õppematerjal gümnaasiumile

1. VEEBILANSS INIMESEL Koostas: Kristel Mäekask

2. Veesisaldus inimorganismis 70 kilose kehakaaluga i nimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. M ida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi.

3. M ida noorem on organism, seda veerikkam ta on. loode vastsündinu täiskasvanu vanur

4. Rakusisene ja rakuväline vesi Rakusisene vesi (67%) Rakkudevaheline keskkond (25 %) Vereplasma (8%)

5. Organismi veesisalduse langus: Kui organismi veesisaldus langeb : 5% tunneme j a nu 20% sureme J a nutunne – on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks. J a nutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. J a nu tekib kui on vähe vett või palju soolast.

6. Erituselundid Erituselunditeks on neerud , kopsud ja nahk . Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides – uriini moodustumine algab verest . veri  neerud  kusejuha  põis  sulgurlihas  kusiti venoosne veri arteriaalne veri parem neer vasak neer neerupealised kusejuha kusiti põis pärasool

7. Neerude ehitus Neerud – paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. ~10 – 12 cm pikad; ~5 – 6 cm laiad; ~4 cm paksud. Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter.   Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu

8. neeruarter neeruveen kusejuha neerukoor kihn näsa neerusäsi

9. Nefron Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju – mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. http://www.kidneypatientguide.org.uk/site/HKWanim.php Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab.

10. Neerud toimivad kui filter – on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. N eed valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja , lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. Veri viib vee ja kusiaine neerudesse ( Iga päev läbib neeru ligi 1000 l iitrit verd ) . Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini . F iltreeritud vereplasma st imenduvad suhkur, osa sooli ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetav hormoon.

11. Kasutatud materjal: http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Stilles_Mineralwasser.jpg http://www.healthilife.ee/raamat/vesi.html http://www.snyderhealth.com/water.htm http://www.greatwater.com.au/whydrinkwater.html http:// connection . lww . com / Products /porth7e/Ch33. asp http:// www . kidneyetn .org/ images / goodkidney . gif http:// www . kidneypatientguide .org. uk / site / HKWanim . php http://www.uri.edu/pharmacy/animation/steveKingkidney.htm