Eesti Panga ökonomistid Orsolya Soosaar ja Katri Urke tutvustavad keskpanga vastvalminud tööturu ülevaadet.

1. TÖÖTURU ÜLEVAADE 2/2019
Orsolya Soosaar, Katri Urke
Eesti Pank 2019

2. ÜLEVAATE TEEMAD
Tööjõus osalemine ja tööealine elanikkond
Lisateema 1. Tööränne Eestisse ja selle liigid
Hõive
Lisateema 2. Sisserände mõju tööturule – näiteid majandusteooriast ja erialakirjandusest
Lisateema 3. Põlevkivitööstuse 2016. ja 2019. aasta kriis võrdluses
Tööpuudus
Keskmine palk ja tööjõu ühikukulu

3. TÖÖJÕUPAKKUMINE

4. Tööealiste arv suurenes tänu rändele
• Loomulik muutus väheneb, sest tööeast väljuvad väiksearvulised sünnikohordid
• Viimaste aastate jookul on sisseränne suurenenud, aga väljaränne on ka vähenenud

5. Lisateema 1. Tööränne Eestisse ja selle liigid
Kestus Eestis töötamise alus Piirangud Seis
ELi kodanikud Pikaajaline Tööjõu vaba liikumine 2018: sisseränne 4158,
väljaränne 2176,
netoränne 1982
Lühiajaline ?
ELi-välise riigi
kodanikud
Pikaajaline Tähtajaline elamisluba
töötamiseks, ilma
töötamise piiranguta
elamisload teistel alustel
Kvoot (2019: 1315), kuid
eranditega; palganõue;
töötukassa luba
2018: sisseränne 5553,
väljaränne 1731,
netoränne 3822
Lühiajaline D-viisa ja töötamise
registreerimine PPAs
Piirangud ettevõttele;
palganõue; ajaline
piirang
2019. a III kvartal:
20 402 kehtivat
registreeringut
Töösuhe ELi
liikmesriigi
ettevõttes
Lühiajaline Lähetatud töötaja
registreeritud
tööinspektsioonis ja
PPAs; ELi reeglid
Miinimumpalga nõue 2019. a I-III kvartal:
2631 töötajat
registreeritud
Teenuste vaba liikumine ?

6. Tööjõus osalemine selle aasta esimesel
poolel enam ei kasvanud
• Tööjõus osales 15–74aastastest elanikest 71,2%
• Tööturul osalevate püsielanike arv kahanes 0,2%

7. Vanemaealised osalevad tööturul
üha aktiivsemalt
• Pensioniiga tõuseb nii naistel kui meestel kolm kuud sünniaasta kohta
• 15–24aastaste seas suurenes 15–19aastaste osakaal, kes õpivad üldhariduskoolis

8. Tööjõus osalemise kasvu peatumine
on üsnagi ootuspärane
KIE 4 = Ungari, Tšehhi, Poola ja Slovakkia
Lõuna-Euroopa = Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Malta, Küpros ja Sloveenia

9. Püsielanike hõive kasvab aeglasemalt, kuid samal ajal
suureneb lühiajaliselt Eestis töötavate välismaalaste arv
• Tegelik lühiajaliste töötajate arv kvartali keskmisena on teadmata, kehtivad
registreeringud on lähend nende arvule

10. Hõive kasvu pidurdab tööstussektor
• Eesti eksportiva sektori väljavaateid rõhub majanduse
jahenemine sihtturgudel
• Teenindussektori tegevusaladel hõive samal ajal kasvab

11. Töötleva tööstuse ja ehituse ettevõtted on hõive
tulevase arengu suhtes järjest pessimistlikumad
Töötleva tööstuse hõiveootused on varasemast kehvemaks
muutunud kõikjal Euroopas

12. Lisateema 2. Sisserände mõju tööturule – näiteid
majandusteooriast ja erialakirjandusest
• Majandusteoorias on sisserände mõju analüüsimisel oluline see, kas sisserändaja
täiendab või asendab kohalikke töötajaid
• Ühendkuningriigi näide:
• Väga väike või olematu mõju keskmistele näitajatele (hõive, palk, töötus)
• Sisserände tõttu pigem halvenevad nende töötajate tööturuväljavaated, keda
sisserändajad võivad asendada, ning paranevad nende töötajate
tööturuväljavaated, keda sisserändajad täiendavad
• Norra näide: sisserändajad liiguvad töökohtadele, kus vajadus keeleoskuse järele
on väiksem. Nendel tegevusaladel aeglustus palgakasv selgelt
• Kohalikud elanikud hakkasid liikuma kõrgema palgaga valdkondadesse

13. Töötuse määr on langenud väga madalale
• Töötuse määr langes 2018. aasta esimese poole 6,0%lt 2019. aasta
esimeseks pooleks 4,9%le. Töötuid oli 2019. aasta esimesel poolaastal
hinnanguliselt 34 050
• Üle 12 kuu tööta olnute osakaal on kahanenud 23%le

14. Alates maist-juunist on registreeritud töötute
arv hakanud kasvama
Registreeritud töötuid oli juuli ja augusti lõpu seisuga 6% ja
septembri lõpu seisuga 7,5% võrra rohkem kui aasta varem

15. Lisateema 3. Põlevkivitööstus, kaks viimast kriisi ja
nende mõju Ida-Virumaa tööturule
• Põlevkivitööstus: põlevkivi kaevandamine, põlevkiviõli tootmine ja põlevkivist
elektrienergia tootmine
• 2016: naftahinna langus, mis kahandas põlevkiviõli tootmise kasumlikkust
• 2019: CO2 heitmekvoodi hinna tõus, mis kahandab elektri tootmise kasumlikkust

16. Mõju hõivele
• Mäetööstuses ja energeetikas on kõigist palgatöötajatest hõivatud u 10% Ida-Virumaal
ja 1% ülejäänud Eestis
• Eelmise kriisi mõju jõudis hõivenäitajatesse alles kahe kvartali pärast. Kriisi madalpunktis oli
Ida-Virumaa hõive määr umbes 3 protsendipunkti madalam kui kriisieelsel aastal
• Registriandmete põhjal vähenes Ida-Virumaal brutotulu saajate osakaal tööealistest 2016. aasta
keskmisena 1,5 protsendipunkti

17. Mõju tööpuudusele
• Kaugeltki kõik koondatud ei jää tööturule ja töötute hulk ei suurene ainult koondatute tõttu
• Eelmise kriisi ajal suurenes Ida-Virumaal kõigepealt registreeritud töötus ja veidi hiljem ILO
töötus
• 2019. aasta III kvartalis kasvas registreeritud töötus Ida-Virumaal järsemalt kui mujal Eestis,
tööjõu-uuring aasta esimesel poolel töötuse kasvu ei näidanud

18. KESKMINE PALK JA TÖÖJÕU ÜHIKUKULU

19. Keskmine brutokuupalk kasvas
2019. aasta esimesel poolel 7,7%
• Võrreldes 2018. aasta teise poolega palgakasv aeglustus, kuid reaalpalga kasv kiirenes väiksema
hinnakasvu mõjul
• Keskmisest kiirem oli palgakasv valitsemissektoris

20. Maksu- ja tolliameti palgaväljamaksed:
netopalk suurenes brutopalgast aeglasemalt
• Efektiivne maksumäär tõuseb, sest maksuvaba tulu suurus
jäi samaks

21. Hoolimata lisandväärtuse kasvu pidurdumisest
palgakasv ehituses kiirenes
• Kolmandatest riikidest pärit töötajate palgad on sisuliselt indekseeritud

22. 2019. aasta II kvartalis suurenes palgakasvu ja
tootlikkuse kasvu erinevus
• Tööjõu ühikukulu kasv näitab, et palgad kasvavad kiiremini kui tootlikkus.
Kasum kasvab aeglasemalt kui tööjõukulud

23. Tööjõu ühikukulu kasvu panustas ehitussektor
• Tööjõukulu kasvas ehituses aastaga ligikaudu viiendiku võrra, kuid
lisandväärtuse kasv pidurdus

24. Töötleva tööstuse reaalse tööjõu ühikukulu kasv oli
pigem väiksem kui teistes Euroopa Liidu
piirkondades

25. Kokkuvõte
• Eesti püsielanike arv kasvab, kuid nende tööjõus osalemise kasv pidurdus
• Tööturule on tulnud palju välismaist tööjõudu, kellest enamik ei kajastu
rahvastikustatistikas ega ka tööjõu-uuringu hinnangutes
• Majanduskasvu pidurdumise mõju oli tööturul näha tööstussektoris ja
ettevaatavates indikaatorites
• Põlevkivisektor: aasta esimese poole toodangu vähenemine ei kajastunud
tööturunäitajates veel täiel määral
• Milliseks kujuneb välistööjõu mõju Eesti elanike käekäigule tööturul, kui
majandust peaksid tabama tagasilöögid?