Eesti muinasaja lõpul

1. EESTI MUINASAJA LÕPUL

2. 13. sajandini kestis Eestis
muinasaeg.
Lääne-Euroopas oli juba
keskaeg.
Eestlastel ei olnud oma riiki.
Linnu ei olnud.

3. Meil on vähe andmeid muinasaja kohta.

4. ÜHISKOND
Inimesi oli rikkamaid ja vaesemaid.
Inimese jaoks oli tähtis tema
suguvõsa (род).
Mõned suguvõsad oli tähtsamad kui
teised.
Nende seast valiti pealikud (вожди).

5. Enamik inimesi olid vabad
talupojad.
Kõige raskem elu oli orjadel.
(Ori – orja - раб)
Orjad olid tihti sõjavangid
(военнопленные).

6. TEGEVUSED
1) Maaharimine, põllumajandus
(Rukis, nisu, hernes, uba, kanep)
2) Küttimine – охота
3) Kalapüük
4) Metsamesindus
5) Käsitöö
6) Loomakasvatus

7. Arvatakse, et naistel oli ka tähtis roll.
Mehel oli tavaliselt üks naine.

8. JAOTUS - деление
Kõige väiksem ja kõige tähtsam
üksus (единица) oli kihelkond.
Kihelkond = mitu küla
Kihelkonna keskus oli linnus
(городище).
Kokku neid oli Eestis umbes 50.
Linnus oli pelgupaik sõja korral.

11. Kuidas sa arvad…
Milleks oli linnust vaja?
Kuhu ehitati linnust?
Millest ehitati linnust?

12. Mitmest kihelkonnast koosnes
maakond.
Maakond = mitu kihelkonda.
Eestis oli 8 suurt maakonda ja mitu
väikest maakonda.

13. Maakonnad

14. TV lk 16 h 1

15. Loe õpiku tekst lk 34 ja täida lüngad
a) 6.-12. sajandit peetakse muinasajaks, sest Eestis ei
tuntud tol ajal ______, aga Euroopa kirjalikud allikad
mainivad Eesti ala _______________.
b) Osa suguvõsadest olid tunduvalt _______ kui
teised, neil olid parimad ________ ja muud ________.
c) Võib oletada, et tähtsamad otsused võttis vastu
__________ või ______________.
d) Suure osa elanikkonnast moodustasid vabad
__________.
e) Ühiskonna madalamal astmel olid ______, kelle
hulgas olid ________________.