Hani dünastia Hiinas

1. Hani dünastia
202eKr – 220 pKr

2. Lääne-Hani dünastia
Loetakse Hiina ajaloo kuldajastuks
• Pikk stabiilsus ja õitseng
• Keiserlik ametnikkond (ca 2000 a)
• Territooriumi laienemine
• Ametliks staatus konfutsianismile
• Kunsti, kultuuri, teaduse areng (sh matemaatikas)
• Dünastia nimetus Han – rahvas, keel, kirjamärgid sama
nimetusega

3. Inkrusteeritud
pilvemotiividega zun
(veinikann) Xinpingi
maakonnast Shaanxi
provintsist. Pronks
kuld- ja hõbe-
inkrustatsioonidega.
Lääne-Hani dünastia,
II-I saj eKr

4. Qini dünastia lõpp
Esimene keiser suri sõidul Ida-Hiinasse 210 eKr
• Põhjus? (elavhõbe?)
• Surma hoiti saladuses kuni tagasijõudmiseni pealinna
Huhai (keisri 18. poeg) krooniti Er Shihuangdi nime all (210-
206 eKr)
• Kiire ülestõusude laine
• Väikeametnik Liu Bangi juhitud ülestõus – edukas!

5. Lääne-Hani dünastia (206 eKr – 8 pKr)
Pealinnaks Chang’an (praegune Xi’an)
Tugevdas Hiina ühtsust
Jättis alles paljud Esimese keisri asutatud institutsioonid, sh maa
liigendamine prefektuurideks ja maakondadeks
Hiljem ühtne maksusüsteem, milleks korraldati täpseid rahvaloendusi
Valitsemispiirkondi anti inimestele, kes aitasid Qini dünastiat võita, ka
kuningliku perekonna liikmeile
• Administratsioon allus keisri ametnikele
• Valitsevatel vasallidel ei lubatud saada suurt võimu
• 40 a hiljem hakkasid dünastiat ohustama – keeld pärandada maad
ainult ühele pojale

6. Lääne-Hani dünastia (206 eKr – 8 pKr)
Enamus Qini dünastia karmimaid seadusi tühistati
• Sh mittelegistlike raamatute keelustamine
Keiser Wu Di (141-87 eKr) kuulutas konfutsianismi riigi ideoloogiaks
• Klassikalised konfutsianistlikud teosed hariduse aluseks kuni keisririigi
lõpuni
Soola ja rauatööstuse riiklik monopol 100 a (rahanduse stabiliseerimiseks +
vahendid põhjapoolsete nomaadide vastu võitlemiseks)
• Idee alkoholimonopolist – peeti teostamatuks
• 48 riigi rajatud rauasulatustöökoda (tuhanded töölised)
• Ajapikku ka erarauasulatustöökojad
Tulusad olid ka siidikudumine ja lakitud esemete valmistamine

7. Lääne-Hani dünastia ajal oli
lakitud esemete
valmistamine arenenud
värvikaks ja ülimeisterlikuks
kunstivormiks ning lakitud
puukausse, vaagnaid ja muid
käsitööesemeid hinnati
kõrgelt. Nende dekoor
vaheldus energiliselt
pöörlevaist rullmustreist,
nagu on näha sellel vaagnal,
kuni reaalsete ja
muinasjutuliste olenditeni.
Lääne-Hani dünastia, II-I saj eKr

8. Lääne-Hani dünastia (206 eKr – 8 pKr)
Xiongnu (põhjapoolsete rändhõimude) konföderatsioon
• Pärast Qini dünastia kokkuvarisemist
Kaks taktikat Xiongnu vastu:
• Kui keisririik nõrk – püüavad nomaade ära osta (kingituseks siidkangad, alkohol, riis
jne, ka hiinlannast pruut – nt 198 eKr)
• Kui keisririik tugev – sõjakäigud hõimude territooriumidele
• Ühendus Xiongnu vanade vaenlastega (Yue Shi, indosküüdid Kesk-Aasias)
• 127 eKr Hani otsustav rünnak – 12 aastat rahu põhjas
• Tuhandete hiinlaste asustamine loodesse Xiongnu territooriumi piirile (talunik-sõdurid, valmis
vajadusel sõdima)
Kesk-Aasias kohaloleku tugevdamine
• Garnisonid siiditeede võtmepunktides
Mõjuvõim ja kauplemine ka Mandžuuria, Korea, Vietnami ja Birma suunal

9. Aastal 109 eKr allutas Hani keiser
Wu Di Diani kuningriigi tänapäeva
Yunnani provintsis. See Diani riigis
rahana kasutatud järvekarpide
laegas kujutab stseeni külaelust (vt
kaht Dong Son trummi paremal).

11. Lääne-Hani dünastia kunst
Enamik teadmisi saadud väljakaevamistel haudadest leitud esemete põhjal
Muutus suhtumises matustesse – kasvas esemete hulk, nende laad arenes
• Enam ei peetud vajalikuks panna kaasa hinnalisi pronksesemeid, sobisid
odavamad savinõud või puust mudelid (leidub ka varasemast)
• Teenrite, pillimeeste, meelelahutajate, loomade kujukesed
• Tarbeesemete koopiad
Pole ühtset ettekujutust hauatagusest elust
• Perioodi alguses peeti Kollast Keisrit (Huang Di) vaimude maailma
valitsejaks, kes valitses jumalusi ning viit püha mäge
• mäekujulised viirukipõletid haudades

12. Boshanlu, viirukipõletid, mis
kujutavad Bo mäge (Boshani),
müütilist mäge, mis on surematute
kodu Idameres, ilmusid
esmakordselt Qini ja Hani dünastia
ajal. Kaaneaukudest tõusev suits
sarnaneb mäge ümbritseva uduvine
või pilvega. Kullatud pronks.

13. Aristokraatide hauatagune elu
Emand Dai haud Hunani provintsis II sajandi keskpaigast eKr
• Hämmastav hulk hauapanuseid, sh
• ülipeened tikitud ja trükimustrilised siidid – mõned pikka eluiga sümboliseerivate mustritega
• Palju lakitud esemeid
• Dokumente
• Haua asupaiga piirkonna kaart (Lõuna-Hiina)
• Emand Dai enda pilt siidlinikul
• Mahukas välissark kolme sisemise sargaga, mis sisaldavad esemeid vastavalt kolmele
võimalikule hauataguse elu paigale
• Universum taevakehadega (nagu Päike, Kuu, Maa)
• Allmaailm ja surematute asupaik (lähedane läänemaisele taeva ideele)
• Nelja toaga maja – kadunu maine elupaik, selles on mööbel ning teenijate, pillimeeste ja tantsijate
kujukesed
• Dai keha hästi säilinud tänu tihedalt suletud sarkadele, maetud sügavale maasse söe- ja
savikihtide alla, võib-olla ka selle tõttu, et ta oli pikka aega immutatud tina, elavhõbeda,
arseeni ja kinaveriga, arvatavasti füüsilise säilimise huvides

17. Maalitud siidist matuselinik
emand Dai hauast (suri u 166 eKr),
mis kaevati välja 1972. See kujutab
arvatavasti universumit, kus on
allmaailm (alumine osa), maapind
(keskosa) ja taevas (ülaosa).

19. Aristokraatide hauatagune elu
Rikkalikult on varustatud ka prints Liu Shengi ja ta abikaasa
Dou Wani hauad, mis leiti Põhja-Hiinas Hebei provintsis
• Õõnestatud kaljusse mäkke viiva pika tunneli lõpus
• Eriti kuulsad surnute rüüde pärast
• Valmistatud nefriitplaadikestest, mis nurkades läbi
puuritud ja kuldtraadiga kokku õmmeldud
• Plaadid pole tegelikult nefriidist, kuid neid määratleti selle
poolvääriskivina, mis pidavat tagama igavese (hauataguse)
elu

20. Printsess Dou Wani (suri u 100 eKr) matuserüü ja pronksist peatugi.
Ta oli Lääne-Hani printsi Liu Shengi abikaasa. Haud avastati 1968.

25. I sajandil eKr (pärast keiser Wu’d) algas stagnatsioon ja allakäik
• Sõjakäigud kurnasid riigikassat
• Maa üleminek aadlike omandisse vähendas maksubaasi
• Vähevõimekad keisrid langesid mõjukate suguvõsade kontrolli alla
Dünastia võim katkeb Wang Mangi troonihaaramise tõttu (ca 45 eKr –
6. oktoober 23 pKr)

26. Xini dünastia („Uus“)
Wang Mang – väide Taeva Mandaadi üleminekust a 9
Maareform jt – soodsad talupoegadele
• orjanduse keelustamine
• maa riigistamine, ümberjagamine
Ebastabiilne võim – kaos, mässud, territooriumi
vähenemine
Kollase jõe ulatuslik üleujutus
Wang Mangi tappis lõpuks raevunud talupoegade jõuk
23 pKr Weiyangi palees

27. Ida-Hani dünastia (25-225 pKr)
Uus pealinn Luoyang

28. Ida-Hani dünastia (25-225 pKr)
Majanduslik ja kultuuriline õitseng, leiutised:
• paber (esmalt 200 a varem, kuid keisri eunuhh Cai Lun sai kuulsaks
kvaliteetsema paberiga keiser He Di töökodades I saj lõpul) – asendab
siidi ja kokkuliimitud bambuseribadest rulle;
• seismograaf (maailma esimene)
• esimene päikeseplekkide ja supernoovade märkamine
• vee-energia rakendamine, nt lõõtsade jaoks rauasulatusel
• nõelravi
• anesteesia suurtel operatsioonidel (arst Hua Tao, veini sisse segatud
taimedega)

30. Sada õit
Intellektuaalse ja kirjandusliku aktiivsuse tõus, sh klassikaliste tekstide
uus läbitöötamine (väidetav avastus: Konfutsiuse majast Qini dünastia
aegsete keeldude ajal seina sisse müüritud raamatud, vanaaegsete
kirjamärkidega – klassikute ehtsad versioonid? –> sajandeid vaidlust)
Wang Chang (27-97 pKr) – huvi loodusteaduste, sh geneetika vastu,
põhjendas väiteid kogemuste ja tegelikkuse vaatlustega, loobus
hauataguse elu üldlevinud ideest, teatas, et vaim ja meeled ei saa
olemas olla ilma kehata, loobus ka populaarsest usust saatusesse.

31. Ida-Hani dünastia (25-225 pKr)
Majanduslikud ja poliitilised kriisid –> klassikauuringute ja
konfutsianismi tähtsuse vähenemine, osaline naasmine taoismi ja
legismi juurde.
Reljeef kujutab Xiwang Mu’d,
„Lääne kuningaema“, taoistliku
panteoni kõrgeimat
jumalannat ja surematuse
saladuse hoidjat.

32. Ida-Hani dünastia (25-225 pKr)
Indiast ja Kesk-Aasiast saabus budism
• Valge Hobuse klooster Luoyangi lähedal – esimene Hiinas, teise Ida-
Hani keisri Ming Di (57-75 pKr) valitsusajal
• esimeste budistlike tekstide tõlkimine
• Hani dünastia võim aitas budismil levida
ida poole ja rikastuda kaupmeestel

33. Rahapuud said oma nime
neljakandilise auguga müntide järgi,
mis kasvavad nende pitsiliselt valatud
okste vahel. Puu küljes on ka
mitmesuguseid surematusega
seostataud figuure ja loomakujusid.
Koos müntidega pidid need aitama
kadunut tema teekonnal
hauatagusesse ellu.

34. Pax Sinica
Ida-Hani dünastia esimesel sajandil
Ban Chao – tollane rahvuskangelane, sõjaväelane-diplomaat
• Alamast seisusest
• Tõusis kiiresti usaldusisikuks tänu andekusele ja isiksusele
• Korduvalt saadeti lääne poole, et kasutada tema oskusi, et võita
kohalikke hõime koostööle Hiinaga, mitte riigi põhivaenlase
Xiongnuga

35. Ida-Hani dünastia kunstilooming
Hauapanuste tähtsus
Skulptuur – peamiselt savist, osad värvitud või glasuuritud
• inimfiguurid
• kõrge modelleerimistase, väljendusrikkus
• ehitised
• Tornid, sillad, taluhooned
• koduloomad
Bareljeefid
• nt sari: matuserongkäik, üle silla teise ilma väravani (kõrtsiukse
sarnane), kadunu pillimeestega pidusöögil, kadunu sõitmas
kaaslastega maal tõllas

36. Daam peegliga
Tantsijad

37. Kuju portreteerib teatud
meelelahutajatüüpi, kes pajatas või
laulis lugusid, saates end trummi
lüües. Skulptuur kujutab ilmselt
kääbust nagu Zhan, Esimese keisri
õuenarr, keda mainitakse Sima
Qiani kirjatöödes. Maalitud
keraamika, I-III saj pKr.

38. Tähelepanuväärselt täpne ja detailne
keraamiline mudel, mis valmistati
hauapanuseks Hani ajastu lõppaegadel,
on üks väheseid allikaid Hiina
arhitektuuri kohta enne Tangi
dünastiat. See viiekorruseline hoone,
võib-olla viljaaida mudel, on juba
tüüpilise Hiina konstruktsiooniga, sel on
keraamilistest kividest katused, mida
toetavad keeruka kujuga konsoolid.
Maalitud keraamika, II sajand pKr.

41. Galopeeriv
hobune,
34,5 cm kõrge,
jalgade asend
täie galopi ajal
on õigesti
kujutatud –
tohutult raske
palja silmaga
fikseerida.

42. Ida-Hani dünastia (25-225 pKr)
II sajandil pKr probleemid
• võimsate suurmaaomanike mahhinatsioonid – oht riigi stabiilsusele
• keisriperekonna langud püüdlesid võimu
• tõsiseks ohuks ka palee eunuhhid
• järjestikused lapskeisrid troonil
Tugeva keskvõimu puudumine
Talupoegade maksukoormuse tõstmine

43. Ida-Hani dünastia allakäik
Salaühing Kollased Turbanid
• Õige tee (dao) järgijate toetus
• 185 pKr alustasid laiahaardelist mässu riigi lõhenemine ja
dünastia allakäik
220 pKr – keiser Xian Di
sunnitud troonist loobuma
Järgnes pikk poliitiliste
lahkhelide periood

44. Hani dünastia kokkuvõte
Pikima valitsusajaga Hiina dünastia
• suurima Hiina rahvuse enesenimetus sellelt dünastialt
Kroonikate kirjutamine muutus regulaarseks
• Sima Qiani (u 135-93 eKr) koostatud „Ajaloo ülestähendused“ muutus kõigi
järgmiste dünastiate ametlike ajalugude eeskujuks
rohkem kui 0,5 miljonit sõna
hõlmas kolm tuhat aastat (varaseimatest aegadest kuni Lääne-Hani riigini)
alajaotused: annaalid, kronoloogilised tabelid, eri teemasid käsitlevad peatükid, tähtsate
meeste elulood
• Ban Gu (32-92 pKr) Ida-Hani riigis
töötas Lääne-Hani mitteametliku ajaloo kallal, mida oli alustanud tema isa
tema peale kaevati -> vangistamine
keiser luges tema teost, kiitis -> lubati jätkata
Hiina esimene ametlik dünastiaajalugu