1. VALITSUS JA RIIGIEELARVE
Juhan Lehepuu

2. Leiame vastused küsimustele
Milliseid ülesandeid peab täitma riik turumajanduses
Miks riik neid ülesandeid täitma peab?
Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused?
Kuidas riik oma tegevust finantseerib?
Missuguseid makse makstakse?
Miks valitsus kogub makse?
Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas sellest vabaneda?

3. Merkantilistid arvasid, et riik peab väga aktiivselt sekkuma majandusse.
Füsiokraadid arvasid, et riik ei peaks sekkuma majandusse.
Tänapäeval ei kahtle keegi selles, et valitsusel on turumajanduses oma osa.
Valitsusel on turumajanduses järgmised ülesanded:
1. 0mandiõiguse kaitse
Tihti ei ole turul piisavalt võimu ettevõtete ja inimeste vara kaitseks.
Riik kehtestab seadustega kõigi jaoks ühtsed reeglid (Põhiseadus, Äriseadustik, Tarbijakaitseseadus…)

4. Riik kehtestab seadusi ja ka jälgib nende täitmist (politsei, kohus, sõjavägi…).
2. Konkurentsi kaitse
Turusüsteem ei suuda alati tagada konkurentsi (kartellikokkulepped).
Turu konkurentsivõime tagamiseks on riigid kehtestanud monopolivastaseid seadusi.
Eestis peavad ettevõtjad lähtuma Konkurentsi- seadusest.
USA-s võeti juba 1890. a. vastu Shermani seadus, mis on suunatud monopolide loomise vastu.

5. Claytoni seadus (1914) - suunatud tarbijatele erinevate hindade kehtestamise vastu, kui see vähendab konkurentsi.
Föderaalse kaubanduskomisjoni seadus (1914) - loodi Föderaalne kaubanduskomisjon, mis aitas rakendada monopolivastaseid seadusi. Kaitseb inimesi eksitava reklaami eest.
Celleri seadus (1950) - suunatud ettevõtete liitumise vastu, mis vähendab konkurentsi.
3. Majanduse kõrvalmõjude reguleerimine.
Kõrvalmõjuks nim kellegi tegevuse mõju üle- kandumist teistele inimestele.

6. Kõrvalmõjudel puudub turg, järelikult pole neil ka hinda.
Kõrvalmõjud võivad olla positiivsed (ilus aed) või negatiivsed (saastatus).
Valitsus saab piirata tegevusi, mis tekitavad negatiivseid kõrvalmõjusid kaaskodanikele (maksustamine).
Valitsus saab subsideerida positiivseid kõrvalmõjusid.
4. Avalike hüviste pakkumine
Avalikud hüvised on kaubad ja teenused, mida ei saa toota turusüsteem vaid toodab valitsus.

7. Näiteks teedevõrk, valgusfoorid, liiklusmärgid, politsei, sõjavägi, tänavavalgustus…
On kaks põhjust, miks turusüsteem ei taga avalikke hüviseid:
a) neid maksustada või kedagi nendest ilma jätta on suhteliselt keeruline (tänavavalgustus, liiklusmärgid, sõjavägi…);
b) saadav kasum ei õigusta erafirma kapitali- mahutusi (teedevõrk)
5. Tulude ümberjaotamine
Valitsused on järjest enam võtnud enda ülesandeks tulude õiglasema jaotamise ühiskonna liikmete vahel (võttes rikastelt ja andes vaestele).

8. Tavaliselt peetakse riskirühmadeks pensionäre, noori peresid ja erialase kvalifikatsioonita noori.
Eestis on olemas mitmeid liiki toetusi:
a) toetused sissetuleku suurendamiseks (töötu abiraha, lastetoetused, toimetulekutoetused, pensionid…);
b) programmid vaesuse vähendamiseks (ümberõpe)
6. Majanduse stabiliseerimine
a) Vähendada tööpuudust - soodustades ettevõtluse arengut.
b) Soodustada majanduskasvu - rahapoliitika, maksupoliitika.

9. c) Stabiliseerida hindu - rahapoliitika, maksupoliitika.
Valitsus peab täitma neid ülesandeid, kuna nendes valdkondades turumajandus ei toimi.
Valitsuse sekkumine majandusellu võib tekitada probleeme:
1. valitsusametnikel puuduvad stiimulid ressursside efektiivseks kasutamiseks - need ressursid ei kuulu neile endile;
2. valitsusametnikel puudub info tarbijate soovide kohta - nad lähtuvad oma eelistustest;

10. 3. erihuvid - mitmetel huvigruppidel (ametiühingud, tööstusliidud, põllumajandusliidud…) on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale toetusi või seadusandlikke soodustusi.
Riigieelarve
Selleks, et riik saaks funktsioneerida ja temale pandud ülesandeid täita on valitsusel vaja raha.
Selle raha hankimiseks ja kulutamiseks koostatakse plaan ehk riigieelarve.
Riigieelarve on finantsplaan, milles on ära toodud riigi tulude allikad ja kulude suunad

11. Tasakaalus eelarve - tulud = kulud
Eelarve ülejääk - tulud on suuremad kui kulud.
Eelarve defitsiit - kulud on suuremad kui tulud.
Valitsuse kulutused
1. Toetused - lapsetoetused, toimetulekutoetused, töötu abirahad (1999. a. - 27% eelarve mahust, 2003. a. - 29%).
2. Riigikaitse - NATO-ga liitumise järel on Eesti riik võtnud endale kohustuse kulutada riigikaitsele vähemalt 1% SKP-st aastas. 1999. a. olid Kaitse- ministeeriumi kulutused 949 miljonit krooni (5,14 % kogu eelarve kulutustest) ja veidi üle kahe miljardi krooni 2003. a.

12. 3. Intressid riigivõlalt - intressimaksed on olnud viie aasta jooksul (1999 - 2003) alla 1% eelarve kogu- kuludest.
4. Toetused kohalikele omavalitsustele - 2003. a. moodustasid need toetused 2% eelarve kogukuludest
5. Riigitöötajate palgad - 15% eelarve kogukuludest.
Valitsuse tulud
Valitsuse tulude allikad:
1. maksud - fiskaaltulud;
2. raha hoiustamine - finantstulud;
3. varade müük - tulud varadelt.

13. Peamised maksutulu allikad:
1. füüsilise isiku tulumaks - 21 % (1999. a. - peaaegu 3 miljardit krooni; 2003. a. - üle 5 miljardi
2. ettevõtte tulumaks - 21% (1999. a. - 1, 65 mld kr; 2003. a. - 1,35 mld kr). Eesti eripära on see, et ettevõtte tulumaksu ei maksta mitte teenitud kasumi, vaid jaotatud dividendide pealt;
3. käibemaks - 20% . Peamine Eesti riigieelarve tuluallikas (1999. a. - 7,8 mld kr; 2003. a. - peaaegu 11 miljardit kr);
4. aktsiisimaks - Eestis on aktsiis kehtestatud alkoholile, tubakale, mootorikütusele, mootor- sõidukitele ja pakenditele (15% kogutuludest).

14. 5. Sotsiaalmaks - 33% (20% laekub pensionifondi ja 13% tervishoiu ravikindlustusfondi).
1999. a. - 6,5 mld kr; 2003 a. - 14,04 mld kr
6. muud maksud ja trahvid - hasartmängumaks, maamaks… ja trahvid moodustavad väga väikese osa eelarve tuludest.
“Kuid selles maailmas ei ole midagi kindlat, välja arvatud surm ja maksud.”
Benjamin Franklin, 1789

15. Riigieelarve 2007
Tulud 75,91 miljardit
Maksutulu 67 957 700
Tulumaks 8 515 000
Sotsiaalmaks 27 490 000
Käibemaks 23 000 000
Aktsiisid 7 880 700
Alkoholiaktsiis 2 350 000
Tubakaaktsiis 1 295 000
Kütuseaktsiis 4 235 000

16. Riigieelarve 2007
Kulud 74,78 miljardit
Valitsus 8 421 372
Haridus- ja Teadusministeerium 6 004 207
Kaitseministeerium 4 701 461
Maj.- ja komm. ministeerium 6 750 223
Siseministeerium 6 358 726
Sotsiaalministeerium 32 738 172

17. Lisaeelarve 2007
Tulud 6,2 miljardit
Kulud 2,7 miljardit
Reservidesse 3,5 miljardit

18. Riigieelarve 2008
Tulud 96,3 miljardit
Kulud 93,6 miljardit
Ülejääk 2,7 miljardit

19. Riigieelarve 2009
Tulud 97,8 miljardit
Kulud 96,7 miljardit (98,5)

20. MAJANDUSRINGLUS VALITSUS MAJAPIDAMISED TARBIJAD RESSURSIOMANIKUD ETTEVÕTTED tööjõud
palk kaubad ja teenused
raha

21. Miks valitsus kogub makse?
1. Valitsemiskulude katteks - valitsus ostab kõike alates kirjaklambritest kuni autodeni.
2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat.
3. Kahjulike tegevuste tõkestamiseks - näiteks maksustatakse sigarette ja alkoholi, et vähendada nende tarbimist.
4. Mingite tegevuste soodustamiseks - näiteks Eestis vabastatakse need ettevõtted tulumaksust, mis investeerivad teenitud kasumi tagasi firmasse.

22. 5. Majandusliku aktiivsuse reguleerimiseks - makse langetades suurendatakse majanduslikku aktiivsust ja makse tõstes vähendatakse majanduslikku aktiivsust.
Maksustamisel lähtutakse kahest põhimõttest:
1. vastavalt avalike hüviste kasutamisele - näiteks maantee kasutamise eest peaks maksma autojuhid;
2. vastavalt tulude suuruse järgi - tavaliselt suurema tuluga inimesed maksavad ka rohkem maksudeks.
Erinevad maksusüsteemid:
1. proportsionaalne maksusüsteem - kõik inimesed maksavad samasuguse protsendi oma tuludest maksudeks.

23. 25 000 kr - 21% - 5250 kr
100 000 kr - 21% - 21 000 kr
Jõukama inimese sissetulek ja maksukoormus on neli korda suuremad kui väiksema sissetulekuga in.
Eestis kehtivatest maksudest on proportsionaalsed maksud ettevõtte tulumaks, üksikisiku tulumaks ja sotsiaalmaks.
2. Progressiivne maksusüsteem - suurema tuluga inimesed maksavad protsentuaalselt suurema osa maksudeks.
25 000 kr - 20% - 5000kr
100 000 kr - 40% - 40 000 kr

24. Jõukama inimese sissetulek on neli korda suurem ja maksukoormus kaheksa korda suurem.
3. Regressiivne maksusüsteem - madalama sissetulekuga inimesed maksavad protsentuaalselt suurema osa maksudeks.
Külmkapp maksab 5000 kr - käibemaks 20% - 1000
25 000 - 4%
100 000 kr - 1%
Eestis kehtivatest maksudest on käibemaks ja aktsiisimaks oma olemuselt regressiivsed maksud.

25. Eelarve defitsiit ja riigivõlg
Paljude riikide eelarved on defitsiidis.
Eelarvedefitsiidi pooldajad väidavad järgmist:
1. Riigivõlg ei ole nii suur, kui näib.
Miljonite kroonide tagasimaksmine võib olla probleemiks üksikisikule ja ettevõtetele, kuid riigi tootmisvõimsuse juures ei ole see probleemiks.
2. Riigivõlg moodustab protsentuaalselt SKP-st väga väikese osa.
Eesti riigivõlg moodustas 2001. aastal SKP-st üle 2%; 2002. aastal alla 2%

26. Eesti riigi välisvõla dünaamika (mln kroonides)
AASTA SUMMA % SKP-st TAGASI INTRESS
 1992 360 2,4 104,3 0
 1993 1663,2 7,5 151,4 64
 1994 2167,5 7,2 36,7 92,5
 1995 3220,3 7,8 69,4 171,4
 1996 3363,3 5,6 331,1 285,2
 1997 3555,3 5,5 579,2 168
 1998 3416,3 4,7 594,1 334,8
USA riigivõlg oli 1990. aastaate alguses 3 triljonit $
1000$ = 201 miili (321 km)

27. Eesti riigivõlg oli 2005. aastal 2,9 miljardit krooni
3. Majanduslanguse ajal võib eelarve puudujääk suurendada SKP-d.
SKP = K + I + V + PE
Kui valitsus suurendab oma kulutusi raha laenates, suurendab see SKP-d tervikuna.
Suurendades SKP-d elavneb majanduselu ja majanduslangus peatub.
Eelarvedefitsiidi kriitikud väidavad järgmist:
1. riigivõlalt tuleb maksta intressi - intressidele kulutatavat raha võiks suunata mujale;

28. 2. eelarve puudujääk võib tõsta intressimäärasid.
Valitsus võtab laenu suurtes kogustes.
Kui valitsus laenab raha kodumaistest pankadest, siis sellega ta vähendab väljalaenatava raha hulka.
Suurem nõudlus väljalaenatava raha järele kergitab selle raha hinda.
Mida vähemaks midagi muutub, seda kõrgemaks tõuseb hind.
3. Eelarve puudujääk võib vähendada erainvesteeringuid.
Kui valitsus laenab raha eelarve puudujäägi rahastamiseks, kasutab ta summasid, mida muidu kasutataks investeerimiseks ettevõtetesse.

29. Väiksemad investeeringud viivad tööpuuduse suurenemiseni.
4. Eelarve defitsiit võib viia inflatsioonini.
Kui valitsus otsustab puudujäägi likvideerimiseks lihtsalt raha juurde trükkida, siis suureneb rahamass ilma ringluses olevate kaupade ja teenuste hulga suurenemiseta.
Suurem hulk raha jahib sama hulka kaupu ja teenuseid, mis tõstab nende hinda.
Eeelarvedefitsiidist hoidumine tähendab:
1. valitsuse tulude maksimeerimist - maksuameti töö efektiivsemaks muutmise abil tõhustada maksude kogumist;

30. 2. kulude hoidmine range kontrolli all:
a) eelarve koostamine mitmeks aastaks;
b) riiklike investeeringute programmi koostamine;
c) pensionireformi jätkumine - riigi roll väheneb, erapensionifondide roll suureneb;
d) jätkuv erastamine
Eesti Vabariigi eelarve on arvestuslikult tasakaalus, kuid majanduslikus tähenduses ei pruugi alati tasakaalus olla (1999, 2000)
Seda sellepärast, et riigi tulude hulka arvatakse ka välislaenud, millega kaetakse kulutusi, kulutuste hulka arvatakse laenude tagasimaksed.