1. INIMENE Koostas Kersti Veskimets

2. Inimese kuuluvus : Riik - loomad -? Hõimkond - selgroogsed ? Klass - imetajad -? Selts - primaadid - ? Sugukond - inimlased - ? Perekond - inimene - ? Liik - pärisinimene - ?

3. Homöostaas inimesel I ENERGIABILANSS Energiavajadus sõltub: vanusest aktiivsusest kehamassist geenidest

4. Ööpäevane energiavajadus 16 – 18 a. tütarlaps – 2300 kcal 16 – 18 a. noormees – 3700 kcal Aktiivne naine – 2350 kcal Aktiivne mees - 3700 kcal Keskmise aktiivsusega naine - 2170 kcal Keskmise aktiivsusega mees - 3000 kcal Üle 55-aastased – alla 2350 kcal

5. Miks magav inimene vajab energiat? Südame töö Hingamine Sooltoru Neerud Aju Soojus Orgaaniliste molekulide süntees Rakkude mitoos, meioos

6. Energiat saame rakuhingamisest Esmalt kulutatakse veresuhkur (glükoos) Järgnevalt glükogeen Ja nüüd alles rasvad (tund aega kestnud pingutuse järel) Kui oleme toitunud üle vajaduse, muude-takse liigsed süsivesikud, lipiidid kui ka valgud RASVADEKS.

7. II HINGAMISE REGULATSIOON Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus (mitte 0 2 langus) ja pH langemine , sest tekib piimhape. Ei allu tahtele.

8. Roietevahelised lihased kontraheeruvad, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb …

9. Diafragma liikumine

10. Suitsetaja kopsud

11. Suitsetamise kahjulikkus: 1.Energiahulk väheneb, sest CO seostub hästi hemoglobiiniga 2.Keskendumise vähenemine 3.Sportlike võimete langus 4.Loote arengu puudulikkus 5.Potentsi langus 6.Pidev köha, bronhiit, sest kopsud on tõrva täis, ja hingetoru ripsepiteel on kadunud

12. 7.Kopsuvähk 8. Ateroskleroos, sest kiirendab kolesterooli ladestumist veresoonte seintele. 9. Vererõhu tõus 10.Trombid, insult, infarkt jne Suitsetamine on eestlaste enneaegse surma peamine põhjus!

13. Pärgareteri ateroskleroos

14. Südame atakk - infarkt

15. III VERERINGE REGULATSIOON 4-osaline süda ja veresooned: Arterid – südamest Veenid – südamesse (klapid) Kapillaarid – neis toimub gaasi ja ainevahetus

17. Südame vasakust vatsakesest aorti Aort Kopsuarter Ülemine õõnesveen

18. Südame tööd kiirendab: 1. Adrenaliin 2.Jäsemete liigutamine 3. CO 2 tõus

19. Pärgarteri ummistuse tagajärg on infarkt Pärgarter

20. IV VERESUHKRU SISALDUSE KONTROLL Glükoosi hulk veres on 80-90 mg/100 ml-s. Veri viib glükoosi iga rakuni, mitokondritesse Glükoosi tuleb verre : 1.Süsivesikute (tärklise) seedimisest 2.Glükogeeni lõhustamisest (maksas, lihastes) 3.Glükoosi sünteesist aminohapetest, rasvadest

21. *Kui glükoosi tase tõuseb , vallandub insuliin , mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks. *Kui glükoosi tase langeb , vallandub glükagoon , mis lagundab glükogeeni glükoosiks. Insuliin ja glükagoon on ensüümid .

22. glükoos glükogeen insuliin glükogeen glükoos glükagoon Glükoos ja glükogeen on süsivesikud.

23. Diabeet ehk suhkrutõbi … insuliini puudulikkus. Miks on inimene nõrk, kõhnunud? Kaasasündinud (pärilik) või päriliku eelsoodumusega. Millest peaks hoiduma?

24. V MAKSA ROLL HOMÖOSTAASIS

25. Veresuhkru reguleerija. Kuidas? Aminohapete sisalduse kontroll (päevane vajadus 40 – 60 g). Varud? Hormoonide lagundamine. Miks?’ Kahjulike ainete lagundamine. Näiteks? Vanade punaliblede lagundamine. Miks? Vitamiinide varu säilitamine. A ja B vitam. Sapi tootmine. Mida sapp teeb? Rasvade sisalduse kontroll. Mis mõttes?

26. Tsirroos on maksa-põletik, mis tekib alkoholi liigtarbimisel. tsirroos normaalne

27. Atseetaldehüüdi toime maksale

29. VI VEEBILANSS Keskmine inimene (65 kg) sisaldab 40 kg vett. Enamus sellest on rakusisene. Rakuväline on 11 – 13 liitrit ÖÖPÄEVAS siseneb : 2/3 joogina (1,4 l) 1/3 toiduga (0,7 l) metaboolne (0,2 l) . väljub: uriiniga - 1400 ml naha kaudu - 450 ml kopsudest - 350 ml fekaalidega - 100 ml

30. Neerud on peamised veebilansi reguleerijad URIIN IGA (tekib 1ml/min) eralduvad: *liigne vesi *jääkained (NH 4, ,Na, K, Cl) Keharakudest jääkainete eraldamine on ERITAMINE.

31. Neerukehake ehk nefron päsmake arter veen

32. Ultrafiltratsioon nefronis Kapillaaridest liigub peaaegu kogu vereplasma neerutorukesse (rõhkude erinevus) ja tekib esmasuriin . Vajalikud ained (glükoos, aminohapped, Na, K, Cl, jne) liiguvad tagasi verre. Kahjulikud ained jäävad koos veega neerutorukesse ja väljuvad uriiniga .

33. Hüpotaalamus reguleerib neerude tööd Kui vere soolsus tõuseb, stimuleerib janukeskust ning esmasuriinist imendub rohkem vett tagasi verre.

34. VII TERMOREGULATSIOON Oleme kohastunud soojas kliimas elamiseks: *Väike rasvakiht *Karvkatte puudumine *Higinäärmed kogu keha nahas. HÜPOTAALAMUS “mõõdab” vere tempera-tuuri ja vallandab kas külmavärinad või higistamise .

35. Kuidas tekib meie soojus ? soojus valk

36. Kõik rakud toodavad sooja Millised rohkem? Me ei vaja lisaenergiat sooja hoidmiseks, kui välistemperatuur on 25 – 30 o C. Miks saabub surm 42 – 44 o C juures? Miks tõuseb palavik? Miks kiskjad ei higista?

37. VIII NÄRVITALITLUSEST Neuron = närvirakk on jätketega: dendriit – lühem, võtab vastu; neuriit - pikem, saadab edasi ) Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis on mediaatorid , mis vahendavad impulsi liikumist. Mediaatorid avavad ioonkanalid K- ja Na-ioonide liikumiseks. Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad, väldivad, suunavad.

39. EMOTSIONAALNE AJU JUHIB KÕIGI MEIE ORGANITE TÖÖD , ALATES SILMADEST KUNI KUSEPÕIENI: Kui emotsionaalne aju on aastaid pideva pinge all (krooniline stress),siis hakkab ta meie keha valesti juhtima : Pidev väsimus,väljapuhkamatuse tunne Kõrgenenud arteriaalne vererõhk Pidev peavalu, kohe hommikul ärgates (pingepeavalu) Iiveldus, kõrvetustunne seedetraktis, suu kuivus (seedetrakt kaitseb end happesuse tõusuga, võivad tekkida reflukshaigus, 12-sõrmiksoole haavand, mao limaskesta põletik, jämesoole haavandiline limaskesta põletik) Sagenevad nn. “külmetushaigused”( pikaajalise pinge tagajärjel on immuunsüsteem nõrgenenud ) Südame pekslemine, rütmihäired (emotsionaalse aju pidev stimuleeriv toime südamele,ka stimulatsioon üle kilpnäärme hormoonide kurnab südant)

40. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri

43. Dopamiin on neurotrans- mitter

44. Sünapsis toimub keemiline ülekanne

45. Ühel neuronil on tuhandeid sünapse teiste neuronitega Ajus on miljardeid sünapse. Ajumaht on 10 13 - 10 15 baiti. Mida rohkem signaale ajus liigub, seda rohkem sünapse tekib, s. t. aju kasvatab end töö käigus ise. Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana toimivad kui mediaatorid, selletõttu loobub keha tootmast oma mediaatoreid ja algab vajadus…valu.

46. Õppimine ja mälu Info jõuab sensoorsesse mällu – ununeb kohe Kui verbaliseerime – primaarsesse mällu Harjutades viime sekundaarsesse mällu Pidev harjutamine - püsib igavesti (kõndimine)

47. IX TREENINGU FÜSIOLOOGIA Lihastel on 3 ATP allikat: ATP varu, mis on lihastes (3 sekundiks) ATP, mis tekib glükolüüsi käigus (60 sek) ATP, mis sünteesitakse aeroobsel hingamisel

48. Maratonijooksja ja sprinter

50. Glükogeeni laadimine Kestvuspingutuseks: 6 – 3 päeva enne võistlusi: süüa valku (mitte süsivesikuid), et glükogeen ära kulutada. 3 – 0 päeva enne võistlusi: süüa süsivesikuid, et tekiks glükogeen.

51. Lühiajalised vastused füüsilisele pingutusele : Südame töö kiireneb, sest… Hingamine intensiivistub, sest … Vereringe nahas intensiivistub, sest … Kaovad soolad ja vesi, sest … Glükogeen laguneb, sest …

52. Treeningu pikaajaline mõju: Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad. Kopsumaht suureneb Lihased suurenevad, sest lihasrakkudes toimub intensiivne valgusüntees Lihaste toonus suureneb Mitokondrite arv lihastes suureneb Verekapillaaride arv lihastes kasvab