õppematerjal 9. klassile

1. VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask

2. Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned

3. Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/

4. parem koda vasak koda ülemine õõnesveen aort kopsuarter kopsuveenid 7. ja 12. hõlmased klapid 8. ja 13. poolkuuklapid 9. vasak vatsake 10. parem vatsake 11. alumine õõnesveen Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest.

5. Südame ehitus: Kodade ja vatsakeste vahel hõlmased südame-klapid – veri ühes suunas- kojast vatsakesse. Vatsakeste ja veresoonte vahel poolkuuklapid – veri liigub vatsakesest välja veresoontesse. Vasakus vatsakeses lihased kõige paksemad.

6. Südame töö: Töötab rütmiliselt: A Kodade kokkutõmme B Vatsakeste kokkutõmme C Kogu südame lõtvumine Lihaste kokkutõmme – südame löök Töötab automaatselt kogu elu

7. Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit.

8. 1. Täida tabel: südamepaun poolkuuklapid hõlmased klapid vasak koda parem vatsake vasak vatsake parem koda ülesanne südame osa

9. 2 . Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetataks e ... . Vere paneb soontes liikuma ... . Vereringeelundkond koosneb ..., ... ja ... . Veresooni on kolme tüüpi: ..., ... ja ... .

10. 3 . Mis on vereringe ülesanded? 4. Kuidas toimub vere liikumine inimese organismis? Pane loetletud vereringeelundkonna osad õigesse järjekorda: a) veenid; b) süda; c) kapillaarid; d) süda; e) arterid.

11. Vereringe ülesanded: Seob tervikuks kõik organismi osad; Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pideva ainevahetuse; Osaleb jääkainete eemaldamises; Ühtlustab keha temperatuuri.

12. Veresooned Veresooned on torujad elundid mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhilist liiki: v eenid , arterid ja kapillaarid.

13. Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid , mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid.

14. Arterid M ööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned . Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri

15. Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine.

16. Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. P eenikesed õhukeseseinalised veresooned . Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre.

17. ARTER VEEN KAPILLAARID

18. Vererõhk Kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokku tõmbel, mis vere arterisse suunab. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb. Kõige madalam rõhk veenides.

19. Vererõhu mõõtmine Vererõhu mõõtmisel antakse alati kaks arvu: kõige kõrgem (kohe pärast südamelihaste kokkutõmmet) ja kõige madalam (pärast südamelihase lõõgastumist) rõhk arterites. Noorel inimesel on normaalne vererõhk 115-130 / 70-80 mm elavhõbedasammast. Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel.

20. Suur vereringe Algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. Aordist lähtuvad arterid, mis viivad vere kõikidesse kehaosadesse laiali – varustab kudesid hapnikurikka verega. Südamesse tagasi kantakse veri kahe suure veeni kaudu – ülemine ja alumine õõnesveen.

21. Väike vereringe Algab paremast vatsakesest, mis paiskab süsihappegaasirikka vere kopsuarterisse. K apillaarides annab veri ära süsihappegaasi ja küllastub hapnikuga – venoosne veri muutub arteriaalseks. Hapnikurikas (arteriaalne) veri tuuakse südame vasakusse kotta kopsuveenide kaudu. http://www.innerbody.com/anim/card.html

22. Südameveresoonkonna haigused Südameinfarkt - südame pärgarteri ummistumine Kõrgvererõhutõbi – püsiv kõrge vererõhk Veenilaiendid – jalgade pindmiste veenide laienemine Südame rütmihäired Südameklapi rikked

23. Veri K ude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest. Täiskasvanud inimeses on 5- 6 liitrit verd.

24. Vere punalibled ehk erütrotsüüdid Transpordivad hapnikku T ekivad punases luuüdis Eluiga ligi 4 kuud, seejärel lagundatakse maksas A insad tuumata rakud inimese kehas Neid on veres kõige rohkem (täiskasvanul umbes 35 triljonit)

25. Neile annab punase värvuse hemoglobiin, mis on rauaühendit sisaldav ja hapnikku transportiv valk.

26. Vere valgelibled ehk leukotsüüdid Kaitsevad haigustekitajate eest T ekivad luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas Eluiga ligi 2-4 päeva Tuumaga värvusetud rakud Arv kõigub ( norm on 4000-9900 rakku mm 3 vere kohta) Õgirakud ja antikehasid tootvad rakud.

27. Õgirakk hävitab haigustekitajaid baktereid

28. Vereliistakud ehk trombotsüüdid Osalevad vere hüübimisel Hemofiilia - verehüübimatus

29. Vereplasma T ransportid ib toitaineid, jääkained ja süsihappegaasi, samuti hormoone, ensüüme ja antikehasid. K oosneb põhiliselt veest (90 %), milles on lahustunud nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ained.

30. Vererühmad ABO süsteem: Vastavalt valkude erinevusele vererakkude pinnal: 0 vererühm A vererühm B vererühm AB vererühm

32. Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb veres valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, s.o nad on reesuspositiivsed. Reesuspositiivse vere ülekandel reesusnegatiivsele isikule tekivad viimase veres antigeeni vastu antikehad; teistkordsel samalaadsel vereülekandel põhjustavad need punaliblede kokkukleepumise. Sama oht varitseb reesusnegatiivse ema ja reesuspositiivse isa reesuspositiivset järglast.

33. Doonor Nõuded doonorile: http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,27 Rh- Rh+, Rh- Rh- Rh+, Rh- Rh+ Rh+ AB, 0, A, B AB AB 0, B B, AB B 0, A A, AB A 0 A, B, AB, 0 0 kellelt kellele veregrupp

34. Kasutatud materjal: http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/syda.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/9klass/anatoomia/vereringe/9-4-6-1.htm http://missinglink.ucsf.edu/lm/IDS_101_embryology_basics/images/fetal_circulation.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/Humhrt2.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Heart_numlabels.png http://www.g9toengineering.com/activities/EKG.jpg http://www.veins1.com/reference/PreviewCategory.cfm/14/24 http://en.wikibooks.org/wiki/Wikijunior:Human_Body/CirculatorySystem http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/74/Grafik_blutkreislauf.jpg http://www.verekeskus.ee/index.php?lang=est&id=2,30

35. Kasutatud materjal: http://www.coolschool.ca/lor/BI12/unit9/U09L01.htm http://www.biolaster.com/hipoxia/rendimiento_fisico/hipoxia_HIF/red_capilar.jpg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/fullsize/9124.jpg http://healthinmotion.files.wordpress.com/2007/08/blood-pressure.jpg http://www.myveindoc.com/images/veinvalves.jpg http://www.cholesterolmdhealth.com/images/ART_heart_after.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanusu/vereringe.htm http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Red_White_Blood_cells.jpg http://www.fi.edu/learn/heart/blood/red.html http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/13/Redbloodcells.jpg http://www.etv24.ee/failid/76576_01.jpg http://focus.aps.org/story/v4/st4 http://publications.nigms.nih.gov/insidethecell/images/ch3_wbc.jpg http://library.thinkquest.org/3564/cell751.gif http://www.hemofiilia.ee/pics/jpg/joon4.jpg