Download to read offline
Uploaded byOlga Ivanova
Esiaja kunst
Kus tekkis kunst? Miks? Mida inimesed tahaksid näidata oma ürgaja kunstiga?
Esiaja kunst
- 1. Kunsti määratlus • Kunston tunnete väljendamine ja maailma tunnetamine kujundite läbi. • Kultuur on inimese või / ja ühiskonna arenemistase, mis väljendub hingelistes väärtustes • Tsivilisatsioon – vaimse ja materiaalse kultuuri arenemistase. • Religioon – maailma tajumise süsteem, mis põhineb arusaamal, et inimene on seotud mingi ülima jõuga
- 2. • Kunsti loomineon midagi sellist, millest ei ole otsest kasu nagu näiteks tuletegemisest, mis annab sooja või söömisest, mis teeb kõhu täis. Ometi on inimesed kunstiga tegelenud juba ürgajast alates.
- 3.
- 4. ESIAJA KUNST • Inimkonnakultuuri esimesed avaldused: Noorema paleoliitikumi kunst u.40 000 – 10 000 eKr Mesoliitikumi kunst u. 10 000 - 5 000 eKr Neoliitikumi kunst u. 5 000 – 2 000 eKr Eneoliitikumi kunst ja pronksiaja kunst u. 2 000 – 1000 eKr
- 5. Noorem paleoliitikum • Paleoliitikumikultuuri kandjaks oli inimene, tal oli arenenud mõtlemisviis ja suur loomisvõime Elamine: Kesk- ja Lõuna-Euroopa (tundra ja stepp) Tegevus: naised – majapidamine ja loodusande korjamine. mehed – küttimine ja kalapüük Tööristade materjal: kivi,sarv,luu
- 6. Noorem paleoliitikum Küditi: Mammute, metssigu,metshobuseid, põhjapõdraid, piisone Mida kasutati: Liha – söömiseks Nahk – keha- ja elamu katteks Luud ja sarved – tööristadeks Kõõlused – õmblemiseks Rasv – valgustuseks ja eluruumi soojendamiseks
- 7. Lünktekst Inimese vanuseks loetakseumbes kaks miljonit aastat. Umbes miljon aastat tagasi õppis inimese esivanem tahuma pihukirvest – töötades arenes inimese käsi, mõtlemine ja fantaasia. Inimkonna kultuuri, seega mõtlemis ja loomisvõime areng muutus hoogsamaks noorema paleoliitikumi lõpul. Sel ajal olid inimesed osaliselt üle läinud paiksele eluviisile ning elasid looduslikes koobastes, maasse kaevatud onnides või püstkodades. Peamiseks elatusallikaks oli suurte imetajate küttimine. Lisaks toidule saadi loomadest nahka keha- ja elamu katteks, luud ja sarvi tööriistadeks, kõõluseid õmblemiseks ja rasva valgustuseks ning eluruumi soojendamiseks.
- 8. Üheks kunsti tekkepõhjuseks loetakse inimese vajadust ilu ja loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Esiaja inimesed uskusid maagiat – seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Mida inimene seletada ei osanud, sellele andis ta maagilise tähenduse. Võib - olla arvas inimene, et on olemas seos looma ja tema kujutise vahel ning uskus, et omades looma kujutist ning “surmates” seda odaga, omandab ta võimu ka looma enda üle.
- 9. Järgnevatel kultuuriperioodidel (meso- ja neoliitikum) ei ole kaljujoonised enam seotud koobastega, vaid luuakse kaljude pealispinnale. Kauneimad ja vanimad kiviaja kunstimälestised - koopamaalid - on loodud kõige sügavamatesse ja pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. See annab tunnistust maalingute maagilisest tähendusest. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi ja ka neid keda inimene kodustama hakkas.
- 10. Koopamaale tehti nii,et kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga, seejärel kaeti kujutise pind. Värvidena kasutati musta ja punast, pruuni või kollast ning valget. Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga.
- 11. Noorema paleoliitikumi kunst •Kivikirves • Kunst alles tekkib
- 12.
- 13. Paleoliitikumi kunst • Statuetid,mis kujutavad naist (kõrgus 5-12 cm), tehtud mammuti kihvast, olid seotud matriarhaadiga Üks kuulsamaid on kivist naisekuju, mis leiti Austriast Willendorfist. See on valmistatud u. 30 000- 25 000 e.m.a
- 14. Paleoliitikumi kunst • Kaelaeheteokarpidest ja hammastest
- 15.
- 16. Paleoliitikumi kunst Tassili kaljukoobastes tehtudjoonistus räägib meile troopilistest loomastikust (antiloobid, kaelkirjakud)
- 17. Paleoliitikumi kunst • Reljeef.Naine sarviga
- 18. Paleoliitikumi kunst • FragmentAltamira koopamaalist Hispaanias
- 22. Paleoliitikumi kunst • FragmentAltamira koopamaalist Hispaanias
- 23. Lascaux koopamaalid Prantsusmaal– u.15000 – 10000 a.e.Kr. Avastati 1940.a. Koopaseintel on peaaegu 800 üksikkujutist – veised, hobused, hirved, piisonid jne.
- 24. Paleoliitikumi kunst • FragmentLascaux’ koopamaalist
- 25. Neoliitikumi kunst • Neoliitikumiperioodil muutus täiesti inimeste elukorraldus. Õpiti põldu harima ja karja kasvatama, inimene muutus paiksemaks ja ei olnud enam nii sõltuv loodusjõududest. Tekkisid külakogukonnad ja hakati elama majades. Sellist suurt murrangut inumese arengus nim. neoliitiliseks revolutsiooniks. Muutus ka neoliitikumiaegne kunst. Lihtsamast loomakummardamisest oli saanud uskumus teispoolsusest ja kuna midagi täpselt nähtavat ei saa kujutada, muutus kunst looduskaugemaks ja abstraktsemaks. Neoliitikumis hakkas levima ornamentika.
- 26. Neoliitikumi kunst • Neoliitikumi kammkeraamika Ornamentikaon reeglipäraselt korduvatest elementidest koosnev kaunistus. Ornamendi elemendid võivad midagi kujutada (nt.taimemotiive, kirjatähi jm.) või koosneda geomeetrilistest kujunditest, olla reljeefne ehk pinnast kõrgem või pinnasse süvendatud. Ürgajal kaeti ornamendiga tarbe- ja kultusesemeid.
- 27. Neoliitikumi kunst • Merevaiguehed Baltimaadel
- 28.
- 29.
- 30. Neoliitikumi kunst • Kirves- топор
- 31. Eneoliitikumi kunst japronksiaja kunst • Savist tehtud maja mudel
- 32. Eneoliitikumi kunst japronksiaja kunst • Arvatavasti nii välja nägi esiaja tuba
- 33. Eneoliitikumi kunst japronksiaja kunst • Kullast tehtud lehm ja vasikas
- 34. Megaliitarhitektuur = Kiviehitised mega= suur, lito = kivi - suurte kividega ehitamine • Dolmen – algeline hauakamber
- 35. Dolmenid • Dolmeni korkkaalub 50 kg
- 36.
- 37.
- 38. Kiviehitised • Menhir –teravatipuline kivimürakas
- 39. Kiviehitised • Kromlehh –kui menhirid või dolmenid paigutati ringedena (Suur Britaania - Stonehenge)
- 40.
- 41. Kromlehh Stonehenge 1700. aastasuvepäev
- 42.
- 43.
- 44.
- 45.
- 46.
- 47. Milleks ehitati Stonehenge? •Rituaali ja ohverdamise paik • Päikese tempel • Esiaja preestrite võimu sümbol • Surnute linn • Paganlik katedraal • Astronoomiline tähetorn • UFO maandumise paik • Arvuti prototüüp • Nii lihtsalt, põhjuseta
- 48. Lihavõttesaar • Moai –suured kiviskulptuurid
- 50. Ürgaja viimane perioodoli rauaaeg(500-1200pKr), mil tähtsamaks tööriista- ja relvamaterjaliks sai raud.
- 51.