Ühiskonnaõpetus IX klassile

1. Riik ja turumajandus

2. Turumajandus tugineb
eraettevõtlusele

3. Ettevõtted on vabad oma
tegevust korraldama
kehtivate reeglite raames.
Reeglid kehtestab valitsus
ja/või riikideülesed
ühendused või
rahvusvahelised
organisatsioonid.

5. Riigi vahendid majandusse sekkumiseks
1. Turu reguleerimine õigusaktidega
Maksu- ja hinnapoliitika
Madalad maksud ja vabalt kujunevad hinnad soodustavad
ettevõtlust.
2. Teatud äritegevuse litsentsimine või piirnormide kehtestamine
Kvoodid ületootmise vältimiseks
Litsentsid kõrget kvalifikatsiooni nõudvatele või riske tekitavatele
tegevustele

6. Turutõrked
•Täiskonkurentsi esineb tegelikkuses harva
•Vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib
ettevõtjaid loobuma vähetulusatest, kuid
sotsiaalselt olulistest tegevustest
•Turumajandus põhjustab majanduslikku
ebavõrdsust

8. Riigi ülesanne on leevendada
turumajanduse puudusi
Äriettevõtted ei
tooda alati ühiskonna
arenguks vajalikke
kaupu ja teenuseid
või ei tee seda
kestlikkust arvestaval
moel.

9. Valitsuste motiivid majandusse sekkumiseks:
1. majanduslikud – riik aitab kaasa turu tõhusamale
toimimisele (suurendab konkurentsi, arendab
ettevõtlust, tasakaalustab nõudmist ja pakkumist)
2. sotsiaalsed – pehmendab turu toimet (tasakaalustab
piirkondlikku arengut, aitab nõrgematel
ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hoolitseb
keskkonna puhtuse ja targa tarbimise eest)

11. Konkurentsiseadus – konkurentsiamet
Konkurentsiseadus reguleerib suurettevõtete
mõju turul (40% turukäibest), tootjate
kokkuleppeid ja ettevõtete ühinemisi.
Valitsus võib kehtestada ka piirhinnad ja
maksimaalsed tootmismahud.

12. Konkurentsiseadus – konkurentsiamet
Konkurentsiamet on Justiitsministeeriumi valitsemisalas tegutsev
valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku
järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi:
1) konkurentsi valdkonnas;
2) elektri, maagaasi, kaugkütte valdkonnas;
3) postside valdkonnas;
4) raudteevaldkonnas;
5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonnas;
6) lennundustegevuse valdkonnas (lennujaamatasudega seotud
vaidluste lahendamisel ja lennujaama kasutajate kaebuste
menetlemisel.

13. Võimalikud meetmed konkurentsi
arendamiseks:
•spetsiaalsed laenu- või toetusskeemid uute
(väike)ettevõtete rajamiseks, tasuta nõustamine ja
koolitus;
•maksusoodustused väikeettevõtetele;
•subsiidiumid – otsene rahaline toetus;
•väliskaubandustõkked.

14. Näide: Euroopa
põllumajandustoetused
2007
2007. aasta EL eelarve oli 114
miljardit eurot
Sellest 53,5 miljardit (suurim osa,
47% eelarvest) kulutati
põllumajandussubsiidiumiteks ja
maapiirkondade arenguks.
2004 liitunud riigid hakkasid täies
ulatuses subsiidiume saama alles
2013.
2016 sai Eesti EL-lt 220 miljonit €
põllumajandustoetusi (+ 31 mln
Eesti oma eelarvest).

15. Täiskonkurents eeldab, et ostja teab,
millised on kauba omadused ja hind.

16. Tervishoiu- ja
ohutusnõuded
Riik kehtestab ja
kontrollib täitmist

17. Välismõju – kellegi tegevuse mõju ülekandumine
kolmandatele isikutele
Positiivne mõju –> riigi rahalised toetused
Negatiivne mõju –> saastemaks jt piirangud ja erimaksud

18. Erahüvis
Tunnused:
• kaubad ja teenused, mille tootjad, müüjad ja tarbijad
on tuvastatavad;
• igal tootel on hind, mis nõudjal tuleb kauba pakkujale
tasuda;
• iga konkreetset kaupa on piiratud kogus –> ostjad
konkureerivad kauba pärast;
• mõne inimese jaoks on tarbimine välistatud
ressursside puudumise tõttu.

19. Ühishüvis
Toode või teenus, mille pakkumine pole
majanduslikult tulutoov, kuid mida ühiskond
vajab.
Loomult mittekonkureeriv ja kasumit mittetootev.
Selle tarbimise eest ei saa küsida tasu.
Iga edasise tarbija lisandumine ei muuda midagi.
See on kaup või teenus, mida jaotatakse turu
vahenduseta, seda tarbib enamik
ühiskonnaliikmeid.
Ühishüviste tarbimine on elanikele tasuta, kuid
riigi või KOV jaoks tähendab suuri kulutusi.