2. Lipiidid on vees lahustumatud
ja vähemalt kahest
komponendist (alkohol ja
rasvhape) koosnevad
biomolekulid.
3. Lipiidid jaotuvad:
1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad
2. Liitlipiidid e fosfolipiidid
3. Tsüklilised lipiidid e steroidid
4. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad.
Vedelad rasvad
Nt. taimsed õlid
Tahked rasvad
Nt. loomsed rasvad
Vahad
Nt.taimevaha ja mesilasvaha
5. GL
ÜTS
E
R
OOL
LIPILIDihIt EliHpiIiTdUi Sehitus
RASVHAPE
RASVHAPE
RASVHAPE
6. GL
ÜTS
E
R
OOL
RASVHAPE
LIPIIDI EHITUS
RASVHAPE
RASVHAPE
Lihtlipiidi ehitus
7. Vedelad rasvad
Taimedel on peamiselt küllastumata
rasvhapped - süsiniku aatomite vahel
on kaksiksidemed.
Taimedes on ülekaalus vedelad
neutraalrasvad.
Õlirikkad taimed on raps, oliivipuu,
kanep, päevalill, pähklipuu.
8. Tahked rasvad
Loomadel on peamiselt küllastatud
rasvhapped - süsiniku aatomite vahel
üksiksidemed.
Loomades on ülekaalus tahked
neutraalrasvad.
9. Vahad
Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste
ainete toimele.
Taimsed vahad on nt puuviljadel,
okastel ning täidavad kaitse funktsiooni.
Loomsed vahad on nt mesilasvaha
(mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme
loomse vahaga (lanoliin).
10. Liitlipiidid e fosfolipiidid
sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe-jäägi
asemel.
Fosfolipiid
Fosfaatrühm
Hüdrofiilne pea
Hüdrofoobne saba
12. Tsüklilised lipiidid - steroidid
On tsükliliste alkoholide ja lipiidide estrid.
Vees ei lahustu.
Steroidide hulka kuuluvad:
•membraanilipiidid (kolesterool),
•steroidhormoonid (testosteroon, estradiool)
•sapphapped
•vitamiinid (D-vitamiin)
13. Kolesterool
Leidub paljude imetajate ja taimede rakkude
membraanides.
On vajalik valdava enamiku bioloogiliste organismide
elutegevusel:
•rakuseina koostiselement
•lähteaine sapphapete moodustumisel, säilitamisel ning
nõristamisel ning on abiks ka rasvaste toitude
seedimisprotsessides;
•Organismi steroid-molekulide retseptorite ning geenide jt
faktorite komplekteerimisel;
•D-vitamiini molekulide komplekteerimisel, mis on
vajalikud erinevate organite töös jne;
•Erinevate steroidhormoonide komplekteerimisel
ning bioaktiivseks muutmisel, näiteks (suguhormoonid).
14. Lipiidide ülesanded:
EEnneerrggeeeettiilliinnee – annavad kõige rohkem
energiat.
EEhhiittuusslliikk – biomembraanide koostises.
VVaarruuaaiinnee – loomadel rasvikutes,
taimedel seemnetes, viljades.
KKaaiittssee – rasvkude kaitseb siseelundeid,
on halb soojusjuht.
LLaahhuussttii – rasvlahustuvatele vitamiinidele
(K, A, D, E, Q)
16. Anaboolsed steroidid
Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et
need suurendavad lihasmassi.
Spordis on anaboolsed androgeensed steroidid keelatud.
Anaboolsed androgeensed steroidid on testosteroonile
sarnased ained. Nende kaks peamist toimet on
anaboolne toime e skeletilihase kasvatamine ning
androgeenne toime e meessuguelundite välja-arendamine.
17. Anaboolsed steroidid
Anaboolsed steroidid mõjutavad inimkeha
hormonaalset tasakaalu, põhjustades tõsiseid
terviserikkeid.
Kõrvaltoimed võib jagada kahte suurde rühma: üldised
kõrvaltoimed, mis võivad avalduda nii meestel kui ka
naistel, ning soole omased kõrvaltoimed, mis
avalduvad kas meestel või naistel.
18. Anaboolsed steroidid
Nii meestel kui ka naistel esinevad kõrvaltoimed on:
•noorte kasvupeetus;
•vistrike teke näole ja seljale;
•maksakahjustus, mis võib viia maksavähi tekkeni;
•neerukahjustus;
•südamelihase-kahjustus, mis võib viia eluohtlike südame
rütmihäirete tekkeni;
•lihaste ja kõõluste kahjustus, mille tõttu võivad sportimisel tekkida
tõsised vigastused;
•haigestumine AIDSi, B- ja C-hepatiiti neil, kes kasutavad
hormoonide süstimisel üht ja sama süstalt;
•psüühika muutused: tekib raskemeelsus, suureneb agressiivsus ja
viha.
19. Anaboolsed steroidid
Meestel esinevatest kõrvalnähtudest võib nimetada munandite
kahanemist, suguvõimetust ning rindade suurenemist, mis ei
pruugigi enam taanduda.
Naistel kutsuvad anaboolsed ained esile menstruatsiooni
ärajäämise, hääle madaldumise, liigse karvakasvu või
kiilaspäisuse.
