2. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus
• Kiriklikult võib Liivimaad vaadelda ühtse
tervikuna keskusega Riias
• Peapiiskopkondade keskus oli toomkirik
Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias ja Aizputes
• Liivimaa kirikuelu suurimaks probleemiks oli
ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus
3. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus
• Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks,
mida teenisid kogudusepreestrid
• Jumalateenistusi ehk missasid peeti
ladinakeeles ( osana võis sellesse kuuluda ka
rahvakeelne jutlus)
4. Vana – Liivimaa kiriklik korraldus
• 15. – 16.sajandil olid katsed kirikuelu
kindlustada:
- emakeelse jutluse tähtsus
- vajadus maarahva elu kristlike tavadega
paremini kooskõlastada
- rangemad vaimulike kombed
5. Ordud ja kloostrid
• Keskaegsel Liivimaal tegutses mitu
vaimulikku ordut:
1) tsistertlased
2) dominiiklased
3) frantsisklased
6. Tsistertslaste tegevus
• Tsistertslased:
- osalesid misjonitöös Liivimaal
- rajasid kloostri Padisele ja Tartu lähistele
Kärknasse
- levitasid maarahva seas uusi põlluharimisviise,
käsitööoskusi, aiakultuure
- ehitasid esimesed vesiveskid
7. Tsistertslaste tegevus
• Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi
nind tsistertlastest said suurmaavaldajad, kes
elasid talupoegadelt kogutud andamite abil
8. Kerjusmungaordud
• Tallinna ja Tartusse jäid dominiiklased
• Viljandusse, Tartusse ja Rakverre jäid
frantsisklased
• Suuri maavaldusi neil ei olnud, kloostrid elasid
munkade kogutud annetustest
9. Naiskloostrid
• Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste
ülesandeid
• Tsistertslased rajasid naiskloostrid Tallinna,
Tartusse ja Lihulasse
• Frantsisklased rajasid naiskloostri Tartusse
• 15. sajandi algul rajati Piritale Püha Birgitta
ordu nunnaklooster
10. Maarahvas ja katoliku usk
• Eestlased aegamööda hakkasid loobuma oma
kõrgjumalatest ja hakkasid austama kristlaste
Jumalat
• Põhjus: muistses vabadusvõitluses olid
eestlaste jumalad jäänud ristiusu jumalatele
alla
11. Ristiusk ja muinasusund
• Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati pikka
aega edasi
• Kristlikele pühakutele kanti üle muinasusundi
jumalate omadusi
12. Ristiusk ja muinasusund
• Eestlased austasid edasi pühasid hiisi, puid,
allikaid ja muid loodusobjekte ning tõid sinna
ohvreid
• Ohvreid toodi kirikutesse ja kabelitesse, kuhu
viidi katoliku kombe kohaselt vahakujusid ja
raha
13. Reformatsioon jõuab Liivimaale
• Reformatsiooni ehk usupuhastust alustas
Martin Luther aastal 1517 Wittenbergis
• Liivimaale jõudsid uue usu jutlustajad aastal
1523 ja leidsid linnades kiiresti poolehoidjaid
14. Suhtumine uude usku
• Ordumeister ja piiskopid suhtusid uude usku
vaenulikult
• Linnakodanikud olid piiskoppide ja munkade
suhtes kriitiliselt meelestatud ning suhtusid
uude usku vaimustusega
15. Pildirüüste
• Aastal 1524 Tallinnas, Tartus, Viljandis,
Narvas ja Uus – Pärnus toimis pildirüüste
• Rahvas tungis kirikutesse, purustas seal
pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid
16. Reformatsioon Vana - Liivimaal
• Suuremat rõhku hakati panema rahvakeelsele
jutlusele
• Aastal 1535 ilmus esimene eestikeelne
raamat – luterlik katekismus
Autorid: Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon
Wanradt ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja
Johann Koell
17. Küsimused kordamiseks
1. Mis oli Liivimaa kirikuelu suurimaks
probleemiks?
2. Kus asus Liivimaa kiriklik keskus?
3. Missugusteks üksusteks jagunesid
piiskopkonnad?
4. Mis keeles peeti jumalateenistusi?
5. Millised katsed olid tehtud kirikuelu
kindlustamiseks 15. – 16. sajandil?
18. Küsimused kordamiseks
6. Missugused vaimulike ordud tegutsesid
Liivimaal?
7. Millega tegelesid tsistertslased?
8. Kus tegutsesid kerjusmungaordud:
dominiiklased ja frantsisklased?
9. Kus asusid ja millega tegelesid naiskloostrid?
10. Miks eestlased hakkasid loobuma oma
kõrgjumalatest?
19. Küsimused kordamiseks
11. Mida eestlasid austasid ka edadpidi?
12. Kus ja mida ohverdasid eestlased?
13. Millal ja kus algas reformatsioon?
14. Millal jõudsid uue usu jutlustajad
Liivimaale?
15. Kes suhtusid uude usku vaenulikult?
16. Kes pooldasid reformatsiooni?
17. Millal ja kus toimus pildirüüste?
20. Küsimused kordamiseks
18. Mis toimus pildirüüste käigus?
19. Mis keeles hakati jutlust pidama?
20. Millal ilmus esimene eestikeelene
luterlik katekismus? Kes olid selle raamatu
autorid?
21. Õpikud
1.Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent,
Ago Pajur.
История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA
Tallinn 2005 - 2006) lk 26 - 27
2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni.
(õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 75 - 81
3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam –
Jürjo, Pärtel Piirimäe.
Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi
aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 102 -
