2. Jääaeg
Esimene jää pealetung algas enam kui 2
miljonit aastat tagasi.
Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust.
Kokku oli 4 – 5 külmaperioodi.
Eesti ala vabanes lõplikult jää alt umbes 13
000 aastat tagasi.
3. Eesti maastiku kujunemine
Eesti maastik kujunes jääajal.
Pindala katsid kuni 2 (kahe) kilomeetrised
jääkihid.
Jääkihid kandsid endas liiva, kruusa ja savi.
Jää sulamisel tekkisid järved, jõed, Kagu- Eesti
kuplid ja Kesk- Eesti voored.
Kliima oli karm ja maastikul oli tundrale
iseloomulik taimkate.
4. Eesti maastiku kujunemine
Umbes X aastatuhandel eKr Läänemere pind
langes 25 meetri võrra.
Kliima soojenes ja Eesti pindala suurenes.
Levisid metsad, kuhu asusid elama põdrad,
karud, koprad ja teised metsloomad.
IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene
inimeste asukoht Eestis.
5. Muinasaeg ja selle allikad
• Muinasaeg = esiaeg on ajajärk esimeste
inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni
Baltimaadel 12. sajandi lõpul.
• See on pikim osa Eesti ajaloost.
• Muinasajast saame teadmisi inimeste rajatu
või loodu põhjal: asulakohad, linnused,
kalmistud, ohverdamiskohad, tööriistad,
relvad, ehted, etnograafilised andmed.
7. Muinasaja periodiseerimine
Periood Perioodi jaotus Ajavahemik
Kiviaeg Paleoliitikum
Mesoliitikum
Neoliitikum
Eestis inimasutusest
ei ole teada
u 9000 – u 5000 eKr
u 5000 – u 1800 eKr
Pronksiaeg Vanem
Noorem
u 1800 – u 1100 eKr
u 1100 – u 500 eKr
Rauaaeg Vanem
Keskmine
Noorem
u 500 eKr - u 450 pKr
u 450 – u 800 pKr
u 800 - u 1200 pKr
8. Ajalooline aeg ja selle periodiseering
1. Muinasaeg
2. Keskaeg
3. Uusaeg
4. Uusim aeg
Ajalooline aeg on periood keskaja algusest kuni
tänapäevani.
9. Ajalooline aeg ja periodiseering Eestis
Periood Ajavahemik
Muinasaeg Esimeste inimeste saabumine –
ristisõdade algus Baltimaadel 12.
sajandil
Keskaeg Ristisõjad Baltikumis – Liivi sõda
s.o.12. -15. (16.) sajand
Uusaeg Liivimaa väikeste riikide
asutamine – Eesti Vabariigi
väljakuulutamine 1918.a
Uusim aeg
(lähiajalugu)
Eesti Vabariigi väljakuulutamine
1918.a - tänapäev
10. Kirjalikud ajalooallikad
annavad kõige paremat teavet ajaloost
asuvad arhiivides Eestis ja välismaal
( nt Riias, Stockholmis, Berliinis, Moskvas)
Eesti olulisemad arhiivid on Ajalooarhiiv
Tartus, Riigiarhiiv ja Linnaarhiiv Tallinnas
11. Kirjalikud allikad
Muinasaeg Keskaeg Uusaeg Uusim aeg
ja tänapäev
On säilinud
vaid mõned
üksikud
kirjalikud
allikad
On säilinud
vähe
kirjalikke
allikaid
On säilinud
päris palju
kirjalikke
allikaid
On säilinud
kõige
rohkem
kirjalikke
allikaid
12. Küsimused kordamiseks
1. Millal Eesti ala vabanes jää alt?
2. Mis ajast pärineb esimeste inimeste asukoht
Eestis?
3. Missugust ajajärku nimetetakse esiajaks või
muinasajaks?
4. Kust me saame teadmisi muinasajast?
5. Nimetage muinasaja perioodid.
6. Nimetage ajaloolise aja perioodid.
13. Küsimused kordamiseks
7. Missugused allikad annavad kõige paremat
teavet ajaloost?
8. Kus asuvad need allikad?
9. Nimetage Eesti tähtsamad arhiivid?
10. Mis ajast on säilinud kõige vähem
kirjalikke allikaid?
11. Mis ajast on säilinud kõige rohkem
kirjalikke allikaid?
14. Õpikud
1.Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent, Ago Pajur.
История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA Tallinn
2005 - 2006)
lk 4 - 5
2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni.
(õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 7 - 11
3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam – Jürjo,
Pärtel Piirimäe.
Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi aja
alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 6 - 7
