6. Intersubjektiivsuse fenomen erinevate teooriate valguses H. Clark eristab kahe osaleja vahel interpreteerivaid dialoogiakte, mis viivad nõustumiseni, mittenõustumiseni ja läbirääkimistele öeldu sisus. V. V oloshinov rõhutab, et tähenduste loomine on eelkõige intersubjektiivne . M. Bakhtini arvates toimub dialoogi kaudu erinevate sotsiaalsete väärtuste interaktsioon ja ümberhindamine. J. Wertsch (1985) väidab, et intersubjektiivsus esineb, kui õppijatel on õpisituatsioonist sarnane kujutluspilt . B. Rogoff (1990) seostab intersubjektiivsuse fenomeni ka ühiselt tajutud/koordineeritud metakognitiivsete tegevustega teatud situatsioonis ülesandeid lahendades. Gibson (1972) väidab, et organismid reageerivad keskkonnas toetavate/ pärssivate teguritega ( a ffordance ). J. Lotman (1988) toob välja, et tekstidel on alati 2 funktsiooni, anda edasi tähendust ja luua uusi tähendusi . L. Võgotskit ja J. Piaget interpreteerides on väidetud, et intersubjektiivsuse loomise kaudu toimub sotsiaalne õppimine . Tähenduste loomine eeldab erinevuse tajumist , et tõlgendamine oleks vajalik ja sarnasuste märkamist , mis toimivad toetuspunktina tõlgendamise kaudu uue tähenduse loomisel (Stecconi, 2004).
7.
8. Richard Alterman, 2005 Väline objekt (pööratav uksenupp) Ühiskondlikult determineeritud teadmusraamistik (ennustab uksenupu olemasolu) “ Läbirääkimised” (indiviidi teadmised uksenupust, kui tavapärasest vahendist uste avamiseks ja reaalse uksenupu liigi vahel kooskõlastatakse) Intersubjektiivsus I
9.
10.
11.
12. Intersubjektiivsuse loomine individuaalse ja ühiskondliku vahekorras Isiklik veendumus Selgelt väljendamata tavaarusaamad Ühiskondlikud arusaamad Argumenteerimine Teiste inimeste väited Jagatud rühmaarusaam Individuaalne arusaam raamistik hindamiseks ebakõlade teke mõtestamine Individuaalne mõistmine Teadmiste loomine ühiskonna tasandil sõnastamine alternatiivide arutamine tähenduste selgitamine Kollaboratiivne teadmine eriarvamuste läbiarutamine Kultuurilised artifaktid praktiline kasutamine formaliseerimine
13. Richard Alterman, 2005 Intersubjektiivsus V Autojuht 1 interpretatsioon Stopp märgist: Tuleb peatuda, sest seadus sätestab nii ja see on kõige ohutum! Autojuht 2 interpretatsioon Stopp märgist: Peatun vaid, kui näen teist autot, kuigi märk sätestab peatumise! Ühise koordineeritud tegevuse (peatumise) määratleb jagatud intersubjektiivsus (Stopp märgi tähendus). Samas puudub autojuhtidel kattuv intersubjektiivsus üksteise kõigist tegevuse ajenditest.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20. Partnerite tegevus dialoogis Partnerid loovad dialoogis intersubjektiivsuse principle of least collaborative effort
23. Intersubjektiivsuse kujunemine toetatud dialoogisüsteemis Intersubjektiivsus Tuutori tegevus peaks olema suunatud intersubjektiivsuse kujundamisele rühmas, mitte otseselt ülesande efektiivse lahendamise toetamisele. Tuutori ja õpilase versioon, miks ja kuidas ülesannet peaks lahendama Erinevate õpilaste versioon, miks ja kuidas ülesannet peaks lahendama (Pata et al., 2006)
24.
25. Probleemi avamine Rollide avamine Probleemi täpsustamine Individual decisions Rolliotsused Ekspertide lõppotsus Rollirühmade arutelud Ekspertrühma aruetlu Intersubjektiivsus kui tuutori ja arutlejate ühine ülesandekontseptsioon Õpiobjektid Arutelukeskkond Intersubjektiivsus kui sotsiaalne artifakt Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Intersubjektiivsus kui ühiselt loodud sotsiaalne artifakt Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Konstrueeritud õpiobjektid Intersubjektiivsuste avaldumine
30. Probleemi avamine Rollide avamine Probleemi täpsustamine Individual decisions Rolliotsused Ekspertide lõppotsus Intersubjektiivsus kui tuutori ja arutlejate ühine ülesandekontseptsioon Õpiobjektid Arutelukeskkond Intersubjektiivsus kui sotsiaalne artifakt Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Intersubjektiivsus kui ühiselt loodud sotsiaalne artifakt Intersubjektiivsus kui arutlejate ühine dilemma lahenduse kontseptsioon Konstrueeritud õpiobjektid Intersubjektiivsuse kujunemine kompleksses õpisüsteemis
31. Intersubjektiivsuse kujunemine kompleksses õpisüsteemis Mistahes õpidisainide loomisel on oluline “piiride” kontseptsiooni sissetoomine, et saaks toimuda “tõlkimine” süsteemide vahel. (Pata et al., in press)
32. SITUATSIOONILINE KONTEKST SITUATSIOONILINE KONTEKST TEOREETILINE KONTEKST HÜPOTEETILISE OLETUSE PÜSTITAMINE UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE UURIMUSLIKU MUDELIGA KATSETAMINE ANDMETE ESITUSVIISIDE MUUTMINE JÄRELDUSTE TEGEMINE: UURIMISKÜSIMUSELE VASTUSE LEIDMINE, ÜLDISTAMINE JA ENNUSTAMINE PROBLEEMI LE TEADUSLIKU LAHENDUSE LEIDMINE TEADMISTE KONSTRUEERIMISE ELEMENDID PROBLEEM TEOORIA UURIMISKÜSIMUS TEOREETILINE MUDEL PROBLEEM TOETUS TOETUSELEMENDID TEHNILINE ABI JOONIS ANIMATSIOON TAGASISIDE TOETUS TAGASISIDE TOETUS TAGASISIDE TOETUS TAGASISIDE TOETUS TAGASISIDE MUDELI ABI TAGASISIDE ANDMED TABELIS TOETUS VISUALISEERITUD ANDMED PROBLEEMI OLETATAV LAHENDUS PROBLEEMI TEADUSLIK LAHENDUS UURIMISKÜSIMUSE VASTUS ANIMATSIOON
![Miks selline teema? ,[object Object],[object Object]]()