Õpilasesitlus keskmisest rauaajast

1. Keskmine rauaaeg
Jane Veski, Robin Koort, Rene Suuk, Carl Eric Pehme
ja Sten Tuisk
10a

2. Sissejuhatus
● Keskmine rauaaeg on rauaaja periood vanema ja noorema
rauaaja vahel, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 450–800.
● See periood jaotatakse omakorda kaheks eriilmeliseks
ajajärguks: rahvasterännuajaks (450–600) ja eelviikingiajaks
(600–800).

3. Asustus ja majandus
● Keskmise rauaaja esimestest sajanditest on inimasustuse jälgi Eestis suhteliselt vähe.
● 6.sajandil toimus seletamatu ilmastiku nähtus, mis varjutas päikese rohkem kui
aastaks. Vili ei valminud ja Lõuna-Euroopas puhkes näljahäda.
● Justinianuse katk, langetas ka Eesti rahvaarvu. Enamik inimesi elas avaasulates.
Kujunesid mitmest talust koosnevad külad, alguse sai traditsiooniline külaühiskond.
Mõned keskmise rauaajal kujunenud külad on asustatud tänaseni.
● Keskmise rauaaja teisest poolest hakkas rahvaarv järk-järgult kasvama.

4. Põllumajandus
● Keskmisel rauaajal algas varasema üksiktalulise asustuse teisenemine ajaloolisest
ajast tuntud külakogukondadeks ning sellega seoses üleminek ribapõllusüsteemile ja
talukalmete asendumine suurema kogukonna kalmeväljadega.
● Küla ümbritsevad maad polnud alati ühesuguse viljakusega, seepärast jagati põllud
siiludeks, et kõik saaks võrdselt nii paremat kui kehvemat maad.
● Keskmisel rauaajal võeti kasutusele rauast adratera.
● Arvatavasti võeti sel ajal kasutusele kaheväljasüsteem.

5. Linnused
● Linnused rajati tavaliselt looduslikult kaitstud kohtadesse, vähem kaitstud küljele
kuhjati vall.
-Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid.
-Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür).
-Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav.
● Linused olid püsivalt asustatud, sõja ja röövretkede oht oli suur (ka ootamatu);
relvad ja põlemiskihid kinnitavad võitlust.
● Sellest ajast pärineb umbes 50 linnust.

7. Ühiskond
● Keskmisel rauaajal toimusid suured muutused asustuslaadis ja sotsiaalsetes suhetes
ning see oli üks Eesti ajaloo murrangulisemaid perioode. Suured erinevused
hauapanustes näitavad ühiskonna jätkuvat kihistumist ja ülikute rikkuse kasvu. Ühe
linnuasula valdaja võimupiirkonda võis kuuluda ka mitu küla. Alguse sai senistest
suuremaid territoriaalsed kooslused, mis olid arvatavasti aluseks hilisemate
kihelkondade kujunemisele. Linnuste asend omaaegsete teede ja jõgede ääres viitab
kaubanduslikele sidemetele, milles etendasid juhtivat rolli ülikud. Linnuste rajamine
ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahututest aegadest. Võib oletada, et ülikute vahel
toimus võimuvõitlus ja nad sooritasid vastastikuseid sõjaretki. Kuid oht võis lähtuda
kaugemalt.

8. Suhted idanaabritega
Ida ja kirde pool elasid vadjalaste, vepslaste, karjalaste, merjalaste, muromlaste jt
soome-ugri rahvaste esindajad.
8. Saj hakkasid kaubateedel liikuma viikingid.
862.a slaavlased kutsusid endale Skandinaaviast valitsejaiks kolm venda – Rjuriku,
Sineuse ja Truvori.
Vana-Vene riigi alguseks loetakse 882a, mil Rjuriku järglase Oleg vallutas Kiievi ja
ühendas Venemaa lõuna- ja põhjapoolsed osad.