1. Frangi riik Marie Pärna 10. klass

2. Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.

3. V sajandi lõpul tungisid Reini alam- ja keskjooksu aladel elanud frangid kuningas Chlodovechi (481-511) juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse. Erinevalt paljudest teistest germaanlastest olid frangid toona veel paganad. Kuid 495. aasta paiku lasi Chlodovech end koos kaaskonnaga ristida ning sundis seejärel ristiusu peale ka oma rahvale . Kuna frankidel ja roomlastel usulisi erimeelsusi polnud, ühines Chlodovech katoliku kirikuga. See lähendas teda Rooma vaimulikkonnale, kes koos aristokraatiaga nägi frankides liitlast teiste, ariaanlikku (Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik teoloogiline õpetus ja usuvool, mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi) ristiusku pooldavate germaanlaste vastu .

4. VI ja VII sajandil Frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes . Kuninglik suguvõsa käsitas riiki kui perekondlikku varandust , mis tuli pärast kuninga surma poegade vahel ära jagada. Sellega kaasnesid vennatapusõjad kuningasoo liikmete vahel. Aja jooksul kujunesid riigis üksteisest suhteliselt sõltumatud suured piirkonnad. Võim nendes ei kuulunud enam kuningatele, vaid kuninga suursugustele kojaülematele majordoomustele . Nood valitsesid piirkondi oma arvukate sõltlaste toel ning vajaduse korral ka välisvaenlaste või teine-teise vastu sõda pidades.

6. Kuningas Pippin Lühike

7. Pippini järel sai kuningaks tema poeg Karl Suur (valitses 768-814 )

8. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liidendas Frangi riigiga nii Saksamaa (Elbe jõeni), Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning Madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad ( Bretagne ). Karl Suur oli Pippin Lühikese poeg ja Ludwig Vaga isa.

9. Kuningaks saamine - kroonimine

10. Karl Suure kroon

11. Karl Suure riik

12. Karl Suure troon Aachenis

13. Karl Suure keisririik püsis ühtsena ka tema poja Ludwiq Vaga valitsusajal (814-840). Karli pojapojad aga jagasid riigi aastal 843 pärast pikki omavahelisi tülisid Verduni kokkuleppega kolmeks: Lääne-Frangi riik, Ida-Frangi riik ja Lõuna-Frangi riigiks . Ida-Frangi riigist kujunes järk-järgult Saksa ja Lääne-Frangi riigist Pransuse kuningriik, Lõuna-Frangi riik aga lagunes sootuks. Keisri tiitel, mis kokkuleppe järgi kuulus Lõuna-Frangi valitsejale , kaotas aga oma senise autoriteedi.

14. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ja anarhia ajajärk. Kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks . Lääne-Euroopa killustatust ja kõdusõda kasutasid ära välisvaenlased . Nii vallutasid islamiusulisedaraablased Põhja-Aafrikale ja Hispaaniale lisaks ka mitu vahemere saart (Sitsiilia, Malta , Kreeka jt.) ning ründasid sealt Lõuna-Euroopa rannikualasid.IX sajandil muutusid kogu Lääne-Euroopas väga sagedaseks Skandinaaviast lähtuvad viikingite rüüste- ja vallutusretked. IX sajandi lõpul ja X sajandil lisandusid neile Aasiast oma tänapäeva asulale rännanud ungarlased. Viimaste kiire ratsavägiterroriseeris aastakümnete vältel paljusid Kesk- ja Lääne-Euroopa maid .

16. Suurem osa nüüdis-Frangimaast sai Baieri osaks aastal 1803 tänu Baieri liitlassuhetele Napoleoniga. Kultuuriliselt on see õigest Baierist ("Altbayern", Vana-Baieri) siiski paljuski erinev. Iidset nime hakati taaskasutama aastal 1837 Ludwig I poolt. natsiajastul oli Baieri jagatud mitmeks gauks, sealhulgas Frangimaa ja Maini-Frangimaa. Kuigi Vana-Baieri on ülekaalukalt katoliiklik, on Frangimaa mitmekesisem. Alam-Frangimaa ja Ülem-Frangimaa lääneosa (Bamberg, Lichtenfels, Kronach) on valdavalt katoliiklikud, samas enamus Kesk-Frangimaast ja Ülem-Frangimaa idaosa (Bayreuth, Hof, Kulmbach) on valdavalt protestantlikud (Evangeelne Kirik Saksamaal). Kesk-Frangimaal Fürthis oli ajalooliselt (enne natsiajastut) suur juudi kogukond; siin on sündinud Henry Kissinger

17. Tänan kuulamast !