Geenitehnoloogia

9,021 views

Published on

õppematerjal gümnaasiumile

Published in: Technology
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
9,021
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
68
Actions
Shares
0
Downloads
136
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Geenitehnoloogia

  1. 1. ' --. z-`: _, . _ ' w "`~â-x? ?= : š -I. ' *r ä «I › "I ›'3
  2. 2. i86HHEhn0|000|a Haiguste Kloonlmune | SIKUIe ransgeenseo Jeeniteraania tuvastamine oroanismid Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi.
  3. 3. ". *Š"7] r= ~~~~~ - ~ ~ x. ._J *v . L."ƒ. £„ . f . 4 Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste - nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: vii'- somaatiline, -íl. í> sugurakke mõjustav.
  4. 4. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse " mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. 'll
  5. 5. 7/ í/ í í: ) Haige patsient Tüvirakkude siirdamine haigesse V - 4 x patsiendi“ k°°55° f j t' eemaldatud terved rakud š Rakkude ( . 'ž"siirdamine E munarakku Embrüonaalsete . ___ tüvirakkude / Raku kasvatamine K * mõjutamine elektriga "íí 7 päeva vanune O E j í"_" embrüo
  6. 6. n! rx '*1"'f -'/ j/ "'7". ' / V`W'*I~ `T"` k. ) Jų, .J . .f . .. J . z L ini, ųJ» k. ) lt i . Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal )_»ŠG-G§í1:31`llOCS2 - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku : ugursížçkia 2321223. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta.
  7. 7. 'w : pj/ " t* 'e l. ƒl. ,„ß . , w L*J í l“ Üks võimalus on kasutada t : t - viiruse geenid asendatakse inimese normaalsete geenidega ja kuna viirus on suuteline sisenema paljudesse inimese rakkudesse, siis koos viirusega läheks rakku kohale ka soovitud geen. I Ä Teine viis geene paigale toimetada on t: 21)“ ' ide kasutamine (plasmiid = bakterirakkude DNA molekul).
  8. 8. t. Q 9% muudetud rakk z' - _ . „ '- ` -v E. cali peremeesrakk
  9. 9. r č“ KLOON lMlN E Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks. Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. OONlMINE http `›`. lllCcllitltlltilllllitíltl1`. ltll lttlll. `1ltll`. l.l. l tip;
  10. 10. KLOONIMISE AJALUGU > Konna kloonimine 1952. aastal (Thomas J. King ç and Robert W. Briggs). l j' ' >1984. aastal üritasid McGrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid ebaõnnestusid. T i >* 1996. aastal klooniti lammas Dolly (elas 6 aastaseks - suri kopsuhaigusesse) > Sellele eelnes ligi 300 ebaõnnestunud eksperimenti. > Ka teiste kloonitud imetajate puhul (siga, kass, lehm jne. ) on edukus olnud vaid mõned protsendid.
  11. 11. "W i l m j . _J. L.LJvi. .J lk! f' _`). T? ? Looted surevad kas enne või pärast emasorganismi istutamist, sünnitusel või sünnituse järgselt. T? ? Kui loom sünnib, kannatavad need sageli erinevate tervisehädade käes. / x f' - `.4`ÄJÄ
  12. 12. INIMESE Munaraku KLOONIMINE tuuma 1 Š_ eemaldamine Munaraku doonor Elektriga mõjutamine Munarakk ° „ keharaku tuumaga _ i- í embrüo Kloomtava keharakk Munarakk 7 x. viiakse Sünnib kloonitud laps doonoremasse
  13. 13. 'Z 'í / Z '-. _ - U. , § O; l TRANSGEENSED ORGANISMID Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) on tänapäeva biotehnoloogia abil selliselt muundatud geeni(de)ga organism, mida loodus ise teha ei saa. gi 3.4 s o .4 sojaoad mais
  14. 14. Kalschlmuis Madal»- clljaduhnd ma nor-ikk V lliaslalucl ntmnmalk u ulivqlnlaltsc: wüíms gex-n 009“ /9 . 0~ r Muudetud pärilik laisa-ga emhiio siinlulaksc : min cmahnue `4 -mėn ~ sündivate! Min-sadul avaldub see omadus mida : muudeti : muudetud Im A um „_ ullulalabae g bnkluinųlsk- bullncri abil ka abita DN A luba-uttu luluwmlnul iammnad mida pclri mull taluvad istutatakse : mida
  15. 15. ESIMENE GMO Esimene GM bakter oli E . colí 1971. Esimene GM taim oli tubakataim 1983. Esimene _GM imetaja oli hiir 1985. i? 4.9
  16. 16. 1997 Dr Jay Vacanti siirdas hiirele inimese kõhrkoe rakke ja : kasvatas hiire seljas kõrva. '
  17. 17. Esimesed GM koduloomad - helendavad akvaariumikalad.
  18. 18. Z ~ - „ ŠeMo-de PLUSSED*` , ƒ' * . --, i' Suurem saagikus (võimalus leevendada inimkonna toiduprobleeme) ü' Kultuurtaimede suurem elujõulisus ja haiguskindlus, vastupidavus kahjuritele ja külmale ü' Keskkonna saastatuse vähendamine (vähem kemikaale) ü* Meditsiinilised uuringud (uued ravimid) l* Keskkonna puhastamine (õlireostuse likvideerimine)
  19. 19. f 'f ` *vs í. _ GMO-de MIINUSED. . 4, s i f Eetikaprobleemid - igal organismil oma genoom ü' Võib osutuda inimorganismile kahjulikuks (allergeenid) ü' Võib mõjuda negatiivselt keskkonnale (kahjurite immuunsus looduslike toimeainete suhtes) f Muundatud geenid võivad üle kanduda nt umbrohule “superumbrohi”, muutes ka selle elujõulisemaks f Väheneb looduslik mitmekesisus (looduslikud liigid tõrjutakse välja) 'U' Maitseomaduste halvenemine
  20. 20. 'I 2 ` ƒ' ' GM taimed ` ' 4 Kõige enam on geneetiliselt muudetud: *r Soja (u.60%) *r Mais 01.20%) *r Raps (u.5°/ o) *r Riis *r Tomat *r Puuvill (u. l 0%) *r Kartul *r Teravili
  21. 21. Gildi loomad Kõige enam on geneetiliselt mLlLldClLlLlI _*' lliir i Siga ' Lammas L Lehm Kana __ '( Kala i l ' Ahv
  22. 22. 'Z 'í / Z I - . _ - : Z Q § ' 9 1 c T) GMO Eestis Keskkonnaministeeriumi andmetel ei kasvatata Eestis geneetiliselt muundatud organisme, küll aga turustatakse kaubandusse lubatud GMO-sid Kohustus on tootele märkida, et tegemist on GMO-ga. Mitmed tooted on . .. GM'bdtl'trd modifitseeritud juba enne GMO soja” a es va mis a u õlid meie turul teema aktuaalseks muutumist. llllp` . Clt>. 'l`j_'. k`t`tžlllt' mtleyplipÝnplinn nun unntezilųkluslx ict"itl Šltkllicnntl 43
  23. 23. SG- n E a -_ sm! : rmrc U“ v * E ä, “ Cyprv r. f' Aasma ' é e. 4 m. . Mul-a my 7* ° for “j” Jspm gimp Mean
  24. 24. Käi
  25. 25. ISIKUTE TUVASTAMINE > Analüüsid bioloogilise põlvnemise tuvastamiseks, peamiselt isaduse määramiseks. > Analüüsid, võrdlemaks mingil objektil (näiteks kuritegude puhul sündmuskohalt) leitud DNA-j älgi konkreetsete isikute (näiteks kahtlusaluste) DNA-ga. > Analüüsid isikute identifitseerimiseks. Siia alla käivad juhtmnid, kus on vaja kindlaks teha inimmaterjali (skelett, kehaosad vms) pärinemist mingilt konkreetselt isikult. Võrdlusmateijaliks on kas antud isiku lähisugulased või DNA isikuga kontakti omanud esemetelt.
  26. 26. INIMGENOOM 26juuni 2000 valmis inimgcnoomi kaart 909/0. 2002 aasta aprillis selgitati inimgenoom täielikult välja. "I lill III I- l LL. . ' -I- L. ..n ' L ' r? " Õ _ fr* '“ 'z' 1:': t: . 11 m* L. ._. ¡„. ~«› il lll L-. . ur- k: .. - : â : ... _ . L l 1 ųl, m i l : [- jäi Š- J_. r? ä- Ý: l (í il? uus* . sai - . .* w u) l * LL, L; '_ l- 'i íTFiÝl " rw viimati , . ų. »99 »ss-h I niih [IQ : jl : ”:| :„: jTJI JV“ uâif inf ILí h / 517,: J
  27. 27. ROHELISTE LIIKUMINE ` ` / Roheliste liikumises osalejad näevad geneetilises ' manipuleerimises ohtu ning „. .. S횃i püüavad seda igati takistada. *TWŠ p. Nende liikumine on suunatud ka ~~ 3 " katseloomade kaitsele, mis x 'z „ . - . . ~ v. - ti monikord votab aarmttsliku vormi. i l pl* ip i Näiteks on vabastatud ja linna lahti t lastud laborites peetud rotte ja teisi . _. i katseloomi.
  28. 28. FRANCIS GALToIxI . .. . Francis Galton arvas, et inimese vaimsed ja füüsilised tunnused on päritavad ning neile rakendub valik. Et' inimsugu parandada, soovitas Galton rakendada kunstlikku valikut. Ta xttöttis kasutusele mõiste eugeeniltzi.
  29. 29. EUGEENIKA Eugeenika mõte seisnes selle, et heade tunnustega vanematel tuleb soodustada järglaste seiamist, kelnracie tunnustega vanematel aga takistada. Eelistud tunnused olid näiteks kõrge intelligentsus. loomingulisus, tugev tervis, kõrvaldatavad aga madal intelligentsus, vaimsed haigused, kriminaalne käitumine ja alkoholism.
  30. 30. Kasutatud materjal: , ~t_ilQI'*_L`, `.`. `-"Š` " . Vt L`l . Qwßtlilí . JU . .. ntp illƒl IV“ yiiüciixi I ç pl: ilii' ni „x eliiti* g iili tuli ii“ l ln it. .i~. t~i_~j_t„ jni«. ›1;ip„^ ni. i l' l tn ` k ni . lwwÜ ` I Ici i. TIiitti-çíy~ižíl*jtl Ä . I`.

×