Koolituse I päeva esitlus

1. IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis Rahvusvaheline Haridustehnoloogia Selts Integrating ICT Skills into Teaching and Learning

2. KOLM MÕTET ÜLESANNE Kirjuta kolm mõtet (5 min) Mida tead kursusest Projektipaun? Sinu ootused ja lootused… Sinu valmisolek projektõppeks koolis Ettekanded, arutelu

3. KURSUSE EESMÄRK Pakkuda õpetajatele lahendusi ja näiteid tehnoloogia efektiivseks kasutamiseks ning õpiprojektide läbiviimiseks. Näidata, kuidas tehnoloogia kaasabil integreerida erinevaid õppeaineid.

4. Missioon … on juhtida ja toetada tehnoloogia efektiivset kasutamist õpetamisel ja õppimisel www.iste.org

5. Õpipartnerite projekti hetkeseis Riigid, kus kursus IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis on kohandatud: Malaisia, Hong Kong, Korea, Saksamaa, Rumeenia, Indoneesia ja Eesti Riigid, kus kursuse IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis vastu on huvi tuntud: Norra , Ukraina , Poola ja Lõuna-Aafrika Vabariik

6. Kursuse maht ja materjalid Kursus kestab 20 tundi, milles 16 tundi on auditoorne- ja 4 tundi iseseisev töö: Õpiprojektis osalemine (rühmatöö) Projektõppe teooria Tutvumine näidisprojektiga (rühmatöö) Lõputöö ettevalmistamine ja tutvustamine (soovitavalt rühmatööna) Kursuse läbinu saab materjalid köidetud mapis ja elektrooniliselt CD-l.

7. Kursuse ajakava I päev kell 15.00- 18.00 14.november 2006 Sissejuhatus IKT oskuste rakendamine õppeprotsessis Projektõpe Hindamismudelid II päev kell 16.00-19.00 21.november 2006 10.õpiprojekt (tutvustus, rühmatöö, arutelud, ettekanded

8. Kursuse ajakava III päev kell 16.00- 19.00 28.november 2006 Töö projektidega, rühmatöö, arutelu Kodutöö tutvustamine IV päev kell 16.00-19.00 05.detsember 2006 Kodutööde esitlused Tagasiside ja kokkuvõtete tegemine

9. Eesmärgid Kursuse õppekava läbinud õpetaja: oskab läbi viia õpiprojekti, millesse on integreeritud tehnoloogia efektiivne kasutamine; teab erinevaid näidismeetodeid tehnoloogia integreerimiseks aine(te)õpetusse; teab ja oskab kasutada erinevaid hindamismeetodeid ja –strateegiaid; oskab luua uut õpiprojekti; oskab õpiprojekti ülesande püstitada nii, et selle lahendamisel kasutavad õpilased kõrgema mõtlemistasandi oskusi (analüüs, süntees ja hindamine).

10. Kursuse portaal ja koolitusmaterjalid http:// www . htk . tlu .ee/projektipaun Käsiraamat ja CD

11. Kursusel kasutatavad meetodid Aktiivne loeng Individuaalne töö Ajurünnak Rühmatöö Projektõpe Arutele Ettekanded

12. Projektiidee vormistamine ja esitlemine Projekti teema, nimi, autorid Kooliaste Projekti kestvus Projekti eesmärk Saavutatavad pädevused ja õpitulemused riiklikust õppekavast lähtuvalt Probleemülesanne õpilastele Õpilaste eelteadmised ja -oskused Projekti kirjeldus ehk tegevused klassis Õpiprojekti hindamine Vajalik tehnoloogia ja tarkvara Vajalikud allikad ja koduleheküljed Lisaülesanded Tugistrateegiad

13. Edukas õpetamine ja õppimine sõltub millestki ENAMAST kui tehnoloogia inimressursid finants strateegilised tegurid

14. VAJALIKUD EELTINGIMUSED KOOLIS tehnoloogia edukaks integreerimiseks Ühine visioon, IKT arengukava Tehnoloogia olemasolu ja ligipääs sellele; Kogemustega õpetaja(d), kes kasutavad IKT vahendeid ainetundides; Õpetajate valmisolek ja motiveeritus arvutite ja uute meetodite kasutamiseks, juhtkonna toetus; Professionaalne areng (koolitusvõimalus); Tehniline tugi; Õppekava sisu ja pädevused; Õpilasekeskne õpetamine; Hindamine ja tagasiside; Toetav poliitika. Ühiskonna ja kogukonna toetus; Muud tingimused.

15. RÜHMATÖÖ

16. Rühmatöö võimaldab Suurendada osalejate aktiivsust; Arendada mõtte paindlikkust; Muuta rühmaliikmed info suhtes vastuvõtlikumaks; Võimaldab kitsamas ringis oma arvamust avaldada ; Võimaldab rahuldada suhtlemisvajadust; …

17. Peamised vead rühmatöö korraldamisel Probleem on määratlemata ja eesmärk kokku leppimata. Juhis “arutage seda (küsimust, teemat vms) omavahel” pole korrektne. Kui tegevusel puuduvad eesmärgid, pole ka tulemit.

18. Peamised vead rühmatöö korraldamisel Puudub kokkulepe protseduurilistes küsimustes. Kui palju aega on aruteluks? Kas tehakse ja kes teeb mahukamate teemade puhul vahekokkuvõtteid? Kas tulemused on vaja esitada ka kirjalikult? Jne…

19. Peamised vead rühmatöö korraldamisel Rühmatööks ja/või tulemuste esitamiseks on liiga vähe aega. Liigne kiirustamine tingib selle, et võimalikult hea tulemuse saavutamise asemel muutub rühmaliikmete eesmärgiks ajagraafikus püsimine. Pole võimalik süveneda, aeglase tempoga inimesed ei suuda üldse süveneda. Kui esimene rühmatöö ebaõnnestub on väga raske järgmist rühmatööd andes kõrget osalusmotivatsiooni oodata.

20. Peamised vead rühmatöö korraldamisel Ruum on ebasobiv. Tööd häirib ruumikitsikus, kahe või enama kõrvutitöötava rühma liikmed on sunnitud üksteise kuulmiseks järjest valjemalt rääkima.

21. Peamised vead rühmatöö korraldamisel Juhendaja ei jälgi toimivat. Näiteks läheb teise ruumi kohvi keetma või korrastab pabereid, võtab telefonikõnesid vastu, askeldab oma asjadega jne…

22. Peamised vead rühmatöö korraldamisel Puudub tagasiside rühmatöö kulgemise kohta. Milliseid näpunäiteid võiksime arvestada, et järgmisel korral veelgi tulemuslikumalt töötada? Rühmatöö võimaldab mitte üksnes arvestatava tulemuse saamist rühmale püstitatud ülesande osas, vaid ka sotsiaalset õppimist. See on ressurss, mida ei tohiks kasutamata jätta!

23. Rühmatöö korraldamise põhimõtted Peamine nõue on, et osalejatele oleksid arusaadavad rühmatöö otstarve, miks rühmatöö korraldatakse just selle teema osas ja praegu, eesmärgid, mis on vaja ära teha, oodatav tulem- mida on vaja saavutada, protseduur ja sisemised kokkulepped e “mängureeglid”, miks näiteks tulemusi kasutatakse jne…

24. Rühmatööle peab eelnema põhjalik ettevalmistus Ettevalmistus koosneb järgmistest tegevustest: Eesmärgi määratlemine (miks just selles osas?); Konkreetne ülesande püstitus: mida on tarvis teha? Metoodiliste materjalide ettevalmistamine, milliseid abivahendeid läheb vaja (loengumaterjalid, teatmeteosed, Internet, jm…) Varustuse komplekteerimine; Piisava ajavaru tagamine.

25. Rühmade moodustamine Tähtis on, et rühmade moodustamise põhimõtted toetaksid rühmatöö eesmärgi saavutamist (sugu, vanus, eriala, huvid jne…). Optimaalne rühmaliikmete arv võiks olla 3- 7 inimest.

26. Rühmatöö jälgimine Eriarvamuste korral käituti konstruktiivselt, ei arvustatud inimesi, vaid nende arvamusi. Peeti kinni ajaliimidist, räägiti lühidalt. Kuulati hoolega ja püüti üksteist mõista. Keegi ei surunud oma arvamust jõuga peale. Uusi ideid esitati julgesti Kõik rühma liikmed osalesid aruteludes Tähelepanekud Käitumine rühmas

27. Tulemuste esitamine Kui inimesed on tõsiselt tööd teinud, tuleb neile anda võimalust ka oma saavutuste esitlemiseks ja eduelamuse saamiseks. Tavaliselt esitletakse kas suuliselt või kirjalikult . NB! Hea oleks kui ettekannet ilmestaksid ka visuaalsed materjalid .

28. Rühmatöö tulemuste esitamise atraktiivsemad moodused: päeviku koostamine ja esitlemine; diagrammi koostamine; ristsõnamõistatuse koostamine; pildiseeria joonistamine ja esitlus; rollimängu esitus; näituse ülespanek; seinalehe koostamine; oma rühma liikmete intervjueerimine; jne..

29. Kokkuvõtete tegemine, analüüs ja tagasiside Inimene ei õpi kogemusest, mida ta pole reflekteerinud!

30. Õpetaja roll rühmatöö läbiviimisel Korraldamine Osavõtule õhutamine Nõustamine (vajadusel) Jälgimine Kokkuvõtete tegemine

31. Koostage eelmise slaidi põhjal SWOT analüüs tehnoloogia eduka rakendamise võimalikkusest oma koolis TUGEVUSED NÕRKUSED VÕIMALUSED OHUD

32. Moodustage 4- liikmelised rühmad ja valmistuge rühmatööd ette kandma (aega 10 min).

33. Vaheaeg

34. Maailm on muutunud … Oled Sina valmis muutuma? • Töö on muutunud ... • Töövahendid on muutunud ... • Suhtlemine on muutunud ... • Informatsioon edastamine on muutunud ... • Lapsed on muutunud ... • Õppimine on muutunud … • ÕPETAMINE PEAB MUUTUMA ... JUHENDAMINE PEAB MUUTUMA!

35. Õpetajakeskne õpetamine Õpilasekeskne Ühe meele simulatsioon Paljude meelte simulatsioon Üks lahendustee Mitu võimalikku lahendust Üks õige vastus Mitu võimalikku vastust Üks meedia (õpik) Multimeedia ja hüpermeedia Individuaalne töö Koostöö Informatsiooni vahendamine Info vahetamine, avaldamine Passiivne õppimine Aktiivne/avastuslik/uurimusõpe Faktikeskne mõtlemine Kriitiline mõtlemine, otsuste põhjendamine Passiivne tagasiside Planeeritud tegevus, analüüsitud tagasiside Isoleeritud, ebareaalne Autentne, reaalse sisuga Uued õpikeskkonnad: uued meetodid ja strateegiad

36. Uued keskkonnad võimaldavad kasutada efektiivsemaid strateegiaid ja meetodeid Näiteks: Projektõppe ja tehnoloogia integreerimine

37. Projektõpe Transforming the classroom experience from “ teachers telling” to “students doing.” Projektõpe on meetod, mis muudab tunni, kus õpetaja räägib, tunniks, kus õpilane tegutseb.

38. Projektõppe olemus Traditsiooniline õpetamine Lühiajaline Ühe aine keskne õpetajakeskne Projektõpe Pikemaajaline Erinevaid õppeaineid integreeriv Õpilasekeskne Seotud eluliste probleemidega

39. Projektõppe tunnis on kesksel kohal ÕPILANE , kui uute teadmiste avastaja ja looja Traditsioonilises tunnis on kesksel kohal ÕPETAJA , kui teadmiste vahendaja.

40. Projektõppe eesmärgiks on elulise teema uurimine SÜGAVUTI Selleks peavad õpilased: püstitatud probleemi mõistma, kasutama analüüsi- ja sünteesimisoskust, et leida probleemile lahendus(i), tegema konstruktiivset koostööd omavahel ja õpetajaga, suutma põhjendada ja hinnata oma lahendusi püstitatud probleemile. Projektõppe vastandiks on õpetaja poolt esitatud õige-vale küsimustele vastamine.

41. Koostöö On lõbus On õpilasekeskne Reeglina pikaajaline Planeeritud ja väga põhjalikult ettevalmistatud Tutvustatakse tulemusi Elulisus Pakub väljakutset Motiveeriv Õppeaineid integreeriv Tõeline ehk kasutatakse samu meetodid kui täiskasvanud tööl Projektõpet iseloomustab :

42. Projektõpe või probleemõpe? PROBLEEMÕPE PROJEKTÕPE

43. Teadlaste Savoie ja Huges kirjeldus projektõppest Leia õpilastele sobilik probleem. Seosta probleem õpilaste huvidega e õpilaste maailmaga. Seo teema või õppeained (NB! Mitte üks õppeaine) probleemidega. Anna õpilastele võimalus leida lahendus probleemile ja saada sellest õpikogemus. Julgusta õpilaste koostööd meeskondade moodustamisega. Lase kõigil meeskondadel esitleda oma töö tulemust.

44. Professor Barrowsi poolt välja töötatud viis probleemõppe tunnust: Esmalt esitatakse probleem ja alles siis muu informatsioon. Probleem tuleb esitada realistlikult. Materjali kogutakse lähtuvalt probleemist, mitte konkreetsest ainest. Õpilased juhivad õppeprotsessi ise. Õpilased töötavad koos väikestes gruppides.

45. Õpetaja roll projektõppes on olla: õpikeskkonna looja, juhendaja, suunaja, nõuandja, partner.

46. Õpetajapoolne juhendamine ja tagasiside õpiprojekti läbiviimisel Visuaalsed vaatlused Hinnangute andmine Lisategevuste pakkumine Koostöö soodustamine ja toetamine

47. RÜHMATÖÖ (7 min) Projektõppe plussid Projektõppe miinused

48. Projektõppe + ja - On õpilastele motiveeriv Õpilased juhivad ise oma õppeprotsessi Õpilased õpivad probleeme lahendama Õpetab koostööd tegema Õpilased omandavad vaatlus- ja uurimisoskusi Õpilased ei õpi mitte mida mõelda vaid kuidas mõelda Ajamahukas Õpilastele “võõras” Õpetajatele harjumatu

49. Projektõpe peaks andma vastuse mõlemale küsimusele... Õpetajad küsivad sageli: “Kuidas ma saan panna oma õpilasi kriitiliselt mõtlema?” Õpilased küsivad sageli: ”Miks ma pean seda õppima?” Kokkuvõtteks

50. Projektõppe hindamine Hindamismudelid Projektõppes võiks hinnata nii tulemust kui protsessi . Hindamist kergendavad hindamismudelid ( ingl. k . rubric ) http:// rubistar .4teachers.org Vormistus Sisu 3 punkti 2 punkti 1 punkt

51. Paaristöö ÜLESANNE Koostage üks hindamismudel Rubricuga http:// rubistar .4teachers.org ARUTELU

52. Kognitiivsel taksonoomial põhinevad IKT kasutamise võimalused http:// www . hot .ee/taksonoomia

53. KOKKUVÕTTED esimesest päevast

54. Kohtumiseni 09.oktoobril kell 16.00 TÄNAN TEID!