2. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid
haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem
võõrvalkude vastu.
Võõrvalgud võivad olla pärit:
väljaspoolt organismi - näiteks mikroobid, viirused
organismi seest - hukkunud rakkude osised
4. Lümfotsüüdid
B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid
Küpsevad luuüdis Küpsevad harkelundis ehk
tüümuses
Toodavad antikehi
Abistavad B-rakke ja tapavad
organismi viirusnakatunuid
rakke
5. Lümf
koevedelik, mis liigub
lümfisoontes
tekib vereplasma filtreerumisel
kapillaaridest.
on värvitu läbipaistev
kehavedelik, mis sisaldab:
lümfotsüüte
koevedelikust pärit olevaid aineid
rasvaosakesi.
6. Lümfisõlmed
1 – 25 mm läbimõõduga ümarad
või oakujulised moodustised lümfisõlmed
lümfisoonte teel
filtreerivad ja puhastavad
läbivoolavat lümfi
Hävitavad haigustekitajaid
Leidub rohkesti kaelal, kaenla
all, kõhuõõnes, kubemes
Põletiku korral lümfisõlmed
suurenevad
7. Põrn
asub kõhuõõne ülemises
vasakpoolses osas ning kuulub
meie keha lümfisüsteemi.
puhastab organismi
mürkainetest, hävitab
haigustekitajaid ning lagundab
kasutuks muutunud punaseid magu põrn
vererakke
suureneb põrn mõnede
nakkushaiguste ajal
8. Harknääre ehk tüümus
immuunreaktsioonide
regulatsioon hormoonide abil
T-lümfotsüütide küpsemine
9. Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel:
Humoraalne immuunsus
Rakuline ummuunsus
Lümfokiinide sekretsioon
10. Humoraalne immuunsus
Humoraalne immuunsus põhineb molekulidel, mis
on lahustunud kehavedelikes.
Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on
antikehad e immunoglobuliini molekulid, mis
moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest.
Immunoglobuliine toodavad B-lümfotsüüdid.
.
11. Rakuline immuunsus
Rakulise immuunsuse puhul toimub organismi kõige
esmane kaitse fagotsüütide abil.
Antikehad aitavad fagotsüütidel võõrkehi ära tunda.
Rakulist immuunsust kannavad ka T-lümfotsüüdid,
mille pinnal on nakatatud rakke ära tundvad
retseptorid.
Veel üheks rakulise immuunsuse kandjaks on
loomulikud tapurakud.
14. Lümfokiinid
Lümfokiinid on valgud, mis on võimelised iseseisvalt
ära tundma haigusetekitajaid ja stimuleerima
jagunema B-rakke, T-rakke, loomulikke tapurakke ja
makrofaage.
15. .
Antikehad
Antikehad tunnevad antigeenist ära teatud väikse osa ja
seonduvad antigeeniga. Antikehadele on iseloomulik kõrge
spetsiifilisus.
Kui organismi sattub antigeen, siis see reageerib antikeha
molekulidega vähestel B-lümfotsüütidel, mis juhtuvad sobima
antud antigeeniga. See B-rakk aktiveerub, hakkab kiiresti
jagunema ning vastavaid antikehi eritama, tekitades
kloonitud rakupopulatsiooni.
Kui antigeen kaob, siis kaovad ka antikehi tootnud B-rakud,
kuid väike osa neist jääb pikaealisteks mälurakkudeks, mis
võimaldavad tulevikus sama antigeeniga kohtudes tekitada
immuunvastuse kiiremini ja tõhusamalt.
Sellel mehhanismil põhineb ka vaktsineerimine.
18. Kaasasündinud immuunsus
Käivitub kohe ja samalaadselt, tekitajast
olenemata –mittespetsiifiline
Koosneb erinevatest mehhaanilistest ja
biokeemilistest faktoritest, millest paljud
avalduvad põletikureaktsiooni vahendusel
Mittespetsiifilisteks kaitsemehhanismideks on
näiteks fagotsütoos
19. Kaasasündinud immuunsus
…ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral
toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab
esimese kaitseliini.
Samas pole see küllalt tõhus.
Makrofaagid ja valged verelibled
20. Omandatud immuunsus
Omandatud immuunsus on elu jooksul
kujunenud
Jaguneb kaheks:
põdemiste järgselt kujunenud immuunsus
(näiteks tuulerõuged)
kunstlikult tekitatud immuunsus (vaktsineerimiste
järel kujunenud immuunsus)
