Muinasaeg
Kiviaeg
(esitlus 3)
Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum
• Inimeste asulatest Eesti territooriumil sel ajal
ei ole teada, sest kogu maastik oli jää all.
Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum
• Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn
Kunda kultuuri.
• Vanimad inimeste elupaigad Eestis pärinevad
IX aastatuhandest eKr
• Need on Pulli (Pärnu jõe kaldal Pärnu linna
lähedal) ja Lammasmägi (Kunda linna lähedal)
Asulakohad
• Kiviajal elasid inimesed umbes 15 – 30-
liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2 –
4 perest.
• Kunda kultuuri elanikud
- elasid veekogude läheduses,
- kalastasid,
- küttisid veelinde ja metsloomi.
Veekogud pakkusid ka paremaid
läbimisvõimalusi.
Töö- ja tarberiistad
• Kiviajal olid töö- ja tarberiistade valmistamise
materjalid
- kivid = kivimid (tulekivi, kvarts)
- luud
- sarved
- puu
Töö- ja tarberiistad
• Kunda kultuuri elanikude tööriistad:
- ahingud
- harpuunid
- nooleotsad
- pistodad
- talvad
- naasklid jms
- Neid valmistati luust. Kivikirveid olid tehtud kivist.
Elatusalad
• Eesti muistsete elanike elatusalad olid
- kalastamine
- küttimine
- loodusandide korjamine ( taimed,
juurikad, marjad, seened, pähklid) = korilus
Elatusalad
• Kalastamine: ahingud, luust õngekonksud,
kalatõkked, algelised võrgud
• Küttimine: püünised ja lõksud, viskeodad, vibu
ja nooled
Mesoliitikumi teisel poolel tegeles rannarahvas
ka hülgeküttimisega
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum
• Keraamika kasutuselevõtt tähistab neoliitikumi
algust.
• Eesti vanimad savinõud valmistati savist, kuhu
lisati teokarpe, purustatud taimi, kivipurdu.
Kammkeraamika kultuur
• Levis 4000. aasta paiku eKr
• Savinõusid ilustati kammi meenutava
hambulise templi abil
• Olid levinud hoolikalt lihvitud kivikirved ja
talvad
• Elatusalad: küttimine, kalastamine,
loodusandide korjamine
Nöörkeraamika kultuur
• Levis 3000. aasta paiku eKr
• Savinõusid ilustati nöörjäljenditega
• Väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud
silmaaukudega paadikujulised kivikirved
• Elatusalad: maaviljelus, loomakasvatus
Küsimused kordamiseks
1. Mis kiviaja perioodil ilmusid inimesd Eesti
alale?
2. Nimetage vanimad inimeste elupaigad Eesti
alal. Missugusesse kulruuri need kuuluvad?
3. Millest tegid inimesed töö- ja tarberiistaid
kiviajal?
4. Nimetage mõningaid Kunda kultuuri
tööriistaid.
Küsimused kordamiseks
5. Nimetage muistsete inimeste elatusalad.
6. Milliseid tööriistu inimesed kasutasid
kalastamiseks ja küttimiseks?
7. Missugusel kiviaja perioodil inimesed leiutasid
keraamikat?
8. Mis iseloomustab kammkeraamika kultuuri?
9. Nimetage kammkeraamika kultuuri inimeste
elatusalad.
Küsimused kordamiseks
10. Mis iseloomustab nöörkeraamika kultuuri?
11. Nimetage nöörkeraamika kultuuri inimeste
elatusalad.
Õpikud
1.Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent, Ago
Pajur.
История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA Tallinn
2005 - 2006)
lk 6 - 7
2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni.
(õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 12 - 17
3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam – Jürjo,
Pärtel Piirimäe.
Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi aja
alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 14 – 19 lk 20 - 25

Esitlus 3 muinasaeg

  • 1.
  • 2.
    Vanem kiviaeg ehkpaleoliitikum • Inimeste asulatest Eesti territooriumil sel ajal ei ole teada, sest kogu maastik oli jää all.
  • 3.
    Keskmine kiviaeg ehkmesoliitikum • Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. • Vanimad inimeste elupaigad Eestis pärinevad IX aastatuhandest eKr • Need on Pulli (Pärnu jõe kaldal Pärnu linna lähedal) ja Lammasmägi (Kunda linna lähedal)
  • 4.
    Asulakohad • Kiviajal elasidinimesed umbes 15 – 30- liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2 – 4 perest. • Kunda kultuuri elanikud - elasid veekogude läheduses, - kalastasid, - küttisid veelinde ja metsloomi. Veekogud pakkusid ka paremaid läbimisvõimalusi.
  • 5.
    Töö- ja tarberiistad •Kiviajal olid töö- ja tarberiistade valmistamise materjalid - kivid = kivimid (tulekivi, kvarts) - luud - sarved - puu
  • 6.
    Töö- ja tarberiistad •Kunda kultuuri elanikude tööriistad: - ahingud - harpuunid - nooleotsad - pistodad - talvad - naasklid jms - Neid valmistati luust. Kivikirveid olid tehtud kivist.
  • 7.
    Elatusalad • Eesti muistseteelanike elatusalad olid - kalastamine - küttimine - loodusandide korjamine ( taimed, juurikad, marjad, seened, pähklid) = korilus
  • 8.
    Elatusalad • Kalastamine: ahingud,luust õngekonksud, kalatõkked, algelised võrgud • Küttimine: püünised ja lõksud, viskeodad, vibu ja nooled Mesoliitikumi teisel poolel tegeles rannarahvas ka hülgeküttimisega
  • 9.
    Noorem kiviaeg ehkneoliitikum • Keraamika kasutuselevõtt tähistab neoliitikumi algust. • Eesti vanimad savinõud valmistati savist, kuhu lisati teokarpe, purustatud taimi, kivipurdu.
  • 10.
    Kammkeraamika kultuur • Levis4000. aasta paiku eKr • Savinõusid ilustati kammi meenutava hambulise templi abil • Olid levinud hoolikalt lihvitud kivikirved ja talvad • Elatusalad: küttimine, kalastamine, loodusandide korjamine
  • 11.
    Nöörkeraamika kultuur • Levis3000. aasta paiku eKr • Savinõusid ilustati nöörjäljenditega • Väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega paadikujulised kivikirved • Elatusalad: maaviljelus, loomakasvatus
  • 12.
    Küsimused kordamiseks 1. Miskiviaja perioodil ilmusid inimesd Eesti alale? 2. Nimetage vanimad inimeste elupaigad Eesti alal. Missugusesse kulruuri need kuuluvad? 3. Millest tegid inimesed töö- ja tarberiistaid kiviajal? 4. Nimetage mõningaid Kunda kultuuri tööriistaid.
  • 13.
    Küsimused kordamiseks 5. Nimetagemuistsete inimeste elatusalad. 6. Milliseid tööriistu inimesed kasutasid kalastamiseks ja küttimiseks? 7. Missugusel kiviaja perioodil inimesed leiutasid keraamikat? 8. Mis iseloomustab kammkeraamika kultuuri? 9. Nimetage kammkeraamika kultuuri inimeste elatusalad.
  • 14.
    Küsimused kordamiseks 10. Misiseloomustab nöörkeraamika kultuuri? 11. Nimetage nöörkeraamika kultuuri inimeste elatusalad.
  • 15.
    Õpikud 1.Mati Laur, AinMäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent, Ago Pajur. История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA Tallinn 2005 - 2006) lk 6 - 7 2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent. Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni. (õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 12 - 17 3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam – Jürjo, Pärtel Piirimäe. Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 14 – 19 lk 20 - 25