Magistritöö seinaettekanne.

1. Tartu Ülikool
Hele Kroon
KOOLI JA KOGUKONNA KOOSTÖÖ KUI NENDE
SOTSIAALNE KAPITALI ARENGU VÕIMALUS
Magistritöö
Juhendaja: Jüri Ginter

2. Sissejuhatus
➢ Globaliseeruv maailm- uued väljakutsed haridusele.
➢ Hariduse kultuurilis- poliitiline ülesanne: sidususe
loomine ühiskonnaga.
➢ Sidusust saab mõõta: usalduse, abivalmiduse,
suhtevõrgustike kaudu.
➢ Inimestevaheline usaldus ja koostöö on sotsiaalse
kapitali koostisosad.

3. Teoreetilised lähtekohad
➢ Kogukond- koostegevate inimestegruppide tegevust,
kelle on ühised väärtused ja kes hoiavad kokku teatud
geograafilises asukohas (Arumäe, 2010).
➢ Sotsiaalne kapital- kollektiivne ressurss, mis tähistab
usaldust, ühiseid norme ja võrgustikke, mille olemasolul
on ühiskond või kogukond valmis tegutsema ühiselt oma
ühiselu korraldamisel ja ühiste eesmärkide saavutamisel
(Putnam, 2000).

4. Uurimisprobleem ja töö eesmärk
➢ Uurimisprobleem: milline on kooli ja kogukonna
vahelise sotsiaalse kapitali hetkeseis ning kuidas on
tagatud sotsiaalse kapitali areng.
➢ Töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on kooli ja
kogukonna sotsiaalne kapital ja mida tehakse selle
arenguks, tuginedes koolikogukonna ja
kogukonnaliikmete arvamustele ja hinnangutele.

5. Uurimisküsimused
➢ Kuidas on koostöö kooliga aidanud kujundada
kogukonna sotsiaalset kapitali?
➢ Kuidas on koostöö kogukonnaga aidanud kujundada
kooli sotsiaalsetkapitali?
➢ Millised on kooli ja kogukonna vastastikused ootused
koostööle nende endi sotsiaalse kapitali suurendamiseks?

6. Metoodika
KVALITATIIVNE UURIMISMEETOD
Võimaldab näha maailma uuritavate vaatenurgast ning
paremini mõista nende mõttemaailma
(Kvale& Brinkmann, 2009a).
Kirjeldada ja selgitada inimeste kogemusi reaalselt toimuvatena
(Polkinghorne, 2005).
Andmete kogumiseks kasutatakse peamiselt intervjuud, tähelepanekuid,
dokumentide andmeid
(Polkinghorne, 2005).

7. Valim
➢ Kasutati ettekavatsetud valimit.
➢ Valim moodustati kahe koolikogukonna ja kahe
territoriaalse kogukonna liikmete põhjal.
➢ Valimit kavandades lähtuti esinduslikkusest üldkogumi
suhtes (Rämmer, 2014), seega jälgiti, et uuritavad grupid oleks
seotud kooliga.

8. Andmekogumismeetod
➢ Poolstruktureeritud grupiintervjuu (Dunn, Morgan, &Parry,
2004).
➢ Intervjuude läbiviimiseks koostati kava, milles lähtuti
uurimuse eesmärkidest ja tugineti uurimisküsimustele.

9. Andmeanalüüs
➢ Andmete analüüsimiseks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi
induktiivsel lähenemisel (Hsieh & Shannon, 2005; Laherand, 2008).
➢ Transkribeerimine VLC Media Player abil.
➢ Avatud kodeerimine QCAmap abil (Elo & Kyngas, 2008).
➢ Koodiraamatu moodustamine ja kodeerimiskõla leidmine (Elo
& Kyngas, 2008).
➢ Koodide grupeerimine, alakategooriate ja peakategooriate
moodustamine (Elo & Kyngas, 2008).

10. Tulemused ja arutelu
Uurimuse tulemustena toodi välja 3 peakategooriat:
1. kooli sotsiaalne kapital kogukonnale;
2. kogukonna sotsiaalne kapital koolile;
3. kooli ja kogukonna vastastikused ootused
sotsiaalse kapitali arenguks.

11. Kooli sotsiaalne kapital kogukonnale
➢ Teadmiste ja oskuste
kasutamine kogukonna
heaks.
➢ Käsitöö ja keelte
kursused
kogukonnale.
➢ Arvutiõpetuse
algtõdede õpetamine
kogukonna liikmetele.
➢ Kultuuriürituste
korraldamise kaasabi.
➢ Ajaloolise info kogumine
õpetajate poolt.
➢ Õpetajate osalemine valla
arengukava koostamisel.
➢ Õpilaste osalemine
kogukonna ühisüritustel
õpetajate juhendamisel.
➢ Pillilaagrid koos kogukonnaga.
➢ Spordiüritused, kultuuriüritused
koos kogukonnaga.
➢ Jõululaadad, kevadkontserdid,
raamatukogupäevad.
➢ Majandusõpe kohalike
ettevõtetega.
➢ Kodu- uurimistööde läbiviimine
kogukonnas.
Koostöö ja
koostööprojektid
Abi ettevõtmistes Vaimne tugi

12. Kogukonna sotsiaalne kapital koolile
Koostöö erinevate
võrgustikega Vabatahtlik abi Materiaalne tugi
➢ Tasuta teenused
koolile.
➢ Keevitustööd.
➢ Transpordi teenus.
➢ Heategevusüritustel
osalemine
➢ Osalemine talgutel,
ehitustel.
➢ Laste turvalisuse
tagamine kooliteel.
➢ Ehituste algatamine.
➢ Transpordi
korraldamine.
➢ Valla sotsiaaltöötaja abi
koolile pereprobleemide
lahendamisel.
➢ Lapsevanema abi
klassijuhatajale
ühisürituste
organiseerimisel.
➢ Lastevanemate koostöö
aineõpetajatega.
➢ Raamatukogu koostöö
kooliga kultuuripärandi
hoidmisel.

13. Kogukonna ootused koolile sotsiaalse kapitali
arengule
Kool
Täiskasvanute
koolitused
kogukonnale
Õpetajad volikokku,
rohkem ühiskondlikku
aktiivsust
Avatud suhtlus
kogukonnaga
Eestvedaja
ettevõtmistel
Haritud inimeste
ressurss kogukonnale

14. Kooli ootused kogukonnale sotsiaalse kapitali
arengule
KOGUKOND
Külalisõpetaja
kooli
Loovisikud
kooli
Lapsevanem
kooli
Vilistlane
kooli
Eestvedaja,
toetav, abistav,
nõuandev.
Põlvkondadevahelist
sidet säilitav.

15. Sotsiaalse kapitali avaldumine
➢ Kooli ja kogukonna vahel toimib avatud suhtlemine, tegutsetakse koos,
usaldatakse üksteist, mis näitab Colemani (1988) järgi sotsiaalse kapitali
olemasolu.
➢ Koolil on head suhted kohalike ettevõtetega, ettevõtted tutvustavad oma
tööd, tehakse karjäärinõustamist. Sellist koostööd saab liigitada Putnami
(2000) järgi sildava sotsiaalse kapitali hulka.
➢ Kooli peeti väärtuste kandjaks ja edasiandjaks põlvestpõlve, seda saab
vaadelda kui sotsiaalse kapitali kognitiivset avaldusvormi Putnami (2006)
järgi, kus kultuurilised üritused erinevate põlvkondadega aitavad säilitada ja
ka suurendada kogukonna sotsiaalset kapitali.
➢ Kool ja kogukond seob inimesi omavahel, tekitab koostöövõrgustikke, mis
omakorda annab sidusust kogukonnale, Halperni (2005) järgi väljendab see
makrotasandi sotsiaalset kapitali.

16. Kokkuvõtteks
➢ Kooli ja kogukonna vahel liigub sotsiaalne kapital.
➢ Koolil ja kogukonnal on veel ressursse, mida saaks
kasutada ühishüvedeks.
➢ Sotsiaalse kapitali poolest rikkas ühiskonnas tajuvad
inimesed ühtekuuluvust, neil on hea ja turvaline olla, mida
näitasid ka uurimistulemused.

17. Uurimuse piirangud ja töö praktiline väärtus
➢ Intervjueeritavate vähene arv, sellest tulenevalt andmete nappus
tegevuste kirjeldamisel.
➢ Kogenematus andmete kodeerimisel, abilise kaasamine oleks
hõlbustanud paremini kodeermiskõla saamist ja tulemuste
tõlgendamist.
➢ Uuringut saab kasutada edaspidisteks uuringuteks.
➢ Uuringu tulemused aitavad planeerida kogukonna tulevikku.
➢ Saab võtta vastu otsuseid, mida teha paremini, milliseid tegevusi
arendada.
➢ Aitab leida informatsiooni kogukonnas oleva sotsiaalse kapitali kohta.

18. Tänan kuulamast!
O2.06.2015