1. Keskmine brutopalk III kv 2011
Slaidid Statistikaameti poolt
25.11.2011 avaldatud andmete
alusel

2. 2011. aasta III kvartali keskmine
brutokuupalk 809 eurot
brutotunnipalk 4,82 eurot
Tõus võrreldes 2010 III kv-ga
brutokuupalk +6,6%
brutotunnipalk +4,7%.
Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale.
Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja
mittetöötatud aja eest.
Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu.
Allikas: Statistikaamet

3. 1000
100
200
300
400
500
700
800
900
600
0
Jan-00
May-00
Sep-00
Jan-01
May-01
Sep-01
Jan-02
May-02
Sep-02
Jan-03
May-03
Sep-03
Allikas: Statistikaameti andmebaas
Jan-04
May-04
Sep-04
Jan-05
May-05
Sep-05
Jan-06
May-06
Sep-06
Jan-07
May-07
eurot (jaan 2000 – sept 2011
Sep-07
Keskmine brutokuupalk
Jan-08
May-08
Sep-08
Jan-09
May-09
Sep-09
Jan-10
tavaliselt juunis
May-10
aastapreemiad).
Sep-10
(puhkusetasud) ja
Jan-11
detsembris (jõulu- ja
Brutopalk on kõrgem
May-11
Sep-11

4. Keskmine brutokuupalk ja
–tunnipalk, (eurot)
Keskmine brutokuupalk Keskmine brutotunnipalk
900.0 6.0
808.9
800.0
5.0
700.0 4.8
600.0 4.0
500.0
3.0
400.0
300.0 2.0
200.0
1.0
100.0
0.0 0.0
Allikas: Statistikaameti andmebaas

5. Reaalpalk tõusis 2011. aasta III kvartalis 1,2%.
Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes
pärast 11 kvartalit kestnud langust.
Reaalpalga arvutamisel on võetud arvesse tarbijahinnaindeksi muutuse mõju,
mis näitab palga ostujõudu.
Allikas: Statistikaamet

6. Brutopalga ja reaalpalga
muutus, %
Reeaalpalga muutus, eelmise aasta sama kvartal=100
Brutoplaga muutus, eelmise aasta sama kvartal =100
25.0
20.0
15.0
10.0
5.0
0.0
-5.0
-10.0
Allikas: Statistikaameti andmebaas

7. 2010. aasta III kvartaliga võrreldes
Keskmine brutokuupalk
tõusis kõige enam mäetööstuses (13,4%)
langes ainult muudes teenindavates tegevustes (10,2%).
Keskmine brutotunnipalk
tõusis kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (12,2%)
langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (11,4%).
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus
tõusis kõige enam hulgi- ja jaekaubanduses (12,8%)
langes ainult muudes teenindavates tegevustes (10,6%).
Keskmine tööjõukulu tunnis
tõusis kõige enam kinnisvaraalases tegevuses (12,1%)
langes kõige enam muudes teenindavates tegevustes (9,3%).
Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti.
Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi
palgatöötajatele.
Allikas: Statistikaamet

8. Palgatöötaja keskmine brutopalk ja
tööjõukulu kuus, III kvartal 2011 (eurot)
Muud teenindavad tegevused
Tööjõukulu
Majutus ja toitlustus
Haridus Brutopalk
Kinnisvaraalane tegevus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Haldus- ja abitegevused
Hulgi- ja jaekaubandus
Töötlev tööstus
KESKMINE
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Veondus ja laondus
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Ehitus
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Mäetööstus
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga…
Info ja side
Finants- ja kindlustustegevus
0 200 400 600 800 100012001400160018002000

9. Palgatöötaja keskmine brutopalk ja
tööjõukulu tunnis, III kvartal 2011 (eurot)
Muud teenindavad tegevused
Majutus ja toitlustus
Tööjõukulu
Kinnisvaraalane tegevus Brutopalk
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Haridus
Haldus- ja abitegevused
Hulgi- ja jaekaubandus
Veondus ja laondus
Töötlev tööstus
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
KESKMINE
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Ehitus
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Mäetööstus
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga…
Info ja side
Finants- ja kindlustustegevus
0.00 2.00 4.00 6.00 8.00 10.00 12.00 14.00

10. Keskmine brutopalk
tegevusalade lõikes
1400
1200 Tegevusalad kokku
1000
Põllumajandus, met
samajandus ja
800 kalapüük
Mäetööstus
600
400 Töötlev tööstus
200
0

11. Keskmine brutopalk
tegevusalade lõikes
1400
Tegevusalad kokku
1200
1000
Elektrienergia, gaa
si, auru ja
800 konditsioneeritud
õhuga varustamine
600 Veevarustus;
kanalisatsioon, jäät
me- ja
400 saastekäitlus
Ehitus
200
0

12. Keskmine brutopalk
tegevusalade lõikes
1400
Tegevusalad kokku
1200
1000 Hulgi- ja
jaekaubandus;
mootorsõidukite ja
800 mootorrataste
remont
Veondus ja laondus
600
400
Majutus ja toitlustus
200
0

13. Keskmine brutopalk
tegevusalade lõikes
2000
1800
Tegevusalad kokku
1600
1400
1200
1000 Info ja side
800
600
400 Finants- ja
kindlustustegevus
200
0

14. Keskmine brutopalk
tegevusalade lõikes
1400
Tegevusalad kokku
1200
1000
Kinnisvaraalane
800 tegevus
600
Haldus- ja
abitegevused
400
200 Muud teenindavad
tegevused
0

15. Keskmine brutopalk
tegevusalade lõikes
1400
Tegevusalad kokku
1200
1000
Kutse-, teadus- ja
tehnikaalane
800 tegevus
600 Haridus
400
200 Kunst, meelelahutu
s ja vaba aeg
0

16. Keskmine brutopalk
tegevusalade lõikes
1400
Tegevusalad kokku
1200
1000
800 Avalik haldus ja
riigikaitse;
kohustuslik
600 sotsiaalkindlustus
400
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
200
0

17. Keskmine brutopalk
maakonniti
990.0 Keskmine
..Tallinn
890.0 Harju maakond
Tartu maakond
790.0 Lääne-Viru maakond
Saare maakond
690.0 Pärnu maakond
Põlva maakond
590.0
Rapla maakond
490.0 Jõgeva maakond
Hiiu maakond
390.0 Lääne maakond
Ida-Viru maakond
290.0 Valga maakond
Järva maakond
190.0 Viljandi maakond
2000 I kv
2001 I kv
2002 I kv
2003 I kv
2004 I kv
2006 I kv
2007 I kv
2008 I kv
2009 I kv
2010 I kv
2011 I kv
III kv 00
III kv 01
III kv 02
III kv 03
III kv 04
2005 I kv
III kv 05
III kv 06
III kv 07
III kv 08
III kv 09
III kv 10
III kv 11
Võru maakond
Allikas: Statistikaameti andmebaas

18. Keskmise brutopalga erinevused
maakonniti ja tegevusalati
Erinevused maakonniti Erinevused tegevusalati
450%
400%
350%
300%
250%
200%
150%
100%
50%
0%
Allikas: Statistikaameti andmebaas, TT arvutused: kõige kõrgema ja
kõige madalama brutopalga protsentuaalne erinevus

19. Keskmine brutokuupalk
omaniku liigi järgi
Riik Kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik Välismaa eraõiguslik isik
1200
1000
800
600
400
200
0

20. Tööjõu liikumine
10
9
8 Töölevõetute
määr, %
7
6
Töölt lahkunute
5
määr, %
4
3
Tööandja
2 algatusel töölt
lahkunute
1 määr, %
0

21. EMTA andmed väljamaksete kohta
 Eesti Maksu- ja Tolliamet avaldab andmeid töötajatele tehtud erinevate
väljamaksete kohta, mis on seotud töösuhtega.
 MTA andmed on kassapõhised, st väljamaksete järgi.
 MTA võtab arvesse kõik isikud, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata
kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest.
 Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga
01), deklareeritud väljamaksete kogusumma, mis jagatakse inimeste
arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

22. EMTA: keskmine brutoväljamakse
töötaja kohta
900
800
Keskmine
700 703 brutoväljamakse
töötaja kohta
600
551
500
Mediaan-
400 väljamakse
300
200
100
0