Jari Kukkoneni ettekanne

1. Loovuse võimalusest koolis Jari Kukkonen www.vitalonga.eu , treener

2. Teemad Milleks koolis loovus? Väljakutsed loovusele koolis Võimalused loovusele koolis

3. Hariduse kvaliteet (Cheng, 2004) Nii sisemiste kui väliste huvipoolte sõnastatud ja sõnastamata vajadusi täielikult rahuldavate elementide omaduste kogum haridussüsteemi sisendis, protsessis ja väljundis Mitmemõõtmeline mõiste, mis vajab erinevaid indikaatoreid

4. T äiuslikkus ( excellence ) Üldine töötamise viis, mille tulemuseks on huvipoolte kliendid, töötajad, partnerid, ühiskond, omanikud TASAKAALUSTATUD RAHULOLU , suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse tõenäosust ( EFQM ).

5. Kas kool arvestab inimese kui tervikuga? “ Kas esmaspäeval on võimalik süüa nii palju putru, et teisipäeval ega kolmapäeval pole vaja midagi süüa?” Pärnu õppenõustamiskeskuse ümarlaud – miks poistele koolis ei meeldi - järeldused: Koolitund peaks olema aktiivsem, praktilisem ja loovam kui praegu. peavad, ning tekitada õpilastes seoseid koolis õpitu ja reaalse elu vahel. Lõpetuseks tõdesid ümarlaudades osalenud, et poiste (aga muidugi ka tüdrukute) koolirõõmu säilimiseks peab koolis olema soe, sõbralik ja salliv õhkkond.

6. Tulevik, mis ootab ees – õppilaste mõtteid: „ Plaane võib ju teha, aga see on rohkem nagu utoopia. Ma saan aru, et ma peaksin rohkem tuleviku peale mõtlema, aga... Minuga on nii, et minu anded ja huvid lähevad nagu lahku. See on tegelikult jumala tüng, et ma oskan hästi mingit matemaatikat, mis mind absoluutselt ei huvita. Mind huvitavadki peamiselt sellised asjad, mis pole reaalsusega kuidagi seotud. Reaalklass on jälle üldiselt tugevam, sellepärast ma seal olengi. „

7. Kooli ülesanne? Jaan Järvik, TTÜ professor: “Kui sa piibli pähe õpid, siis sa oled väga tark mees.” “ Aastal 2008 tekkis uut informatsiooni sama palju kui eelmise 5000 aasta jooksul kokku” Professor Järvik nõuab spikri tegemist

8. Loovus kui sotsiaalne kokkulepe Mihaly Csikszentmihalyi lähtub oma loovuskäsitluses sellest, et loovus ei ole üksnes ühe eraldiseisva indiviidi tegevuse tulemus, vaid sotsiaalse süsteemi otsus üksikindiviidi tegevuse tulemuse kohta. Csikszentmihaliyi idee sellest, et sotsiaalne süsteem otsustab (tagasisidestab) inimese loovuse üle pakub osaliselt seletust sellele, et loovus õpitakse koolis ära kõrvaldama. Sisemise motivatsiooni ja välise kontrolli konflikt – kumb jääb ellu, kas inimene või “õppilane”? Kool loob inimese pilte – on tugev identiteedi kujundaja

9. Paar lugu seoses Richard Bandleriga Kärbeste ja elevantide ebaküpsed järeldused (premature gognitive commitment) - Kehtivad ka inimeste puhul: “ Sinul pole kunstiannet!” “ Sina pole musikaalne!”

10. Identiteedi võimalused ja võimatused Loovus läheb mõne identiteediga kokku Kunstnike rasked investeeringud oma identiteeti – kaks Pekkat ” On suur ahvatlus määr atleda i nimest kui rat sionaalset looma , kes kaotab alati oma enesevalituse kui temal nõutakse käituda oma järelduste järgi ” (Oscar Wilde: The Critic as Artist)

11. Mõisted ja mõistatused Innovatsioon = 20% inspiratsioon ja 80 % perspiratsioon? Inspiratsioon on “jumalik puudutus jumaliku ilmutuse ettevalmistuseks” Kes peab inspiratsiooni või loovust oluliseks osaks oma identiteedist?

12. Loovuse seisund Alfa lained 8 – 12 Hz Theta lained 4 – 8 Hz (enne magama jäämist, meditatsioon) Kairos vs. Kronos (Aeg annab arutust) Parem ja vasak ajupoolkera

13. Vajaliku seisundi saavutamine / säilitamine Perspiratsioon -> Inspiratsioon? Edisoni kuul(id) Mediteerimine Jalutamine / jooksmine Kindel koht, koha ankur (Mika Waltari) Hommik? (Ernest Hemingway, yan ja yin) Armumine (muusad ja muuseumid) “ Kes otsib see leiab” – optimistlikud vea atribuudid (Jokila, Schön) “ toetatud” divergentne mõtlemine

14. Toetatud divergentne mõtlemine 30 minutid ja kolmkümmend erinevad otstarved (või lahendust) 6-3-5 TILMAG ( transformation idealer lösungselemente durch matrizen der assoziations und gemeinsamkeitenbildung ) Sõna assotsiatsioon Pildi assotsiatsioon Metafoorid Unede häälestamine ja tõlgendamine (relatiivsusteooria, õmblusmasin, www.interpretadream.com)

15. TILMAG i näide Jääb osalejatele meelde Räägitakse sõpradele edasi Klient on õnnelik Tootmiskulu on madal Ise tehtud õnnitluskaart Anekdoot Kompliment Klient on õnnelik Pulmapidu Suur kala Räägitakse sõpradele edasi Avarii oht

16. TILMAG i näide Näide Põhii de e Rakendus Ise tehtud õnnitluskaart Isikliku aja panustamine Kutse isikliku kirjaga Anekdoot Rõõmsa tuju tekitamine “ Pulmavana” üritusel Suur kala Erakordne saavutus Tunnustuste jagamine Avarii oht Läbi elatud ühine ohu tunnetus Üritusel on tõsine missioon

17. Sõna assotsiatsioon Suvaline seemne sõna nt. auto. Mis tuleb autost meelde? rehv garaaž punane kiirtee matk suvi Ehk toimub parema ajupoolkera aktiveerimine

18. Sõna assotsiatsioon Sõnade sobitamine kokku võimaliku probleemi lahendusega nt. Kuidas teha õppimine õppilastele huvitavamaks rehv – õpilased õpetavad üks teist (kas rehvides on võrdselt rõhku) garaaž – inglise keele tund garaažis punane – visuaalne tagasiside (punane-kollane-roheline) kiirtee – spiker kohustuslikuks (peab ise tegema) matk – tund algab valgelt lehelt ning teemad kujunevad osalejate huvi järgi suvi – “mis sa teeksid, kui poleks vaja koolis käia?” Ehk säilib otsiv hoiak ja kehtib minimaalne kriitika

19. Loovus ja organisatsioon? Leiutajateküla Lotte: Omavahelised suhted: austus, sallivus, sõbralikkus Väärtushinnangud: vaimne heaolu Õhkkond: turvaline ja sõbralik Hoiakud: uudishimu, seiklusvalmidus

20. Edukate organisatsioonide omadused (Collins and Porras, de Geus, Fitz-Enz) Tugev, positi i v n e, v äärtustel põhinev kultuur Pühendumus õppimisele ja eneseuuendamisele Pidev adapt eerumine, kasutades sise- ja väliskeskkonnast saadud tagasisidet Strate e gi line koostöö sisemiste ja väliste partneritega, klientidega ja tarnijatega Tahe risk eerida ja ek speriment eerida Tasakaalustatud, väärtustel tuginev lähenemine toimivuse mõõtmisele, mis hõlmab järgmisi valdkondi Organisatsiooni jätkusuutlikkus (finan ts il ine ) Organisatsiooni ‘vormisolek’ ( tõhusus, mõjusus ) Koostöö tarnijate ja klientidega Pidev õppimine ja areng Organisat s io o n i sidusus ja töötajate rahulolu Organisatsiooni panus kohalikku kogukonda ja ühiskonda

21. Organisatsioonide ja juhtimise arengutest (Pentti Sydänmaanlakka) Organis. tüüp Masina Mehaaniline Orgaaniline Dünaamiline Intelligentne Väärtused ja kultuur Elamine minevikus Reaalsuses elamine Julgus Eetika Unistus Peamised vajadused Füsiol. Turvalisus Sotsiaalsed Väärtustamine Eneseteostus Kasutatud intelligentsus Ratsionaalsus Ratsionaalsus + emotsionaalsus + emotsionaalsus + spirituaalsus Kommunik. stiil Käskmine Käskmine Debatt diskussioon Dialoog Järgija roll Paassivne Järgija Aktiivne järgija Iseseisev järgija Isejuhinduv Järgija eeldus Oskusteave Motivatsioon Pühendumus Vastutus Vabadus Koostöö stiil Indiviidid töörühmad Juhitud töörühmad Osaliselt isejuhinduvad Isejuhinduvad Heaolu mõõdupuu Professionaalne võimekus Füüsiline vorm Vaimne vorm Sotsiaalne võimekus Spirituaalne võimekus Eestv. stiil Käskija Treener Osaleja Delegeerija Võimustaja

22. Kokkuvõtteks Inimene on tervik ja üks oluline osa tervikust on loovus ja innovaatilisus. Osho: “Loovus on hoiak”. Kool on väga tugev taustaoletuste kujundaja. Meie taustaoletustest sõltub meie saatus. www.youtube.com/watch?v=CWcR3ogHRnY