Rootsi aeg

7,324 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
7,324
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
282
Actions
Shares
0
Downloads
46
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Rootsi aeg

  1. 1. Rootsi aeg<br />Maarja Säälik<br />
  2. 2. Halduskorraldus<br />Eestimaa kubermangu kuulusid: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa.<br />Liivimaa kubermangu kuulusid: Pärnu, Tartu hõlmates kogu Lõuna-Eesti mandri osa, Saaremaa, Põhja-Läti.<br />Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner.<br />Tema ülesanded olid:<br />Kamandada sõjaväge, <br />Nimetada ametisse ja kontrollida riigiametnike tööd, <br />Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus,<br />Kanda hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.<br />
  3. 3. Rüütelkonnad<br />Eestimaal omasid võimu:<br />Eestimaa rüütelkond<br />Liivimaa rüütelkond<br />Saaremaa rüütelkond<br />Rüütelkondade ülesanded olid: <br />Koondada siinseid maavaldajaid aadlikke,<br />Kaitsta nende õigusi Rootsi riigivõimude eest,<br />Lahendada kõikki kohalikke küsimusi.<br />Rüütelkonna liikmed käisid keskmiselt iga kolme aasta tagant maapäevadel. Maapäevade vaheajal ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku-nemad olid eluaegses ametis.<br />
  4. 4. Kohtuvõim<br />Avaliku korra tagamiseks valiti:<br /> Eestimaal ametisse adrakohtunikud,<br />Liivimaal sillakohtunikud.<br />Nende ülesanded olid: <br />Hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagakiusamise eest,<br />Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusi ja karistada süüdlasi.<br />Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud. Liivimaal maakohtud.<br />Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa ülemkohtus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtus Tartus.<br />
  5. 5. Rahvastik<br />Peale Poola ja Rootsi sõlmitud vaherahu aastal 1629,oli inimeste rahvaarv väga väike. Linnad ja talud olid kõik väljasurnud, maad harimata. <br />1620-ndatel hinnati talurahva arvuks vähem kui 100 000 inimest.<br />1630-ndatel oli Saaremaal iga neljas inimene eestlane, seega moodustas saarlastest umbes veerandi eestlased.<br />17.sajandiltuli Eestimaale palju võõramaalasi. Sisse rändas venelasi, soomlasi, lätlasi. <br />Võõramaalased võtsid omaks kohe eestlaste keele, kombed ja töövõtted.<br />Aastaks 1695 oli rahvaarvuks Eestis üle 350 000 inimese.<br />
  6. 6. Reduktsioon<br />1660. Aastal sai Rootsi troonile Karl XI.<br />Tema alustas reduktsiooniga, ehk riigimaade tagasivõtmisega<br />erakätest. Tal oli vaja väga kiirest raha riigikassasse.<br />1680-ndatel tekkis väga tugev vastuseis Balti aadlites.<br />Liivimaa reduktsiooni alla langes 4/5 maadest, Eestimaal oli vastav näitaja 54% ja Saaremaal 30%.<br />Peale seda kasvas riigikassa märgatavalt. <br />Kehtestati ka riiklik kontroll, et omada ülevaadet maadest, mis olid kasutusel aadlikel.<br />Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann ReinholdPatkul. Ta oli väga haritud kuid samas kiusliku loomuga maanõunik.<br />1694 anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla ning seal ta mõisteti surma.<br />
  7. 7. Talurahva olukord<br />Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda.<br />1645. aastal kinnistati sunnismaisus ja pärisorjus.<br />Koos mõisapõldude suurenemisega kasvas ka talupoegade teokoormised.<br />Seoses reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja kaardistamine.<br />Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud-kreisfoogtid. <br />
  8. 8. Põllumajandus<br />Mõisate arv Eestis ulatus XVII sajandi lõpuks üle 1000.<br />Kasvatati teravilja, kuna see andis kõige rohkem sissetulekut.<br />Põlluharimine toimus kolmeväljasüsteemis, ning tööloomadena kasutati härgi.<br />Enne Liivi sõda oli talupõlde 4 korda rohkem kui mõisapõlde ja XVII sajandi lõpuks oli mõisa- ja talupõldude suhe jube 1:2,5.<br />Talupoegade teotöö jagunes: <br />Rakmeteoks(3-6 päeva, härjaga)<br />Jalateoks.<br />Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris.<br />
  9. 9. Linnad ja kaubandus<br />Tähtsaimaks üksuseks moodustusid sadamalinnad.<br />Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline kaubandus kulges põhiliselt kahel mereteel ja ühel maismaakaubateel : <br />Arhangelski sadama ja Valge mere kaudu.<br />Arutati Narva nimetamist teiseks pealinnaks kuna see huvitas eriti Rootsi võimu.<br />Raha vermiti nüüd Liivimaal ainult Riias.<br />Linlased moodustasid Rootsi aja lõpul 6% kogu Eesti elanikkonnast.<br />Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel.<br />Tähtsaim kaupmees oli Pulli Hans.<br />
  10. 10. Kaubad<br />Sisse veeti:<br />Sool<br />Metallitooted<br />Luksusesemed<br />Vürtsid<br />Alkohol<br />Tubakas<br />Kirjutuspaber<br />Mitmesugused puuviljad<br />Välja veeti:<br />Teravili<br />Lina<br />Kanep<br />Tõrv<br />Tökat<br />Mastipuud<br />Plangud<br />Lauad<br />Juhtnahk<br />
  11. 11. Käsitöö<br />Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrval jäi käsitöö<br />Tsunftikord muutus senisest rangemaks.<br />1675. aastal kaotati Tallinnas seni palju eestlasest töölisi hõlmanud Oleviste gild.<br />Manufaktuurid-tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil. (Vanimad olid telliselöövid ja lubjaahjud)<br />Uut tüüpi ettevõtteks oli klaasimanufaktuur Hiiumaal.<br />Manufaktuurtootmise põhikeskuseks osutus Narva.<br />Narvas asusid ka saeveski ja vaseveski.<br />
  12. 12. Luteri kirik Eestis<br />Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusäärsesse seisundisse:<br />Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud<br />Enamus kogudusi oli jäänud õpetajateta<br />Võeti kasutusele muinasaja kombed<br />Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus.<br />Tegusaimaks piiskopiks sai JoachimJhering, kes suutis luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada.<br />Loodi luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium.<br />Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent.<br />Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendiks sai Johann Fischer, teda kutsuti uueks Liivimaa apostliks.<br />Luteri kirik aitas kaasa “roostumisele” ning aitas vastu seista teiste usuvoolude tulekule.<br />Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis.<br />
  13. 13. Luteri kirik,võitlus väärusuga<br />Märgatavalt paranes pastorite haridustase:<br />Enamus pastoreid olid ülikooli haridusega<br />Suudeti jutlusi pidada eesti keeles.<br />Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid, mis lähendas talupoegi kirikule.<br />Pastoritel ei olnud kerge võõrutada talurahvast muinasusunditest, seega nad hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku.<br />1642.aastal toimus talurahva rahutus mis on tuntud Pühjajõe mässu nime all. <br />Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad liikmed.<br />Levinum karistus nõidumise eest oli põletaminetuleriidal ja mõõgagasurmamine.<br />Viimane nõiaprotsessi langetatud surmanuhtlus viidi läbi Eestis 1699.aastal.<br />
  14. 14. BengtGottfriedForselius<br />Sündis 1660.aasta paiku Harjumaal<br />Valdas hästi eesti ja saksa keelt<br />Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis.<br />Alustas tasuta talupoiste õpetamist.<br />1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid. <br />Õpiaeg kestis 2 aastat.<br />Õpiti ladusalt lugema, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja arvutamist.<br />1686.aastal ilmus tema enda koostatud aabits.<br />Kuna talurahva seas levisid jutud et kool on kahjulik, võttis Forselius ette reisi Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast näitamaks et see nii pole. Seal määrati ta Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks kuid tagasiteel ta hukkus ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse.<br />
  15. 15. Eestikeelne kirjasõna<br />Luteri kiriku jaoks omas tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde.<br />Piibli tõlkimine nõudis väga head keele oskust ja head vaistu uute sõnade tuletamiseks ja loomiseks.<br />Raskusi lisas omakorda eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks.<br />1637.aastal koostas Heinrich Stahlesimese eesti keele grammatika, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga.<br />Kirjaviiside üle vaieldi piiblikonverentsidel, kuid seal ei jõutud üksmeelele.<br />1693.aastal avaldas Johann Hornungladinakeelse eesti keele grammatika.<br />Tõlkijad Andreas Virgiliusja tema poeg Adrian andsid välja 1686.aastal lõunaeestikeelse Uue Testamendi.<br />Kokku ilmus aastatel 1631-1710 vähemalt 45 eestikeelset raamatut.<br />
  16. 16. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool<br />Poola-aegne hoogne koolielu sundis ka Rootsi võime selles vallas pingutama.<br />Liivimaa haridusolude edendamisel oli suur roll Johann Skytte´il.<br />Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium.<br />15.oktoober 1632 avati Tartu ülikool ametlikult.<br />Johan Skytte teatas et ülikoolis võivad õppida kõik, kuid siiski talupojad ei tohtinud.<br />Ülikool tegutses Tartus kuni 1656. aastani, uuesti avati see 1690. aastal Pärnus.<br />1710. aastal lõpetas ülikool oma töö seoses Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees.<br />
  17. 17. Põhjasõda 1700-1721<br />Põhjasõja põhjused:<br />Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi võimu vastu Läänemerel<br />Rootsi tahtis muuta Läänemere oma sisemereks, et kaitsta oma valdusi<br />
  18. 18. Sõja algus<br />12.veebruaril 1700 ründasid August II Saksi väed Riia linna<br />1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal<br />Sügisel koondusid Vene väed Narva alla ja oktoobri teisel poolel alustati linna pommitamist<br />Samal ajal tundis Boriss Šeremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale, jõudes välja Rakvere lähistele seda laastades armutult<br />Narva all seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000-lise Vene väe vastu. <br />19.novembril liikus Rootsi vägi otse Vene kindlustusliinide ette ning Vene väed pagesid lahinguväljalt.<br />Rootsi väed jäid Laiusele talvituma ja lahkusid aastal 1701 Eestist.<br />
  19. 19. Sõja algus<br />1701. aasta septembris tungisid venelased kolmes kohas Kagu-Eestis üle piiri, kuid sunniti rootslase poolt taganema, kuid teisel korral saanud lisajõude ja saavutasid võidu Erastvere mõisa juures.<br />1702.aasta juulis said rootslased lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures peetud lahingus.<br />1703.aastal rüüstasid venelased armutult kogu idapoolset Eestit.<br />1704 .aasta mai algul sattus Rootsi laevastik Kastre juures seatud venelaste lõksu.<br />1704.aastal alustas Peeter I uuesti Narva ja Tartu piiramist.<br />1704 -ndal aastal 12-ndal juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul Tartu kapituleerus<br />1704-ndal aastal 9-ndal augustil vallutati järgmise tormijooksuga väed, mis olid koondunud Narva alla<br />
  20. 20. Sõda jätkub<br />1708-ndal aastal toimus lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste kaotusega<br />1708-nda aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud koos peredega Venemaale<br />1708-nda aasta suvel lasti õhku kogu Tartu<br />1709-nda aasta juuni lõpul Ukrainas toimunud Poltaava lahingus purustas Peeter I rootslaste väe täielikult<br />1710-ndal aastal kapituleerus Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning septembris Tallinn<br />1710 29. septembril kirjutati alla Tallinna lähedal Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid<br />
  21. 21. Põhjasõja lõpp<br />Rootsi sõjaväes levima hakanud katku epideemia hävitas aastatel 1710-1711 enam kui poole sõjas ellujäänud talurahvast<br />Tallinnas suri katku ¾ elanikest<br />Rahvaarv langes 120 00-140 00 inimeseni<br />Peale Tallinna langemist kestis Põhjasõda veel kümmekond aastat<br />1720-ndal aastal kaotas Rootsi merelahingus Venemaale<br />1721 aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, selle põhjal sai Venemaa endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu Soomest koos Viiburiga<br />Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksti 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu<br />Rootsi sai õiguse ilma tollita välja vedada suure summa eest – 50 000 rubla eest teravilja<br />

×