Närvisüsteem Eve Tammaru MPA 2010
Inimese närvisüsteem Kehanärvisüsteem Siseelundite  närvisüsteem
Inimese kehanärvisüsteem (somaatiline, animaalne) <ul><li>Reguleerib skeletilihaste tegevust </li></ul><ul><li>ning koordi...
Siseelundite NS (vegetatiivne, autonoomne) http://www.jyritk.ee/public/files/Picture1.png Toimib suurt aktiivsust  nõudvat...
<ul><li>Aksonis (neuriit)  genereeritakse närviimpulss, tema   pikkusest, diameetrist ja hargnemisest sõltub info leviku k...
Virgatsaine – kannab informatsiooni <ul><li>On keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja mu...
Sünaps <ul><li>Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut  ühelt neuronilt teisele.  </li></ul><ul>...
Närvirakud ja nende ühendused
Närvirakkude ühendused http://www.hot.ee/imetabane/kool/neuron.jpg Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised  signaalid...
Refleksid (vastureaktsioonid) Kaasasündinud (tingimatud refleksid) Omandatud (tingitud refleksid)
Refleksikaar  <ul><li>Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset  </li></ul><u...
Erutus ja pidurdus närvisüsteemis <ul><li>Erutus- närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni </li></ul><ul><li>Pidurd...
Inimese aju Aju -1300-1400g
Võrdlus http://www.hot.ee/imetabane/kool/Brains.jpg
Aju ehitus ja ülesanded lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/Image52.gif   Ajukoor – juhtimiskeskus, 7 kihti,  14-15 miljardi...
Seljaaju <ul><li>Vastutab reflekside eest ja ühendab kehas toimuvat peaga </li></ul>19588.jpg   lyli.gif
Ajupoolkerade erinevused <ul><li>Vasak </li></ul><ul><li>Analüütiline </li></ul><ul><li>(kronoloogiliselt järjestav) infot...
Homunkulus  (homunculus) – VÄIKE INIMENE Ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ...
EEG (elektroentsefalograafia) Hans Bergern- 1929 http://ese.wustl.edu/~nehorai/research/eegmeg/EMEG-Overview_files/eeg2.jp...
CAT (kompuutertomograafia) 1960 Võimaldab aju uurida  Kolmemõõtmeliselt kiht kihi  haaval (trombid, kasvajad)
PET (positronemissioonitomograafia) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/87/PET_scan_Parkinson%27s_Disease.jpg ...
Kasutatud materjalid <ul><li>Närvisüsteemi elementide arvutusvõime neurofüsioloogilised alused ,  Andres Soosaar, TÜ füsio...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ns

1,784 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,784
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
4
Actions
Shares
0
Downloads
7
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Ns

  1. 1. Närvisüsteem Eve Tammaru MPA 2010
  2. 2. Inimese närvisüsteem Kehanärvisüsteem Siseelundite närvisüsteem
  3. 3. Inimese kehanärvisüsteem (somaatiline, animaalne) <ul><li>Reguleerib skeletilihaste tegevust </li></ul><ul><li>ning koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi. </li></ul><ul><li>On teadlik ja tahtlik närvisüsteem. </li></ul>http://cns.sahlgrenska.gu.se/goude/nsd/encycloImg/575.jpg kesknärvisüsteem piirdenärvisüsteem
  4. 4. Siseelundite NS (vegetatiivne, autonoomne) http://www.jyritk.ee/public/files/Picture1.png Toimib suurt aktiivsust nõudvates tingimustes. Reguleerib siseelundite talitust ja kudede ainevahetust Soodustab siseelundite puhkust ja talitusvõime taastumist
  5. 5. <ul><li>Aksonis (neuriit) genereeritakse närviimpulss, tema pikkusest, diameetrist ja hargnemisest sõltub info leviku kiirus ja ulatus </li></ul><ul><li>dendriidid on teistelt närvirakkudelt tuleva info vastuvõtu tsooniks </li></ul><ul><li>dendrodendriitilised sünapsid </li></ul>http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/silverthorn2/medialib/Image_Bank/CH08/FG8_02.jpg
  6. 6. Virgatsaine – kannab informatsiooni <ul><li>On keemiline ühend, mis vabaneb tegevuspotentsiaali mõjul närvilõpmetest ja muudavad teiste rakkude talitlust, seondudes retseptoritega </li></ul>
  7. 7. Sünaps <ul><li>Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. </li></ul><ul><li>Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid rakke tema ümber. </li></ul><ul><li>Igas sünapsis saab impulss liikuda vaid ühes suunas. </li></ul>http://www.biovita.fi/synapsi_reseptorit_small.jpg
  8. 8. Närvirakud ja nende ühendused
  9. 9. Närvirakkude ühendused http://www.hot.ee/imetabane/kool/neuron.jpg Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid – närviimpulsid (kuni 100 m/sek).
  10. 10. Refleksid (vastureaktsioonid) Kaasasündinud (tingimatud refleksid) Omandatud (tingitud refleksid)
  11. 11. Refleksikaar <ul><li>Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset </li></ul><ul><li>närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi </li></ul><ul><li>kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad </li></ul><ul><li>erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises </li></ul>http://mudelid.5dvision.ee/refleks/refleks.gif
  12. 12. Erutus ja pidurdus närvisüsteemis <ul><li>Erutus- närviraku tööseisund, mis vallandab reaktsiooni </li></ul><ul><li>Pidurdus – puhkeseisund, mis vastava reaktsiooni peatab </li></ul><ul><li>Vastastikku tihedalt seotud ja võivad </li></ul><ul><li>üksteiseks üle minna. </li></ul>
  13. 13. Inimese aju Aju -1300-1400g
  14. 14. Võrdlus http://www.hot.ee/imetabane/kool/Brains.jpg
  15. 15. Aju ehitus ja ülesanded lepo.it.da.ut.ee/~pedaste/tubakas/Image52.gif Ajukoor – juhtimiskeskus, 7 kihti, 14-15 miljardit närvirakku 4 sagarat- otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar 3 liiki väljad – motoorsed, sensoorsed ja assotsiatiivsed väljad
  16. 16. Seljaaju <ul><li>Vastutab reflekside eest ja ühendab kehas toimuvat peaga </li></ul>19588.jpg lyli.gif
  17. 17. Ajupoolkerade erinevused <ul><li>Vasak </li></ul><ul><li>Analüütiline </li></ul><ul><li>(kronoloogiliselt järjestav) infotöötlus </li></ul><ul><li>Teadus </li></ul><ul><li>Matemaatika </li></ul><ul><li>Kirjutamine </li></ul><ul><li>Kõnelemine </li></ul><ul><li>Loogika </li></ul><ul><li>Paremakäelisus </li></ul><ul><li>Parem </li></ul><ul><li>Sünteetiline (infot </li></ul><ul><li>terviklikult käsitlev) </li></ul><ul><li>infotöötlus </li></ul><ul><li>3-mõõtmelised kujundid </li></ul><ul><li>Kujunditega opereerimine </li></ul><ul><li>Ruumis orienteerumine </li></ul><ul><li>Muusika </li></ul><ul><li>Kunstimeel </li></ul><ul><li>Emotsioonid </li></ul><ul><li>Vasakukäelisus </li></ul>
  18. 18. Homunkulus (homunculus) – VÄIKE INIMENE Ebanormaalsed proportsioonid piltlikustavad eri kehaosade ja elundite esindatust ajukoores www.ergotherapie-zentrum.de/bilder/homunculus.gif
  19. 19. EEG (elektroentsefalograafia) Hans Bergern- 1929 http://ese.wustl.edu/~nehorai/research/eegmeg/EMEG-Overview_files/eeg2.jpg http://www.bagdasar-arseni.ro/eeg6.jpg Uuritakse peaaju bioelektrilist aktiivsust. (langetõbi, ajukasvajad, teadvusehäired)
  20. 20. CAT (kompuutertomograafia) 1960 Võimaldab aju uurida Kolmemõõtmeliselt kiht kihi haaval (trombid, kasvajad)
  21. 21. PET (positronemissioonitomograafia) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/87/PET_scan_Parkinson%27s_Disease.jpg Radioaktiivne glükoos + CAT
  22. 22. Kasutatud materjalid <ul><li>Närvisüsteemi elementide arvutusvõime neurofüsioloogilised alused , Andres Soosaar, TÜ füsioloogia instituut </li></ul><ul><li>Psühholoogia; J.Uljas,T.Rumberg; Koolibri </li></ul><ul><li>Psühholoogia gümnaasiumile;autorite kollektiiv;TÜ Kirjastus </li></ul><ul><li>mudelid.5dvision.ee/refleks/refleks.gif </li></ul><ul><li>www.ergotherapie-zentrum.de/bilder/homunculus.gif </li></ul>

×