5. Kihistumine Mitmesugused olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse ehk ühiskond on sotsiaalselt kihistunud. Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või inimrühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise. Liikumine võib olla vertikaalne või horisontaalne.
6. Klassid ja staatused Varasemate ühiskondade puhul lähtuti klassidesse jaotamisest majandusliku positsiooni alusel, nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist, mille puhul pole määravaks materiaalne olukord, vaid arvestatakse ka elustiili tunnuseid.
7. Klassid ja staatused Sotsiaalse klassi üheks tüüpilisemaks näiteks on keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatud kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Tänapäeval on oluline seos: väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse.
8. Klassid ja staatused Tänapäeval klassipiirid hägustuvad, kasvanud on sotsiaalne mobiilsus. Kasvanud ka põlvkondade vaheline mobiilsus. Endiselt püsib see, et ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised.
9. Klassid ja staatused Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ühiskonna ülemistesse kihtidesse, st nad omavad seda, mida peetakse antud ühiskonnas väärtuslikuks. Eliit ehk kõrgklass, kõrge staatusega inimrühm, kellel on juurdepääs võimule, kes on üldiselt mõjukad.
11. Klassid ja staatused Mass ehk tavainimesed, tavakodanikud, nt keskklass. Alamklass: inimestel madal staatus, teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, haridustase ja kultuursus on neil madalad. Valgekraed/sinikraed
12. Sotsiaalsed rollid Staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Omistatud staatus- muutumatu tunnus, nt sugu, rass jne. Omandatud staatus- saavutatud, teenete ja valikute tulem. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall ehk roll.
13. Inimgruppide eristumise alused Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised
15. Sotsiaalne tõrjutus Inimene ei võta osa ühiskonna hüvedest, kultuurielust, ühiskonna valitsemisest, Seda võivad põhjustada puue, töötus, elukoht, jms
