2. Eestlaste muinasusund
• Eestlaste muinasusundit tuntakse halvasti.
• Muistsed usundeid kajastavad allikad on vähe
säilinud.
• Usundiga seotud arheoloogilised
kinnismuistendid: kalmed, hiiekohad,
ohvrikivid, allikad.
3. Vägi
• Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha
veel erilist väge või jõudu.
• Väge oli ka sõnades.
• Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi
ravida.
• Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad
või nõiad
4. Hing
• Hing oli inimese isikupära kandja.
• Magamise ajal hing võis kehast lahkuda ja
asuda teise olendi sisse.
• Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt.
• Oli usk hauatagusesse ellu.
• Surnule pandi hauda ehted, tööriistad,
tarberiistad, relvad, toitu.
5. Hingede aeg
• Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva
(10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged
liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama
ning neid tuli kostitada.
• See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud
lärmitseda, sest see võis pahandada hingi.
• 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi
on hingedepäev.
7. Vaimud, haldjad, jumalad
• Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja
isegi inimeste kodu või selle ümbrust.
• Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa
kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või
Taara.
• Hilisemal ajal austati veel Ukut
8. Ohvripaigad
• Vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikkust
püüti saavutada andide toomisega ehk
ohverdamisega.
• Selleks olid kindlad ohvripaigad.
• Ohverdamiseks kõige sobivamaks
nädalapäevaks oli neljapäev – eestlaste “püha
päev”.
9. Ennustamine, nõidumine ja maagia
• Püüti ennustada eelseisva sõjaretke või mõne
muu ettevõtmise tulemust.
• Seda tulemust püüti mõjutada ohvritoomise
või nõidumise abil.
• Maagia püüdis mõjutadaseoseid asjade ja
nähtuste vahel.
• Tähtsal kohal oli ravimaagia.
10. Ristiusu mõjud
• Eestlastele polnud ristiusk tundmatu
(ristiusulised naabermaad Rootsi, Taani,
Venemaa).
• Ristiusulisi mõjutusi on näha eestlaste
kommete muutumises (laibamatmise komme)
• Ristiusku ei suhtutud algul vaenulikult.
• Võitlus ristiusu vastu oli võitlus oma
vabaduse eest.
11. Küsimused kordamseks
• 1. Kuidas me saame teada muistsete eestlaste
usundist?
• 2. Mida omasid peale füüsilise keha kõik
olendid muistsete eestlaste arvates?
• 3. Mis oli inimese isikupära kandja?
• 4. Kas muistsed eestlased uskusid
hauatagusesse ellu?
• 5. Millal peeti hingede aega?
12. Küsimused kordamseks
• 6. Kuidas muistsed eestlased suhtusid
loodusesse?
• 7. Mida asustasid vaimud ja haldjad?
• 8. Nimetage muistsete eestlaste jumalaid?
• 9. Kuidas muistsed eestlasid kummardasid
oma jumalaid?
• 10. Missugused kolm tegevust mängisid suurt
osa muistsete eestlaste usundis?
13. Küsimused kordamseks
• 11. Kas eestlased tundsid ristiusku?
• 12. Kuidas alguses muistsed eestlased
suhtusid ristiusku?
• 13. Kuidas hiljem muutus eestlaste suhtumine
ristiusku?
14. Õpikud
1.Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent,
Ago Pajur.
История Эстонии (конспект для гимназии, AVITA
Tallinn 2005 - 2006) lk 14 - 15
2. Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu Tannberg, Ursula Vent.
Eesti ajalugu I. Muinasajast 19.sajandi lõpuni.
(õpik gümnaasiumile AVITA Tallinn 2006) lk 36 - 41
3. Aivar Kriiska, Ain Mäesalu, Anti Selart, Inna Põltsam –
Jürjo, Pärtel Piirimäe.
Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile I osa. Eestiajast Rootsi
aja alguseni. (AVITA Tallinn 2014) lk 44 - 47
