäletatakse sälguliselt.
• Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse
mällu!
23. Mälu aitab säilitada:
vaimne ja füüsiline aktiivsus;
hea kopsu funktsioneerimine;
Soovitused:
piisavalt magada;
piirata alkoholi kasutamis;
ravida kroonilist stressi;
• ravida kõrgenenud vererõhku;
veenduda, kas pidevalt kasutatavad ravimid ei põhjusta
mälu häireid.
