2. Elatusalad
• Maaharimine/ Maaviljelus/ Põllumajandus
(nisu, kaer, hernes, uba, 11. sajandist –
talirukis)
• Loomapidamine/ Loomakasvatus
(veised, hobused, lambad, sead, kanad)
• Küttimine/ Jaht
• Kalapüük/ Kalastamine
• Metsamesindus
* Sel ajal Eesti alal elas vähemalt 150 000
inimest.
3. Käsitöö areng
• Igas peres valmistati:
- tööriistaid
- tarberiistaid
- ehitisi
- rõivaid
- liiklusvahendeid
4. Käsitöö areng
• Oma ala meistrid tegid metallitöid:
- relvi
- tööriistu
- pronks- ja hõbeehteid
6. Kaubandus
• Linnu Eestis veel ei olnud.
• Kaubitsemiskohad kujunesid tähtsamate teede
ristumiskohtades ( suuremad linnused, asulad
Tallinn, Tartu)
• Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid
Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa
linnadega (Pihkva, Novgorod)
7. Kaubandus
• Eestisse toodi: hõbedat, pronksi, soola, relvi,
riideid, luksuskaupu.
• Eestist veeti välja: karusnahku, vaha.
* Eestlased müüsid röövretkedel saadud vara ja
vange orjadeks.
8. Talud ja külad
• Eesti elanikud elasid taludes.
• Eestlaste elamu oli suitsutuba s.o. väike
palkidest hoone, mida köeti korstnata
kerisahjuga.
• Vilja kuivatati samas ruumis.
9. Talud ja külad
• Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid
küla.
• Lääne-, Kesk- ja Põhja- Eestis olid sumbkülad.
• Ida-Eestis – ridakülad.
• Lõuna- Eestis – hajakülad.
10. Kihelkonnad ja maakonnad
• Muinasaja lõpus Eestis tähtsaim haldusüksus
oli kihelkond
• Kihelkonna moodustasid lähedased piirkonna
külad
• 13. sajandi algul Eestis oli umbes 45
kihelkonda
11. Kihelkonnad ja maakonnad
• Kihelkonnad moodustasid suuremaid
maakondi
• Maakond = mitu kihelkonda
• Eestis oli kokku 8 maakonda:
Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa,
Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala
12. Rahvas ja ülikud
• Kaks versiooni:
1. Võrdsus – enamik Eesti elanikke oli
varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-
vähem võrdsed
2. Ebavõrdsus – varanduslik ebavõrdsus oli
suur ja ühiskond tugevasti diferentseeritud.
13. Sõjaline tase
• 11. sajandi keskpaiku rajati ringvall – linnused
• Relvastus:
- odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid
• Põhiline väeüksus oli malev ( moodustati igast
maakonnast)
Malev = ratsamehed + jalamehed
14. Suhted naabritega
• Sugulasrahvad: liivlased, soomlased,
karjalased – suhted olid väga head.
• Lõunanaabrid: latgalid, leedulased – aeg-ajalt
tekkisid tülid.
• Idaslaavlased – oht ei olnud eriti suur, sest
Vana – Vene riik oli osadeks lagunenud.
• Rootsi ja Taani riik: rootslased ja taanlased –
katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid
tulemusteta.
15. Küsimused kordamiseks
• 1. Missugused olid inimeste elatusalad
muinasaja lõpul?
• 2. Mida valmistati igas peres?
• 3. Mida valmistasid oma ala meistrid?
• 4. Mida toodi Eesti alale müügiks?
• 5. Missuguseid kaupu veeti Eesti alalt välja?
• 6. Missugustes asulates elasid eestlased
muinasaja lõpul?
16. Küsimused kordamiseks
• 7. Mis on kihelkond? Mitu kihelkonda oli Eestis
muinasaja lõpul?
• 8. Mis on maakond? Mitu maakonda oli Eestis
muinasaja lõpul?
• 9. Missugune oli muistsete eestlaste relvastus?
Mis on malev?
• 10. Missugused olid muistsete eestlaste suhted
naaberrahvastega (sugulasrahvastega,
lõunanaabritega, idaslaavlastega, Rootsi ja Taani
kuningriigiga)?
17. Õpikud
1.Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent,
Ago Pajur.
История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA
Tallinn 2005 - 2006) lk 12 - 13
2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni.
(õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 30 - 35
3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam –
Jürjo, Pärtel Piirimäe.
Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi
aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 38 - 43
